Mine sisu juurde

Euroopa Liidu majandus

Allikas: Vikipeedia
Frankfurt on üks Euroopa Liidu finantskeskustest ja Euroopa Keskpanga asukoht
Rahvamajanduse kogutulu (GNI) elaniku kohta, 2016

Euroopa Liidu majandus on nimiväärtuse ja ostujõupariteedi alusel maailma suuruselt teine majandus. Aastal 2018 oli Euroopa Liidu nominaalne sisemajanduse kogutoodang 18,8 triljonit dollarit[1][2], moodustades ligikaudu 22% globaalse majanduse omast.[3] Samal aastal oli liidu ostujõu pariteet 22,0 triljonit dollarit.[2] Võrreldes 2017. aastaga kasvas Euroopa Liidu SKT 2,4%.[4] 2017. aasta septembri seisuga oli inflatsiooni suurus 1,5% (olles langustrendis).[5]

2013. aasta seisuga elas 9,8% Euroopa Liidu liikmesriikide elanikest allpool vaesuspiiri.[6] Liidu keskmine Gini koefitsient oli 2016. aastal 30,8[7] ja inimarengu indeksi näitaja 0,899 (väga kõrge). Liidu tööjõu suuruseks hinnati 2017. aastal 238 miljonit töölist[6], kellest 2018. aasta jaanuari seisuga 7,3% olid aga töötud (näitaja on langustrendis).[8] 2014. aasta hinnangu põhjal töötas tööjõust 73,1% teenindussektoris, 21,9% tööstussektoris ja 5% põllumajandussektoris.[6]

Euroopa Liidu riikide (nominaalne) SKT 2015. aasta seisuga

Euro, mida kasutavad liidu 28 liikmesriigist 19, on Ameerika Ühendriikide dollari järel nii suuruselt teine reservvaluuta maailmas kui ka suuruselt teine valuuta, milles kaubeldakse.[9][10][11] Euro on ametlik valuuta või de facto ametlik valuuta kokku 25 riigis – seda nii euroalas kui ka kuues teises Euroopa riigis.

Euroopa Liidu majandus koosneb vabaturul ja arenenud sotsiaalmudelitel põhinevast segamajandusega siseturust. Liidu SKT elaniku kohta aastal 2017 oli 37 800 dollarit.[6] Ameerika Ühendriikides oli sama näitaja 59 495 dollarit, Jaapanis 42 695 dollarit ja Hiinas 16 636 dollarit.[12] Kuna Euroopa Liidu Gini koefitsient on väike, jagunevad inimeste sissetulekud Euroopa Liidus maailma keskmisest võrdsemalt.[13][14]

Olulisimad majanduslikud keskused ja finantskeskused, kus asub suur hulk asutusi, ettevõtteid ning panku, on Amsterdam, Brüssel, Bukarest, Dublin, Frankfurt, Göteborg, Helsingi, Lissabon, London, Madrid, Milano, Pariis ja Varssavi.

Euroala peamine börs on Euronext ja turukapitalisatsiooni poolest on tegu maailma suuruselt seitsmenda börsiga.[15] Aastal 2012 oli Euroopa Liitu tehtud välismaiste otseinvesteeringute kogusumma 5,1 triljonit dollarit. Euroopa Liit ise aga investeeris välisriikidesse kokku 9,1 triljonit dollarit, mis oli ülekaalukalt suurim siseturule ja välismaistele turgudele tehtud investeering maailmas.[16][17]

Alates 2009. aasta võlakriisi algusest on kerkinud esile vastandlikud majanduslikud olukorrad ühelt poolt Lõuna-Euroopas ning teiselt poolt Kesk- ja Põhja-Euroopas: kõrgem töötuse määr ja suurem riigivõlg Vahemere maades (v.a Malta) ning madalam töötuse määr ja SKT kiirem kasv ida- ja põhjapoolsetes liikmesmaades. Aastal 2015 oli Euroopa Liidus riigivõla keskmine suurus 85% SKT-st ja selle erinevus riigiti oli suur; madalaim määr oli 9,7% Eestis ja kõrgeim määr oli 176% Kreekas.[18]

Euroopa Liidu kümme suurimat kaubanduspartnerit on Ameerika Ühendriigid, Hiina, Šveits, Venemaa, Türgi, Jaapan, Norra, Lõuna-Korea ja India (kaubavahetus kõigi nende riikidega ületas 2016. aastal 110 miljardi dollari piiri). Peale Maailma Kaubandusorganisatsiooni, G-20 ja G7 tegevuses osalevate liikmesriikide on neis organisatsioonides esindatud Euroopa Liit ühtse osalisena.

Valuuta

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklites Euro, Euroala ja Ühtne euromaksete piirkond
Euroalas (tumesinine) elab 343 miljonit inimest. Euro on maailmas suuruselt teine reservvaluuta

Euroala tekkis aastal 1999, mil mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid võtsid kasutusele euro. 2018. aasta seisuga kasutab eurot valuutaliidu ametliku valuutana 28 liikmesriigist 19. Ühtlasi on euro Euroopa Liidu enim kasutatav valuuta. Ülejäänud üheksa liikmesriiki kasutavad oma valuutat, kuid neil on endiselt võimalik euroalaga liituda.

1992. aastal allkirjastatud Maastrichti leping seab euroalaga liituda soovivatele riikidele ranged majanduslikud ja rahanduslikud lähenemiskriteeriumid. Jätkuva majandusliku ja rahandusliku stabiilsuse tagamiseks töötati aastal 1997 välja stabiilsuse ja kasvu pakt.

Euroalasse mittekuuluvate Taani ja Suurbritannia jaoks kehtivad euroalaga hilisema liitumise kohta erilised loobumistingimused. Ka Rootsi võib euro kasutuselevõtust loobuda, otsustades Euroopa vahetuskursimehhanismiga liitumise või mitteliitumise üle (tegu on liitumisele eelneva sammuga). Ülejäänud riigid on ühinemislepingute järgi kohustatud euroalaga liituma.

Alates 2009. aastast on viis euroala riiki olnud hädas riigivõlakriisiga, mida tuntakse nimega Euroopa võlakriis. Esimesena sattus hätta Kreeka, kuid reforme on alustanud ja nn päästepakette on saanud ka Iirimaa, Portugal, Hispaania ja Küpros. 2015. aastaks olid kõik riigid peale Kreeka võlakriisist taastunud. Võlakriisi kogesid ka mõned euroalasse mittekuuluvad riigid, näiteks Ungari, Rumeenia ja Läti (viimane enne euroalaga liitumist), kes läbisid samuti edukalt päästeprogrammid.[19]

Eelarve

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Euroopa Liidu eelarve

Aastal 2011 oli Euroopa Liidu eelarve suurus 141 miljardit eurot (perioodi 2007–2013 eelarve oli kokku 862 miljardit eurot)[20], moodustades kokku umbes 1% Euroopa Liidu SKT-st.

