Inforessursid
Inforessurssid (inglise keeles information resources) on inimeste ja teaduse praktilise tegevuse tulemusena loodud informatsiooni kogumid.[1]
Raamatukogusõnastikus on defineeritud mõiste inforessurss kui ühiskonnas sihipäraseks kasutamiseks loodud dokumentides jäädvustatud informatsioon; laiemalt hõlmab ka indiviidide teadmisi, kogemusi ja professionaalseid oskusi.[2]
Inforessurss on igasugune andmete ja informatsiooni kajastamine teabekandjal, mida on võimalik kasutada oskuste, teadmiste ja tegevuste toetamiseks.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1970. aastatel hakati inforessurssidest kõnelema kui majandusressursside ühest liigist materiaalsete, tööjõu- ja finantsressursside kõrval. Infoteadlane Eileen M. Trauth (1989) seostas inforessursside haldamise valdkonna tekkimist arvutitehnoloogia leviku, automatiseeritud infosüsteemide loomise ja infovahetuse vajadusega, kasvades teadmistega infotehnoloogia ja infohalduse eripäradest.
Inforessursside all mõistetakse eelkõige andmebaaside, infosüsteemide ja veebilehtede teabe sisu, võimaldades informatsiooni salvestada ja edastada erinevate tehnoloogiate abil. Inforessursid võivad olla nii füüsilistel kui elektroonilistel infokandjatel informatsioon, mida on võimalik kättesaadavaks teha, levitada, säilitada, vahendada ning kasutada.[1]
Inforessursside mõiste hõlmab mis tahes vormis ja viisil esitletud teavet – nagu materjalid ja energia, on ka informatsioon ressurss, mille puhul saab küsida: kellel see on, kes seda vajab ja millised on tingimused?[3]
Peamised inforessursside kogumise, korralduse ja säilitamisega tegelevad mäluasutused on raamatukogud, arhiivid ja muuseumid.
Liigitus
[muuda | muuda lähteteksti].png){kind=tracking}
Infoteaduse lektori Elviine Uverskaja (2012) loetelu põhjal on inforessursid laiemas mõistes kõik IT- seadmed ja -süsteemid, tarkvara, andmekandjad, andmed, teadmised jms. ning kitsamas mõistes asutuse efektiivseks tegevuseks andmed ja teadmised.[4]
Inforessursside alla liigituvad arhiividokumendid, käsikirjad, trükiväljaanded, trükiste erilaadid, audiovisuaalsed materjalid (heliplaadid ja -lindid, fotod, videod ja filmid), mikrovormid (mikrofilmid ja mikrofiššid) multimeedia, elektroonilised ja digitaalsed väljaanded, e-andmebaasid, kataloogid, kartoteegid.[1]
Inforessurssideks on õigusaktid, normdokumendid, andmekogud, statistika, riigi-ja kohalike omavalitsuste kodulehtedel toodud informatsioon, riiklikud ja kohalikud registrid, andmebaasid, andmekandjad, tarkvara ning ettevõtete tegevusteks vajalikud andmed ja olulised teadmised.[1]
Peamiseks inforessursiks raamatukogudes on teavik ehk andmekandja, mis on andmekogumis teatud reeglite järgi kirjeldatud ning arhiivides arhivaalid ja muuseumites museaalid, mis on nõuete kohaselt registreeritud mingis infokogumis ning otsinguga leitav.
E-ressurss ehk elektrooniline inforessurss on elektroonilisel teabekandjal olev informatsioon, mille kasutamisel vajame IT seadmeid - veebilehed, veebiportaalid, andmebaasid, digitaalraamatukogud ja digiarhiivid.[1]
Töötlemine
[muuda | muuda lähteteksti]Kvaliteetse ja usaldusväärse informatsiooni kasutusvõimalusi ning otsinguid lihtsustab inforessursside töötlus. Inforessursside kohta koostatud teavet nimetatakse metaandmeteks, mis kirjeldavad, selgitavad, aitavad tuvastada või hõlbustavad teabe otsinguid, kasutamist ning inforessursside korraldamist.[1]
Inforessursside metaandmed on loodud kindla eesmärgiga töötlemise käigus ja need koosnevad kindlatest elementidest, millest igal on oma tekstiline või arvuline väärtus ja sisu. Kirjeldamine, liigitamine, indekseerimine, annoteerimine ja refereerimine on kasutusel inforessursside töötlemisel metaandmete loomisel.[1]
Haldamine
[muuda | muuda lähteteksti]Inforessursside haldamine (inglise keeles information resource management) tähendab reegleid, protsesse ja töövahendeid, mis tagavad inforessursside tõhusa kasutamise. Inforessursside haldamine hõlmab andmete, inimeste ja infotehnoloogiliste vahendite juhtimist, et toetada organisatsiooni tegevust ning eesmärke.[5]
Inforessursside haldamise eesmärk on hallata väärtuslike ja säilitamist väärivaid andmekogumeid, dokumente ja andmekandjaid kogu nende elutsükli vältel nende loomisest kuni hävitamiseni.[5]
Säilitamine
[muuda | muuda lähteteksti]Säilitamise eesmärk on tagada dokumentide ja intellektuaalse sisu alalhoid, peatada nende kahjustumist ning pikendada dokumentide kasutusiga. Inforessursside säilitamise ülesanne on kõigil info- ja mäluasutustel.[1]
Inforessursside säilimisel on olulisel kohal vastavatele keskkonnatingimuste nõuetele kohandatud ruumid, mis võimaldavad ühtlase ja nõuetele vastava temperatuuri, suhtelise õhuniiskuse, valguse, kahjurite puudumise ning ventileeritud õhu hoidlas. Digitaalse säilitamise korral hoitakse andmeid kujul mida on lihtne kasutada levinud riist- ja tarkvara abil.[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Virkus, S. (2017). Infoteadused teoorias ja praktikas. Tallinn: Tallinna Ülikool. Lk 407-463.[1]
- ↑ "Raamatukogusõnastik". Vaadatud 15. novembril 2024.
- ↑ Oettinger, A. G. (1980). Information resources: Knowledge and power in the 21st century. Science, 209(4452), 191-198.
- ↑ Uverskaja, E.; Papp, Ü-M. (2012). "Organisatsiooni alusuuring infoauditi läbiviimiseks". Tallinn:Infoteaduste Instituut
- ↑ 5,0 5,1 Oyedokun, Tunde Toyese; Otonekwu, Florence Onyenisi; Ambali, Zainab Olanihun; Fajonyomi, Oluwafemi Joseph (1. jaanuar 2021). "Information-as-a-thing versus information-as-a-process: the legitimate differences between information resources management and information management". Library Hi Tech News. 38 (10): 14–15. DOI:10.1108/LHTN-10-2021-0073. ISSN 0741-9058.