Mine sisu juurde

Hispaania köök

Allikas: Vikipeedia
Tapas

Hispaania köök on Hispaania kultuurile iseloomulik toiduvalmistamise meetod.[1] Hispaania kööki on mõjutanud Rooma, Araabia, Uus Maailm ja keldid, samuti on maitseküllust lisanud Vahemere- ja Atlandi-äärse piirkonna toidukultuur.[2] Selle köögi toidud on lihtsalt valmistatavad ning neid nauditakse pere keskis. Peaaegu alati kuuluvad Hispaanias õhtusöögi kõrvale õlu, vein või šerri.[3]

Ajalooliselt on Hispaania püüdnud erineda domineerivast Euroopa kokakunstist, peamiselt prantslaste kokakunsti traditsioonidest.[1] Hispaania köögist saadakse tänapäeval tihti valesti aru, kuna see on maailmas üks esirinnas olevaid kööke.[1] Selle populaarseimad road on: paella (riisiroog), hispaania tortilla ja gazpacho (külm aedvilja-tomatisupp) on oma originaalses nimetuses kasutusel ka ingliskeelses sõnavaras.[1] Tänu Hispaania kokkadele on huvi Hispaania köögi vastu maailmas tõusnud.

Tänapäevane Hispaania köök

[muuda | muuda lähteteksti]

Hispaanias on olulisel kohal turism. Sealsete turistide toiduharjumustele tahetakse Hispaania kohalik toit muuta meelepärasemaks, säilitades samas ka Hispaania köögile iseloomulikud maitsed.[1] Oliiviõli, küüslauk ja safran domineerivad ka teistes Vahemere maade köögis ja võivad sarnaneda Hispaania kohaliku köögiga. Seetõttu peab kohalik rahvusköök kohanema turistide versioonidega Hispaania köögist, arvestades nii nende kui ka kohalike vajadustega. Hispaania rahvusköök hõlmab riigi erinevaid piirkondi ning igaühes just selles piirkonnas laialdaselt toiduks kasutatavaid köögivilju.[1]

Iseloomulik

[muuda | muuda lähteteksti]
Hispaaniapäraselt valmistatud sink

Mõned Hispaania köögi harude ajalugu ulatub foiniiklaste ja roomlasteni. Tänu roomlastele on Hispaania köögi kindlad osad oliivid ja oliiviõli.[4] Näiteks Hispaania stiilis rohelisi oliive kääritatakse kaks kuni kolm kuud soolvees, et eemaldada mõru koostisaine. See töötlemisviis tõstab esile oliividele omapärase maitse ja pehmuse.[4] Ka araablased on Hispaania kööki oma panuse andnud – tänu neile on Hispaania köögis muutunud populaarseks mandlid, mida kasutatakse väga paljudes dessertides ja kookides, samuti pärineb neilt tsitruseliste, eriti sidruni ja pomerantsi ehk mõruapelsini kasutamise komme. Tänu araablastele on Hispaania kööki jõudnud ka mitmed maitseained, näiteks petersell, rosmariin ja pune. Araablased olid need, kes tõid Valenciasse riisi, mis on Hispaania ühe tuntuima roa, paella, põhikomponent.[4]

Lisaks kasutatakse Hispaania köögis palju mereande, kana ja jamon serrano't ehk sinki, mis on valmistatud mägedes elavate sigade lihast. Seda serveeritakse küpsetamata, õhukeste viiludena. Liha ja kala on tihti kasutusel pirukate täidisena, lisaks on populaarsed kammkarbid ja vasikaliha.[5] Ka mitmesugused juustud on Hispaania köögile omased, näiteks Cabrales, mis on sinihallitusjuust lehma- ja kitsepiimast.[4] Hispaania köögis on populaarsed tortillad, millest üks tuntumaid on quesadilla.[4]

Samuti on vein Hispaania köögis tähtsal kohal. Koos kohaliku toiduga peetakse veini piirkonna kultuurilise identiteedi osaks, mis esindab elanike eripära.[6] Lisaks on Hispaania köögile omane küüslauk, mida kasutatakse enamikus roogades.[5]

Hispaania suupistete ehk eelroogade kohta kasutatakse nimetust tapas.[5] Tapasteks võivad olla kohvikute ja baaride eripakkumised, kastmete ja erinevate lihade ning juustudega.[2] Tuntumad tapased on Hispaania omlett, polbo á feira (kaheksajalaroog kartulite ja sibulaga) ja pimientos de padrón (oliiviõlis praetud rohelised paprikad).[5]

Tuntumad road

[muuda | muuda lähteteksti]
Quesadilla
Paella valenciana

Quesadilla on Hispaaniale iseloomulik suupiste. Enamasti sisaldab selle täidis juustu, kartulit, chorizot (vürtsikas Hispaania vorst sealihast), pipart ja epazote'i ehk teravat ürti. Täidis määritakse tortillale, see volditakse pooleks ja frititakse sügaval pannil.[4]

Paella nimetus pärineb sõnast patella, mis tähendab hispaania keeles spetsiaalset pannitüüpi (ladina keeles tähendab see hoopis väikest taldrikut).[4] Paella on populaarne roog, mille olulisim koostisosa on riis, kuhu lisatakse juurde liha ja köögiviljad. Paella valmistamisviisidest neli tuntumat on paella de verduras, paella de marisco, paella valenciana ja paella zamorana.[2] Paella klassikalised koostisosad on kana-, küüliku- või sealiha, rohelised oad, tomat, paprika, oliiviõli, vesi, sool. Traditsiooniliselt valmistatakse paella lahtisel tulel, tänapäeval aga on populaarsem seda teha gaasipliidil. Traditsioonide kohaselt süüakse paellat puust lusikatega otse pannilt Patella-panni kasutati riisi praadimiseks juba ammustel aegadel, riisiroogadele hakati ajapikku lisama köögivilju ja kaunvilju ning hiljem areneski sellest roog paella.[4]

Gazpacho (või Andaluusia gazpacho) on köögiviljadest tehtud supp. Põhilised koostisosad on küüslauk, tomat ja kurk, kuid vahel lisatakse ka kala, muna, sinki või rosinaid. Gazpacho't serveeritakse valdavalt külmalt, kuid talvel süüakse seda ka soojalt. Gazpacho konsistents võib varieeruda väga vedelast kuni peaaegu paksuni.[4]

Gazpacho
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Wild, Matthew J. (2015). "Eating Spain: National Cuisine Since 1900". Lk 2, 17, 21, 120, 121. Vaadatud 04.01.2023.
  2. 2,0 2,1 2,2 Abisogomjan, Irina, toim (2006). Euroopa menüüd. Tõlkinud Veersalu, Diana. TEA. Lk 7, 12, 14, 15.
  3. Eelrand, Helen (2012). Hispaania maitsed. Tapas. Randvelt. Lk 12.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 Davidson, Alan (2006). The Oxford companion to food (teine trükk). Oxford University Press. Lk 806, 742, 740, 569, 568, 555 333.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 Weichselbaum, Elisabeth; Benelam, Bridget; Soares Costa, Helena (2009). "Traditional Foods in Europe" (PDF). Lk 52, 54. Vaadatud 04.01.2023.
  6. López-Guzmán, Tomás; Di-Clemente, Elide; Hernández-Mogollón, José Manuel (2014). "Culinary tourists in the Spanish region of Extremadura, Spain". Wine Economics and Policy. Vaadatud 04.01.2023.