Liidu 2018. aasta eelarve suurus on 160,1 miljardit eurot kulukohustusena. Võrreldes eelmise aasta eelarvega (sh hilisemad muudatused) on see summa 0,2% võrra suurem.[21]

Sektorid

[muuda | muuda lähteteksti]

Teenused

[muuda | muuda lähteteksti]

Teenindussektor on Euroopa Liidus ülekaalukalt kõige olulisem sektor, moodustades SKT-st 74,7%. Töötleva tööstuse osakaal on 23,8% ja põllumajanduse osakaal vaid 1,5% SKT-st.[22]

Finantsteenused on liidu ühtse turu raames hästi arenenud. Võrreldes Ameerika Ühendriikidega sõltuvad ettevõtted rohkem pankade antavatest laenudest, kuid kapitaliturgude liidu algatuse kaudu kavandatakse muutust selles suunas, et ettevõtteid rahastataks rohkem kapitaliturgude kaudu. Kapitaliturgude liit on septembris 2015 Euroopa Komisjoni esitatud plaan mobiliseerida Euroopa Liidu sisest kapitali vaba liikumist.[23] Selle plaani eesmärk on "rajada 2019. aastaks ELi integreeritud kapitalituru ehituskivid".[24] Kapitaliturgude liidu algatus koosneb 33 meetmest.[25] Plaani uuendati 2017. aasta juunis ja algatuse elluviimise eest vastutab Euroopa Komisjoni volinik Valdis Dombrovskis, endine Läti peaminister.[26][27][28][29]

Paljud Euroopa Liidu linnad toimivad finantskeskustena. ELis asuvatele ettevõtetele pakuvad märkimisväärseid finantsteenuseid eriti just Suurbritannias asuvad finantsasutused ja -ettevõtted.[30][31] Näiteks garanteerivad Suurbritannias asuvad pangad umbes poolt EL-i ettevõtete võlgadest ja omakapitalist. Suurbritannias asuvad pangad on vastaspooled ka enam kui pooltele börsiväliste intressi tuletisinstrumentidele, millega ELi ettevõtted ja pangad kauplevad. 30 miljonil Euroopa Majanduspiirkonna kindlustusvõtjal on kindlustus, mida pakub Suurbritannias baseeruv kindlustusandja. Suurbritannias asuvad kesksed vastaspooled pakuvad EL-i klientidele teenuseid eri turgudel ja Suurbritannias tegutsevad varahaldajad haldavad 37% kõikidest üle Euroopa hallatavatest varadest.[32] Maailma finantskeskuste indeksi andmetel asuvad pärast 2019. aastat, mil Suurbritannia Euroopa Liidust lahkub, kaks Euroopa suurimat finantskeskust (London ja Zürich) väljaspool Euroopa Liitu.[33] Kaks suurimat Euroopa Liidu piiresse jäävat finantskeskust oleks seejärel Frankfurt ja Luxembourg. London on lisaks üle kogu ELi klientidele müüdavate kutseteenuste peamine rahvusvaheline keskus.

Põllumajandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Põllumajandussektorit toetab Euroopa Liit subsiidiumidega ühise põllumajanduspoliitika raames. Aastal 2013 oli toetuste suurus umbes 45 miljardit eurot liidu kogukuludest (vähem kui 33% tollasest eelarvest, mille suurus oli 148 miljardit eurot).[34] Esialgu oli toetuste eesmärk tagada Euroopa Liidus põlluharijatele miinimumhind. Seda lähenemisviisi kritiseeritakse kui ühte protektsionismi vormi, mis pärsib kaubandust ja kahjustab arengumaid. Selle üks häälekamaid vastaseid on olnud bloki suuruselt teise majandusega Suurbritannia, kes on korduvalt keeldunud loobumast iga-aastasest Suurbritannia tagasimaksest juhul, kui ühist põllumajanduspoliitikat olulisel määral ei reformita. Bloki suuruselt kolmanda majandusega Prantsusmaa, mis saab ühisest põllumajanduspoliitikast enim tulu, on aga süsteemi kõige häälekam pooldaja. Ühist põllumajanduspoliitikat on siiski aja jooksul olulisel määral reformitud. Aastal 1985 kulutati põllumajandusele umbes 70% Euroopa Liidu eelarvest. Aastal 2011 moodustasid talunikele antud otsetoetused ja turuga seotud kulud vaid 30% ning maaelu arenguga seotud kulutused 11% eelarvest. Ühise poliitika, selle rahastamise ja ülesehituse jätkuva reformimise tulemusena oli 2011. aastaks 90% otsetoetustest muutunud kaubandust mittemoonutavaks (ei olnud seotud tootmisega).[35]

Turism

[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Liit on oluline turismisihtkoht, mille liikmesriigid meelitavad ligi külastajaid nii väljastpoolt liitu kui ka teistest liikmesriikidest. Liidusisest turismi hõlbustavad nii Schengeni viisaruum kui ka euro. Kõigil Euroopa Liidu kodanikel on õigus reisida mistahes teise liikmesriiki viisavabalt.

2017. aastal oli Prantsusmaa endiselt rahvusvaheliste külastajate jaoks maailma peamine turismisihtkoht (riiki külastas 86,9 miljonit turisti). Populaarsete sihtkohtade tabeli esikümnest leiab veel Hispaania (2. koht), Itaalia (5. koht), Suurbritannia (7. koht) ja Saksamaa (9. koht). Seejuures moodustavad märgatava hulga neist külastajatest turistid teistest liikmesriikidest.[36]

Suurbritannia pealinn London on nii maailma külastatuim linn (aastal 2012 külastas linna 16,9 miljonit turisti) kui ka linn, mis teenis turismist enim tulu. Külastatavuse edetabelis järgnes Londonile Pariis 16 miljoni külastajaga.[37]

Energia

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklites Euroopa Liidu energiapoliitika ja Taastuvenergia Euroopa Liidus
Tuulegeneraatorid Slovakkias Cerová külas

Euroopa Liidul on uraani-, söe-, nafta- ja maagaasivarusid. Liitu kuulub kuus naftat tootvat riiki, kes tegutsevad peamiselt Põhjamere naftaväljadel. Suurim naftatootja on Suurbritannia, kuid naftat toodavad ka Taani, Saksamaa, Itaalia, Rumeenia ja Holland. Kui Euroopa Liitu käsitletaks ühise üksusena (mis ei ole aga naftaturgudel tavaline), oleks liit olnud 2013. aastal suuruselt 19. naftatootja maailmas. Kui kogu Euroopa Liit tootis 2017. aastal kokku 1,464 miljonit barrelit naftat, siis näiteks liitu mittekuuluv Norra tootis samal ajal 1,969 miljonit barrelit naftat.[38]

Euroopa Liit on maailma suuruselt teine nafta tarbija, tarbides palju enam, kui ise toota suudab: aastal 2017 tarbis liit 13,211 miljonit barrelit päevas.[38] Euroopa Liit on seotud ka Kyōto protokolli täitmisega, olles üks selle suurimaid pooldajaid.

Ettevõtted

[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Liidu liikmesriikides on asutatud mitu maailma suurimat rahvusvahelist korporatsiooni, mille globaalsete peakorterite asukoht on endiselt seal. Nende hulgast leiab ettevõtteid, mis on oma tööstusharudes/sektorites maailmas juhtivatel kohtadel, sealhulgas

Panganduse ja finantsteenuste vallas leidub Euroopa Liidus samuti maailma suurimaid ettevõtteid: eelkõige HSBC ja Banco Santander. Ka paljud teised Euroopa ettevõtted on käibe, kasumi, turuosa, töötajate arvu või muude olulisimate näitajate poolest maailma suurimate ettevõtete seas. Märkimisväärne hulk Euroopa Liidus põhinevaid ettevõtteid kuulub oma tegevusalal maailma ettevõtete esikümnesse.

Euroopa on mitmete prestiižsete autofirmade kodu, näiteks Aston Martin, BMW, Ferrari, Jaguar, Lamborghini, Land Rover, Maserati, Mercedes-Benz ja Porsche. Euroopast on pärit ka mitu suurt autotootjat, näiteks Dacia, Citroën, Fiat, Opel, Peugeot, Renault, Seat, Volkswagen ja Volvo.

Allolevas tabelis on Euroopa Liidus põhinevad börsil noteeritud suurimad ettevõtted 2016. aasta seisuga. Järjestus põhineb käibel (miljonites dollarites) ja selle aluseks on Fortune Global 500 järjestus.

Fortune Global 500: kümme Euroopa Liidu suurimat hargmaist ettevõtet käibe järgi (2016)[39]
Koht Ettevõte Lühiinfo Käive (mln $) Kasum (mln $) Töötajaid Peakorter Tööstusharu
1. Royal Dutch Shell RDS.A 272 156 1939 90 000 London, Suurbritannia; Haag, Holland Energia
2. Volkswagen VLKAY 236 600 −1520 610 076 Wolfsburg, Saksamaa Mootorsõidukid ja varuosad
3. BP p.l.c. BP.L 183 000 4100 74 500 London, Suurbritannia Energia
4. Daimler DDAIY 165 800 9345 284 015 Stuttgart, Saksamaa Mootorsõidukid ja varuosad
5. EXOR Group EXOSF 152 591 825 303 247 Torino, Itaalia Rahandus
6. Total TOT 143 421 5087 96 019 Pariis, Prantsusmaa Energia
7. E.ON EONGY 129 277 −7764 56 490 Essen, Saksamaa Energia
8. AXA AXAHY 129 250 6231 98 279 Pariis, Prantsusmaa Rahandus
9. Allianz AZSEY 122 948 7339 142 459 München, Saksamaa Rahandus
10. BNP Paribas BNPQY 111 531 7426 181 551 Pariis, Prantsusmaa Rahandus

Liikmesriikide majandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Jõukus

[muuda | muuda lähteteksti]
Euroopa riikide rahvaarv ja SKT elaniku kohta (2010)

12 Euroopa Liidu uusima liikmesriigi majandus on kasvanud protsentides kiiremini kui liidu vanemate liikmesriikide majandus. Vahemikus 2005–2015 kasvas SKT kõigist liikmesriikidest enim Slovakkias, mistõttu hakati riiki kutsuma hüüdnimega Tatra tiiger. 2000. aastate alguses kasvas olulisel määral ka Baltimaade SKT, kusjuures Läti kasv ületas 11%, lähenedes Hiina kasvule (ent 2000. aastate lõpu majandussurutis nullis suure osa juurdekasvust).

Sellise kasvu põhjuste hulka kuuluvad valitsuste kohustused rahapoliitika stabiliseerimiseks, ekspordile orienteeritud kaubanduspoliitika, madal proportsionaalse tulumaksu määr ja suhteliselt odava tööjõu kasutamine. Aastal 2015 oli kõigi EL-i liikmesriikide hulgas suurim SKT kasv aga Iirimaal, ulatudes 25,1%-ni. Kokkuvõtlikult kasvab Euroopa Liidu majandus viimastel aastatel piirkonniti väga erinevalt, kusjuures suuremad riigid kannatavad üldiselt seisaku käes ning uued liikmesriigid naudivad püsivat ja jõulist majanduskasvu.

Kuigi kogu liidu SKT kasvab, väheneb Euroopa Liidu osakaal ülemaailmsest kogutoodangust. Selle peamine põhjus on Hiina, India ja Brasiilia sarnase majanduse esilekerkimine.

EL-i liikmesriikide SKT reaalkasvu määrad[4][40]
Liikmesriik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Aastane kasv
(2012–2017) 		Viimane kasutada
olnud kvartal
 Austria 0,7 0,0 0,8 1,1 1,5 3,0 1,18 3,0
 Belgia 0,2 0,2 1,3 1,4 1,4 1,7 1,03 1,4
 Bulgaaria 0,0 0,9 1,3 3,6 3,9 3,6 2,22 3,4
 Horvaatia −2,3 −0,5 −0,1 2,4 3,5 2,9 1,0 2,8
 Küpros −3,1 −5,9 −1,4 2,0 3,4 3,9 −0,18 3,9
 Tšehhi −0,8 −0,5 2,7 5,3 2,5 4,3 2,25 2,4
 Taani 0,2 0,9 1,6 1,6 2,0 2,3 1,43 0,6
 Eesti 4,3 1,9 2,9 1,9 3,5 4,9 3,23 3,7
 Soome −1,4 −0,8 −0,6 0,1 2,5 2,8 0,43 2,5
 Prantsusmaa 0,3 0,6 1,0 1,1 1,2 2,2 1,07 1,7
 Saksamaa 0,5 0,5 2,2 1,7 2,2 2,2 1,55 1,9
 Kreeka −7,3 −3,2 0,7 −0,3 −0,2 1,4 −1,48 1,8
 Ungari −1,6 2,1 4,2 3,4 2,2 4,0 2,38 4,6
 Iirimaa 0,2 1,3 8,8 25,1 5,0 7,2 7,93 10,0
 Itaalia −2,8 −1,7 0,1 1,0 0,9 1,5 −0,17 1,2
 Läti 4,0 2,4 1,9 3,0 2,2 4,5 3 4,4
 Leedu 3,8 3,5 3,5 2,0 2,3 3,8 3,15 3,8
 Luksemburg −0,4 3,7 5,8 2,9 3,1 2,3 2,9 5,1
 Malta 2,7 4,6 8,2 9,5 5,2 6,7 6,15 5,7
 Holland −1,0 −0,1 1,4 2,0 2,2 2,9 1,23 2,7
 Poola 1,6 1,4 3,3 3,8 3,1 4,8 3 5,0
 Portugal −4,0 −1,1 0,9 1,8 1,6 2,7 0,32 2,3
 Rumeenia 1,2 3,5 3,4 3,9 4,8 6,9 3,95 4,2
 Slovakkia 1,7 1,5 2,8 3,9 3,3 3,4 2,77 3,9
 Hispaania −2,9 −1,7 1,4 3,4 3,3 3,1 1,1 2,7
 Rootsi −0,3 1,2 2,6 4,5 3,2 2,3 2,25 3,3
 Sloveenia −2,7 −1,1 3,0 2,3 3,1 4,9 1,58 4,3
 Suurbritannia 1,4 2,0 2,9 2,3 1,8 1,7 2,02 1,3
 Euroopa Liit −0,4 0,3 1,8 2,3 2,0 2,4 1,4 2,1
Euroala −0,9 −0,2 1,4 2,1 1,9 2,4 1,12 2,1
EL-i liikmesriikide (nominaalne) SKT miljonites eurodes[41]
Liikmesriik 2007 2012 2013 2014 2015 2016 2017
 Austria 283,978 318,653 323,910 333,062 344,493 353,296 369,899
 Belgia 344,712 387,500 392,339 400,288 410.435 423.048 437.204
 Bulgaaria 32,449 41,947 42,011 42,762 45,286 48,129 51,663
 Horvaatia 43,926 43,996 43,725 43,391 44,522 46,382 48,990
 Küpros 17,591 19,490 18,140 17,606 17,742 18,122 19,571
 Tšehhi 138,303 161,434 157,742 156,660 168,473 176,564 191,643
 Taani 233,383 254,578 258,743 265,757 271,778 277,489 288,981
 Eesti 16,246 17,940 18,932 19,766 20,348 21,098 23,615
 Soome 186,584 199,793 203,338 205,474 209,604 215,773 223,843
 Prantsusmaa 1945,670 2086,929 2115,256 2147,609 2194,243 2228,857 2291,705
 Saksamaa 2513,230 2758,260 2826,240 2923,930 3032,820 3132,670 3277,340
 Kreeka 232,695 191,204 180,654 178,656 176,312 174,199 177,735
 Ungari 102,169 99,502 101,887 105,574 110,723 113,731 124,050
 Iirimaa 197,202 175,561 180,298 194,537 262,037 275,567 294,110
 Itaalia 1609551 1613,265 1604,599 1621,827 1652,152 1680,523 1724,955
 Läti 22,679 22,058 22,874 23,681 24,353 24,927 27,033
 Leedu 29,041 33,348 34,960 36,568 37,427 38,668 42,191
 Luksemburg 37,179 44,112 46,500 49,993 52,102 53,004 55,378
 Malta 5,757 7,165 7,643 8,454 9,517 10,192 11,140
 Holland 613,280 645,164 652,748 663,008 683,457 702,641 737,048
 Poola 313,874 389,377 394,734 411,005 430,055 425,980 467,167
 Portugal 175,468 168,398 170,269 173,079 179,809 185,179 194,614
 Rumeenia 128,618 133,511 144,253 150,357 160,314 169,771 187,940
 Slovakkia 56,242 72,703 74,170 76,088 78,896 81,154 84,851
 Sloveenia 35,153 36,076 36,239 37,615 38,837 40,418 43,000
 Hispaania 1080,807 1039,815 1025,693 1037,820 1079,998 1118,522 1166,319
 Rootsi 356,434 423,341 435,752 432,691 449,015 465,186 475,231
 Suurbritannia 2245,324 2078,292 2063,624 2278,894 2602,140 2395,801 2332,087
 Euroopa Liit 12997,544 13463,405 13577,271 14044,690 14797,444 14907,852 15350,567
Euroala (19) 9403,064 9837,430 9934,758 10157,540 10515,850 10790,077 11188,371
EL-i liikmesriikide (nominaalne) SKT elaniku kohta eurodes[41]
Liikmesriik 2012 2013 2014 2015 2016 2017
 Austria 37 800 38 200 39 000 39 900 40 400 42 100
 Belgia 35 000 35 300 35 800 36 500 37 500 38 500
 Bulgaaria 5700 5800 5900 6300 6800 7300
 Horvaatia 10 300 10 300 10 200 10 600 11 100 11 800
 Küpros 22 600 21 000 20 700 20 900 21 300 22 800
 Tšehhi 15 400 15 000 14 900 16 000 16 700 18 100
 Taani 45 500 46 100 47 100 47 800 48 400 50 100
 Eesti 13 500 14 300 15 000 15 500 16 000 18 000
 Soome 36 900 37 400 37 600 38 200 39 300 40 600
 Prantsusmaa 31 800 32 100 32 400 33 000 33 300 34 200
 Saksamaa 34 300 35 000 36 200 37 300 38 200 39 600
 Kreeka 17 300 16 500 16 400 16 300 16 200 16 600
 Ungari 10 000 10 300 10 700 11 300 11 600 12 700
 Iirimaa 38 200 39 200 42 200 56 400 58 800 61 200
 Itaalia 26 700 26 500 26 700 27 200 27 700 28 500
 Läti 10 800 11 400 11 900 12 300 12 700 13 900
 Leedu 11 200 11 800 12 500 12 900 13 500 14 900
 Luksemburg 83 000 85 300 89 500 91 500 90 700 92 800
 Malta 17 100 17 900 19 400 21 400 22 400 23 800
 Holland 38 500 38 900 39 300 40 400 41 300 43 000
 Poola 10 100 10 300 10 700 11 200 11 100 12 200
 Portugal 16 000 16 300 16 600 17 400 17 900 18 900
 Rumeenia 6700 7200 7500 8100 8600 9600
 Slovakkia 13 400 13 700 14 000 14 600 14 900 15 600
 Sloveenia 17 500 17 600 18 200 18 800 19 600 20 800
 Hispaania 22 200 22 000 22 300 23 300 24 100 25 100
 Rootsi 44 500 45 400 44 600 45 800 46 900 47 200
 Suurbritannia 32 600 32 200 35 300 40 000 36 500 35 300
 Euroopa Liit 26 600 26 800 27 600 29 000 29 200 30 000
Euroala 29 200 29 500 30 000 31 000 31 700 32 800
 Serbia 4400 4800 4700 4700 4900 5200
EL-i liikmesriikide Gini koefitsiendid[7]
Liikmesriik 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
 Austria 27,4 27,6 27,0 27,6 27,2 27,2 27,9
 Belgia 26,3 26,5 25,9 25,9 26,2 26,3 26,0
 Bulgaaria 35,0 33,6 35,4 35,4 37,0 37,7 40,2
 Horvaatia 31,2 30,9 30,9 30,2 30,4 29,8 29,9
 Küpros 29,2 31,0 32,4 34,8 33,6 32,1 30,8
 Tšehhi 25,2 24,9 24,6 25,1 25,0 25,1 24,5
 Taani 26,6 26,5 26,8 27,7 27,4 27,7 27,6
 Eesti 31,9 32,5 32,9 35,6 34,8 32,7 31,6
 Soome 25,8 25,9 25,4 25,6 25,2 25,4 25,3
 Prantsusmaa 30,8 30,5 30,1 29,2 29,2 29,3 29,3
 Saksamaa 29,0 28,3 29,7 30,7 30,1 29,5 29,1
 Kreeka 33,5 34,3 34,4 34,5 34,2 34,3 33,4
 Ungari 26,9 27,2 28,3 28,6 28,2 28,2 28,1
 Iirimaa 29,8 30,5 30,7 31,1 29,8 29,5
 Itaalia 32,5 32,4 32,8 32,4 32,4 33,1 32,7
 Läti 35,1 35,7 35,2 35,5 35,4 34,5 34,5
 Leedu 33,0 32,0 34,6 35,0 37,9 37,0 37,6
 Luksemburg 27,2 28,0 30,4 28,7 28,5 31,0 30,9
 Malta 27,2 27,1 27,9 27,7 28,1 28,5 28,3
 Holland 25,8 25,4 25,1 26,2 26,7 26,9 27,1
 Poola 31,1 30,9 30,7 30,8 30,6 29,8 29,2
 Portugal 34,2 34,5 34,2 34,5 34,0 33,9 33,5
 Rumeenia 33,5 34,0 34,6 35,0 37,4 34,7 33,1
 Slovakkia 25,7 25,3 24,2 26,1 23,7 24,3 23,2
 Sloveenia 23,8 23,7 24,4 25,0 24,5 24,4 23,7
 Hispaania 34,0 34,2 33,7 34,7 34,6 34,5 34,1
 Rootsi 26,0 26,0 26,0 26,9 26,7 27,6 28,0
 Suurbritannia 33,0 31,3 30,2 31,6 32,4 31,5
 Euroopa Liit 30,8 30,5 30,5 31,0 31,0 30,8 30,3
Euroala 30,6 30,5 30,7 31,0 30,8 30,7 30,5
 Serbia – – 38,0 38,6 38,2 38,6
 Montenegro[42] 30,8 32,1 32,3 31,9 – –

Tööturg

[muuda | muuda lähteteksti]

Augustis 2018 oli Euroopa Liidu sesoonselt korrigeeritud töötuse määr 6,8%.[43] Seejuures oli euroala töötuse määr 8,1%.[43] Liidu liikmesriikidest olid töötuse määrad madalaimad Tšehhi Vabariigis (2,5%), Saksamaal (3,4%) ja Poolas (3,4%) ning kõrgeimad Hispaanias (15,2%) ja Kreekas (19,0% juulis 2018).[43]

Järgmises tabelis on töötuse määra ajalugu kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide kohta.

Töötuse määr riigiti (aluseks on võetud iga aasta märtsikuu)
Liikmesriik[43] 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Viimane kasutatav

kvartal

 Austria 5,0 4,9 4,7 4,6 5,4 5,6 5,6 5,9 5,7 5,0 4,8
 Belgia 8,0 8,5 6,9 7,1 8,3 8,5 8,7 8,1 7,6 6,1 6,5
 Bulgaaria 6,3 9,9 11,2 12,1 13,0 11,9 10,0 8,1 6,4 5,4 5,2
 Horvaatia 8,9 10,8 13,7 15,5 16,5 17,7 16,6 13,9 11,8 9,0 8,5
 Küpros 4,6 6,7 6,9 10,7 14,9 16,2 16,2 13,1 12,1 8,9 7,5
 Tšehhi 5,9 7,7 6,8 6,9 7,2 6,5 5,6 4,0 3,2 2,2 2,5
 Taani 5,3 7,6 7,4 7,7 7,1 6,6 6,4 6,0 5,9 4,9 4,9
 Eesti 4,3 11,9 19,2 14,0 11,1 9,1 7,9 6,7 6,4 5,7 5,3
 Soome 7,6 8,5 7,9 7,6 8,1 8,4 9,2 9,0 8,8 7,9 7,6
 Prantsusmaa 8,9 9,3 9,1 9,5 10,3 10,2 10,3 10,1 9,6 9,2 9,3
 Saksamaa 7,6 7,3 6,1 5,4 5,3 5,1 4,8 4,3 3,9 3,5 3,4
 Kreeka 9,1 11,6 16,0 22,7 27,1 26,9 26,0 23,8 22,1 20,1 19,0
 Ungari 9,6 11,4 11,1 11,3 10,6 7,9 7,3 5,7 4,4 3,7 3,7
 Iirimaa 11,1 13,2 14,3 15,0 13,6 12,0 9,8 8,3 7,0 5,8 5,4
 Itaalia 7,6 8,4 8,0 10,5 11,9 12,7 12,4 11,5 11,5 10,8 9,7
 Läti 14,8 20,4 16,7 15,9 11,9 11,1 9,8 8,6 8,8 7,7 7,4
 Leedu 11,6 17,8 16,5 14,0 12,1 11,5 9,3 8,4 7,5 6,5 6,2
 Luksemburg 5,4 4,6 4,7 5,1 5,7 6,0 6,4 6,4 5,8 5,3 5,2
 Malta 6,6 6,9 6,5 6,5 6,2 5,9 5,7 4,9 4,2 4,3 3,8
 Holland 3,9 5,1 4,8 5,5 6,9 7,8 7,0 6,4 5,1 3,9 3,7
 Poola 7,9 10,0 9,4 9,8 10,6 9,7 7,8 6,4 5,1 3,9 3,4
 Portugal 10,1 11,6 12,5 15,0 17,2 14,7 13,2 12,0 9,7 7,5 6,8
 Rumeenia 6,0 7,3 6,8 7,0 6,9 7,0 6,7 6,4 5,2 4,4 4,3
 Slovakkia 10,7 14,9 13,6 13,7 14,1 13,6 11,9 10,1 8,5 7,0 6,6
 Sloveenia 5,3 6,9 8,1 7,9 10,8 10,1 9,2 8,3 6,9 5,5 5,3
 Hispaania 17,4 19,5 20,7 23,9 26,3 25,2 23,0 20,3 18,0 15,9 15,2
 Rootsi 7,8 8,8 7,9 7,5 8,3 8,0 7,5 7,2 6,4 6,2 6,6
 Suurbritannia 7,3 7,9 7,7 8,1 7,7 6,6 5,4 4,9 4,5 4,1 4,0
 Euroopa Liit 8,6 9,7 9,5 10,3 10,9 10,5 9,7 8,8 7,9 7,1 6,8
Majandusvabaduse indeks
Liikmesriik 2016[44] 2017[45]
 Austria 71,2 72,3
 Belgia 68,8 67,8
 Taani 75,3 75,1
 Soome 73,4 74,0
 Prantsusmaa 62,5 63,3
 Saksamaa 73,8 73,8
 Kreeka 54,0 55,0
 Iirimaa 77,3 76,7
 Itaalia 61,7 62,5
 Luksemburg 73,2 75,9
 Holland 73,7 75,8
 Portugal 65,3 62,6
 Hispaania 67,6 63,6
 Rootsi 72,7 74,9
 Suurbritannia 76,4 76,4
 Bulgaaria 66,8 67,9
 Horvaatia 61,5 59,4
 Küpros 67,9 67,9
 Tšehhi 72,5 73,3
 Eesti 77,2 79,1
 Ungari 66,8 65,8
 Läti 69,7 74,8
 Leedu 75,2 75,8
 Malta 66,5 67,7
 Poola 68,6 68,3
 Rumeenia 66,6 69,7
 Slovakkia 67,2 65,7
 Sloveenia 60,3 59,2
 Euroopa Liit 69,1 69,4
Töötuse määr EL-i ja EFTA liikmesriikides märtsis 2018[46]
Töötuse määr valitud Euroopa riikides ja 28 EL-i liikmesriigi keskmine vahemikus jaanuar 2004 – aprill 2014

Riigi rahandus

[muuda | muuda lähteteksti]
Riigi rahandus (koos Maastrichti kriteeriumitest tulenevate piirangutega)
Liikmesriik Eelarve puudujääk protsendina SKT-st (2017)
(EL-i piir: –3%)[47] 		Riigivõlg protsendina SKT-st (2017)
(EL-i piir: 60%)[48] 		THHI inflatsioonimäär (2017)
Max 1,9% (seisuga 22.05.2018)[49] 		Pikaajaline intressimäär (märts 2018)
Max 3,2% (seisuga 22.05.2018)[50][51]

 Austria −0,7 78,4 1,0 0,81
 Belgia −1,0 103,1 1,8 0,87
 Bulgaaria 0,9 25,4 −1,3 1,05
 Horvaatia 0,8 78,0 −0,6 2,19
 Küpros 1,8 97,5 −1,2 1,83
 Tšehhi 1,6 34,6 0,6 1,81
 Taani 1,0 36,4 0,0 0,64
 Eesti −0,3 9,0 0,8 –
 Soome −0,6 61,4 0,4 0,72
 Prantsusmaa −2,6 97,0 0,3 0,84
 Saksamaa 1,3 64,1 0,4 0,53
 Kreeka 0,8 178,6 0,0 4,27
 Ungari −2,0 73,6 0,4 2,60
 Iirimaa −0,3 68,0 −0,2 1,01
 Itaalia −2,3 131,8 −0,1 1,97
 Läti −0,5 40,1 0,1 0,83
 Leedu 0,5 39,7 0,7 0,31
 Luksemburg 1,5 23,0 0,0 0,68
 Malta 3,9 50,8 0,9 1,23
 Holland 1,1 56,7 0,1 0,63
 Poola −1,7 50,6 −0,2 3,27
 Portugal −3,0 125,7 0,6 1,79
 Rumeenia −2,9 35,0 −1,1 4,53
 Slovakkia −1,0 50,9 −0,5 0,80
 Sloveenia 0,0 73,6 −0,2 1,11
 Hispaania −3,1 98,3 −0,3 1,33
 Rootsi 1,3 40,6 1,1 0,77
 Suurbritannia −1,9 87,7 0,7 1,45
 Euroopa Liit −1,0 81,6 0,3 1,34
Euroala −0,9 86,7 0,2 1,07

Kaubandus

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Euroopa Liidu suurimate kaubanduspartnerite loend

Euroopa Liit on maailma suurim eksportija[52] ning alates 2008. aastast ka suurim kaupade ja teenuste importija.[53][54] Liikmesriikide omavahelisele sisekaubandusele aitab kaasa kaubandustõkete, näiteks tollimaksude ja piirikontrolli kaotamine. Euroalas soodustab kaubavahetust valuutakursside erinevuste puudumine.[55]

Sarnaseid põhimõtteid rakendatakse Euroopa Liidu assotsiatsioonilepingute raames ka suurema hulga riikide jaoks. Selle nn pehme lahenduse kaudu soovitakse mõjutada neis riikides poliitikat. Euroopa Liit esindab kõiki oma liikmeid Maailma Kaubandusorganisatsioonis ja tegutseb vaidluste korral liikmesriikide nimel. Kui Euroopa Liit peab läbirääkimisi kaubanduslike kokkulepete sõlmimiseks riikidega, mis jäävad väljapoole Maailma Kaubandusorganisatsiooni, peab lepingu heaks kiitma ka iga liikmesriik.[55]

10 EL-i suurimat kaubanduspartnerit (2016)
Peamised kaubanduspartnerid (2016)[56]
Koht Partner Import (mln €) % koguimpordist Eksport (mln €) % koguekspordist Kaubavahetus kokku (mln €) % kogu kaubavahetusest
–  Euroopa Liit 1 706 413 100 1 745 730 100 3 452 143 100
1  Ameerika Ühendriigid 246 774 14,5 362 043 20,7 608 817 17,6
2  Hiina 344 642 20,2 170 136 9,7 514 779 14,9
3  Šveits 121 608 7,1 142 432 8,2 264 040 7,6
4  Venemaa 118 661 7,0 72 428 4,1 191 089 5,5
5  Türgi 66 652 3,9 78 030 4,5 144 681 4,2
6  Jaapan 66 383 3,9 58 136 3,3 124 519 3,6
7  Norra 62 935 3,7 48 371 2,8 111 306 3,2
8  Lõuna-Korea 41 433 2,4 44 518 2,6 85 951 2,5
9  India 39 265 2,3 37 800 2,2 77 065 2,2
10  Kanada 29 094 1,7 35 200 2,0 64 294 1,9
11  Brasiilia 29 334 1,7 30 909 1,8% 60 243 1,7
12  Araabia Ühendemiraadid 9 201 0,5 45 847 2,6 55 048 1,6
13  Mehhiko 19 800 1,2 33 928 1,9 53 728 1,6
14  Hongkong 18 212 1,1 34 989 2,0 53 201 1,5
15  Saudi Araabia 19 010 1,1 33 925 1,9 52 935 1,5
16  Singapur 19 436 1,1 31 423 1,8 50 859 1,5
17  Lõuna-Aafrika Vabariik 22 853 1,3 22 986 1,3 45 839 1,3
18  Taiwan 26 057 1,5 19 631 1,1 45 688 1,3
19  Austraalia 13 070 0,8 32 437 1,9 45 507 1,3
20  Vietnam 33 064 1,0 9 332 0,5 42 396 1,2
21  Alžeeria 16 500 1,0 20 908 1,2 37 408 1,1
22  Malaisia 22 177 1,3 13 232 0,8 35 409 1,0
23  Maroko 13 809 0,8 20 791 1,2 34 599 1,0
24  Iisrael 13 197 0,8 21 142 1,2 34 339 1,0
25  Tai 20 339 1,2 13 595 0,8 33 934 1,0
26  Ukraina 13 080 0,8 16 505 0,9 29 586 0,9
27  Egiptus 6 691 0,4 20 644 1,2 27 335 0,8
28  Indoneesia 14 618 0,9 10 461 0,6 25 079 0,7
29  Serbia 8 724 0,5 11 698 0,7 20 422 0,6
30  Nigeeria 10 937 0,6 8 961 0,5 19 898 0,6
Kaubavahetus riikide rühmadest partneritega (2012)[56]
Koht Partnerregioon Import (mln €) % koguimpordist Eksport (mln €) % koguekspordist Kaubavahetus kokku (mln €) % kogu kaubavahetusest
– EL kokku 1 791 727 100 1 686 774 100 3 478 501 100
– AKV riigid 99 196 5,5 86 652 5,1 185 848 5,3
– Andide Ühendus 17 728 1,0 11 738 0,7 29 467 0,8
– Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon 100 035 5,6 81 324 4,8 181 360 5,2
– BRIC 577 513 32,2 345 198 20,5 922 711 26,5
– Kesk-Ameerika integratsioonisüsteem 9 546 0,5 5 354 0,3 14 900 0,4
– Euroopa Liidu kandidaatriigid 55 386 3,1 89 654 5,3 145 040 4,2
– Sõltumatute Riikide Ühendus 273 505 15,3 172 641 10,2 446 146 12,8
– EFTA 208 739 11,7 186 222 11,0 394 961 11,4
– Ladina-Ameerika riigid 109 978 6,1 110 297 6,5 220 275 6,3
– Euroopa − Vahemere piirkonna vabakaubanduspiirkond (v.a EL ja Türgi) 73 341 4,1 92 812 5,5 166 153 4,8
– Mercosur 49 196 2,7 50 266 3,0 99 461 2,9
– NAFTA 255 657 14,3 351 090 20,8 606 746 17,4

Piirkondlikud erinevused

[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Liidu jõukaimate regioonide võrdlemine võib osutuda keerukaks. Selle peamine põhjus on kasutusel olev statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur (NUTS), mille 1. ja 2. tasand ei ole ühetaolised. Mõni regioon on väga suur (näiteks NUTS-1 tasandil Hessen, mille pindala on 21 100 km², ja Île-de-France, mille pindala on 12 011 km²), kuid samas on mõni regioon märgatavalt väiksem (näiteks NUTS-1 tasandil Hamburg, mille suurus on vaid 755 km², või Suur-London, mille pindala on 1580 km²). Äärmuslik näide on Soome, mis on ajaloolistel põhjustel jaotatud 5,3 miljoni elanikuga Soome mandriosaks ja 27 000 elanikuga Ahvenamaa autonoomseks saarestikuks.

Selliste andmete üks probleeme seisneb asjaolus, et mõnda piirkonda (sh Suur-Londonisse) saabub suur hulk pendelrändajaid, kergitades seeläbi numbreid kunstlikult. Selle tulemus on SKT näitaja suurendamine ilma piirkonnas elavate inimeste hulka muutmata (suurendatakse SKT-d inimese kohta). Samasuguseid probleeme võib tekitada suur hulk piirkonda külastavaid turiste. Neid andmeid kasutatakse aga selleks, et määrata kindlaks eri programmide (näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondi) raames finantsabiga toetavaid piirkondi. NUTS-regiooni piiritlemise otsus on suurel määral meelevaldne (see ei põhine objektiivsetel ja ühetaolistel kriteeriumitel üle Euroopa) ning see tehakse Euroopa tasandil.

NUTS-1 ja NUTS-2 regioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kui arvestada SKT-d elaniku kohta, asub kaheksa NUTS-1 ja NUTS-2 piirkonda, mis kuuluvad näitajate poolest Euroopas esikümnesse, esimeses 15 liikmesriigis. Hiljem liitunud riikide regioonidest kuuluvad esikümnesse vaid Praha ja Bratislava regioon. NUTS-2 klassifikatsiooni järgi olid 2016. aastal elaniku kohta arvutatava regionaalse SKT poolest juhtival kohal Inner London-Westi regioon Suurbritannias (611% keskmisest), Luksemburgi Suurhertsogiriik (257%) ning Lõuna- ja Ida-Iirimaa (217%). Ent kõigi nende kolme piirkonna näitajaid suurendavad kunstlikult piirkonda liikuvad pendelrändajad.[58]

Veel üks andmete kunstliku suurenemise näide on Groningen. Sealne arvestuslik SKT elaniku kohta on väga suur seetõttu, et piirkonnas on suured maagaasivarud – tegelikult on Groningen üks Hollandi vaesemaid piirkondi. 150% taseme ületab kokku 19 NUTS-2 regiooni:

  • 5 Saksamaal;
  • 3 Suurbritannias;
  • 2 Austrias;
  • 1 Belgias, Hollandis, Iirimaal, Prantsusmaal, Rootsis, Slovakkias, Taanis ja Tšehhi Vabariigis;
  • Luksemburg, mis moodustab eraldi regiooni.

NUTS-regioone käsitleva määruse järgi on keskmise NUTS-1 regiooni minimaalne elanike arv 3 miljonit ja maksimaalne arv 7 miljonit; NUTS-2 piirkonna puhul on need näitajad 800 000 ja 3 miljonit.¹[59] Ent seda määratlust ei aktsepteeri Eurostat – nende käsitluses on Prantsusmaa 11,6 miljoni elanikuga Île-de-France'i piirkond NUTS-2 regioon, kuid ainult 664 000 elanikuga Bremeni liidumaad käsitletakse NUTS-1 regioonina.

Koht NUTS-2 regioon Liikmesriik SKT elaniku kohta (2016)
eurodes % EL-i keskmisest
1. Inner London – West  Suurbritannia 178 200 611%
2. Luksemburg  Luksemburg 75 100 257%
3. Lõuna- ja idaosa  Iirimaa 63 400 217%
4. Brüssel  Belgia 58 400 200%
5. Hamburg  Saksamaa 58 300 200%
6. Bratislava maakond  Slovakkia 53 700 184%
7. Praha  Tšehhi 53 100 182%
8. Ülem-Baieri  Saksamaa 51 500 177%
9. Île-de-France  Prantsusmaa 51 100 175%
10. Stockholm  Rootsi 50 400 173%

Koht NUTS-1 regioon Liikmesriik SKT elaniku kohta (2016)
eurodes % EL-i keskmisest
1. Luksemburg  Luksemburg 75 100 257%
2. Brüssel  Belgia 58 400 200%
3. Hamburg  Saksamaa 58 300 200%
4. London  Suurbritannia 54 800 188%
5. Iirimaa  Iirimaa 53 300 183%
6. Île-de-France  Prantsusmaa 51 100 175%
7. Bremeni liidumaa  Saksamaa 45 200 155%
8. Östra Sverige (Ida-Rootsi)  Rootsi 42,200 145%
9. Baieri  Saksamaa 41,700 143%
10. West-Nederland (Lääne-Holland)  Holland 41,500 142%

Allikas Eurostat[58]

NUTS-2 ja NUTS-1 regioonid, mille SKT elaniku kohta oli kõige madalam, asusid 2016. aasta seisuga Bulgaarias, madalaim oli näitaja Severozapadeni regioonis. Kokku 21-s Euroopa Liidu regioonis jäi SKT näitaja allapoole 50% (liidu keskmisest) taset: neist viis asus Bulgaarias ja Poolas, neli Ungaris, kolm Rumeenias ja Kreekas ning üks Prantsusmaal.[58]

Koht NUTS-2 regioon Liikmesriik SKT elaniku kohta (2016)
eurodes % EL-i keskmisest
1. Severozapaden  Bulgaaria 8 600 29%
2. Mayotte  Prantsusmaa 9 700 33%
3. Severen Tsentralen  Bulgaaria 9 800 34%
4. Južen Tsentralen  Bulgaaria 9 900 34%
5. Nord-Est  Rumeenia 10 400 36%
6. Severoiztotšen  Bulgaaria 11 400 39%
7. Sud-Vest  Rumeenia 12 400 42%
8. Jugoiztotšen  Bulgaaria 12 500 43%
9. Põhja-Alföld  Ungari 12 500 43%
10. Lõuna-Dunántúl  Ungari 12 900 44%

Koht NUTS-1 regioon Liikmesriik SKT elaniku kohta (2016)
eurodes % EL-i keskmisest
1. Severna i Iztotšna Bulgaria  Bulgaaria 10 700 37%
2. Macroregiunea Doi  Rumeenia 12 200 42%
3. Alföld ja Észak  Ungari 13 200 45%
4. Region Wschodni  Poola 14 000 48%
5. Macroregiunea Patru  Rumeenia 14 900 51%
6. Põhja-Kreeka  Kreeka 15 100 52%
7. Macroregiunea Unu  Rumeenia 15 300 53%
8. Kesk-Kreeka  Kreeka 15 800 54%
9. Region Północny  Poola 17 000 58%
10. Horvaatia  Horvaatia 17,500 60%

Allikas Eurostat[58]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table.
  2. ↑ 2,0 2,1 "IMF World Economic Outlook Database, October 2018". International Monetary Fund. Vaadatud 09.10.2018.
  3. ↑ Report for Selected Country Groups and Subjects. Vaadatud 12.10.2016.
  4. ↑ 4,0 4,1 "Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table". Epp.eurostat.ec.europa.eu. 11.03.2011. Vaadatud 28.07.2016.
  5. ↑ Inflation in the euro area. August 2017. Eurostat}}
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 "The World Factbook – Central Intelligence Agency". www.cia.gov. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.06.2020. Vaadatud 13.10.2016.
  7. ↑ 7,0 7,1 "Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table". ec.europa.eu.
  8. ↑ "Harmonised unemployment rate by sex – Total". ec.europa.eu. Vaadatud 02.12.2016.
  9. ↑ "Triennial Central Bank Survey 2007" (PDF). BIS. 19.12.2007. Vaadatud 25.07.2009.
  10. ↑ Aristovnik, Aleksander; Čeč, Tanja (30.03.2010). "Compositional Analysis of Foreign Currency Reserves in the 1999–2007 Period. The Euro vs. The Dollar As Leading Reserve Currency" (PDF). Munich Personal RePEc Archive, Paper No. 14350. Vaadatud 27.12.2010.
  11. ↑ Boesler, Matthew (11.11.2013). "There Are Only Two Real Threats To The US Dollar's Status As The International Reserve Currency". Business Insider. Vaadatud 08.12.2013.
  12. ↑ "Report for Selected Countries and Subjects". www.imf.org. Vaadatud 13.10.2016.
  13. ↑ "Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table". ec.europa.eu. Vaadatud 14.10.2016.
  14. ↑ "GINI index (World Bank estimate) | Data". data.worldbank.org. Vaadatud 14.10.2016.
  15. ↑ "Monthly Reports". www.world-exchanges.org. Vaadatud 12.10.2016.
  16. ↑ "The World Factbook – Central Intelligence Agency". www.cia.gov. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.12.2007. Vaadatud 12.10.2016.
  17. ↑ "The World Factbook – Central Intelligence Agency". www.cia.gov. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.11.2011. Vaadatud 12.10.2016.
  18. ↑ "Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table". ec.europa.eu. Vaadatud 13.10.2016.
  19. ↑ "Romania becomes third eastern European EU country to be bailed out". The Guardian. 25.03.2009.
  20. ↑ "EU budget at a glance". Europa, EU information website. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2007. Vaadatud 06.11.2007.
  21. ↑ ELi 2018. aasta eelarve – Consilium. Vaadatud 31.10.2018.
  22. ↑ "Europäische Union: Anteile der Wirtschaftssektoren am Bruttoinlandsprodukt (BIP) von 2004 bis 2014". statista.de (saksa). World Bank. Vaadatud 22.03.2016.
  23. ↑ European Commission, Overview of the Capital Markets Union, accessed 9 May 2018
  24. ↑ European Commission, Capital markets union action plan, accessed 9 May 2018
  25. ↑ Conference Report: European Financial Market Integration, 6 June 2016, accessed 20 September 2018
  26. ↑ "EU's capital markets union 2.0, explained". POLITICO (Ameerika inglise). 08.06.2017. Vaadatud 07.03.2018.
  27. ↑ "What is the capital markets union?". European Commission – European Commission (inglise). Vaadatud 07.03.2018.
  28. ↑ "EU Capital Markets Union". Financial Times (Briti inglise). Vaadatud 07.03.2018.
  29. ↑ White, Lucy (24.04.2018). "EU's Dombrovskis ignites fresh row over City's market access post-Brexit" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 26.04.2018. Vaadatud 25.04.2018. Regarding Capital Markets Union, the European Commission's plan to improve access to non-bank financing across the EU, he said the departure of the UK makes this project even more important and even more urgent. It will have to compensate for the EU's largest financial centre not being in the EU and not being in the single market any more
  30. ↑ Brexit: the United-Kingdom and EU financial services. 09.12.2016.
  31. ↑ The Bank of England’s approach to the authorisation and supervision of international banks, insurers and central counterparties. Bank of England. Vaadatud 02.03.2018. "The UK’s financial sector also brings substantial benefits to EU households and firms, allowing them to access a broad range of services efficiently and reliably".
  32. ↑ Europe Economics (06.07.2011). "The value of Europe's international financial centres to the EU economy". City of London and TheCityUK. Originaali arhiivikoopia seisuga 25.05.2015. Vaadatud 23.05.2015.
  33. ↑ "The Global Financial Centres Index 22" (PDF). Long Finance. September 2017.
  34. ↑ "EU expenditure and revenue". Financial Programming and Budget. European Commission. Vaadatud 15.09.2014.
  35. ↑ "EU budget myths". EC Europa. European Commission. Vaadatud 15.09.2014.
  36. ↑ UNWTO Tourism Highlights, 2018 Edition. Vaadatud 08.11.2018.
  37. ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 8. veebruar 2021. Vaadatud 16. novembril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  38. ↑ 38,0 38,1 BP Statistical Review of World Energy. Vaadatud 09.11.2018.
  39. ↑ "Fortune Global 500 List 2017: See Who Made It". Fortune. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. november 2016. Vaadatud 16. novembril 2018.
  40. ↑ "GDP up by 0.4% in both euro area and EU28". ec.europa.eu. Vaadatud 07.09.2018.
  41. ↑ 41,0 41,1 "Gross domestic product at market prices (Current prices and per capita)". Eurostat. Vaadatud 28.07.2016.
  42. ↑ "GINI Index for Montenegro". 18.01.2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.06.2020. Vaadatud 16.11.2018. {{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit |journal= (juhend)
  43. ↑ 43,0 43,1 43,2 43,3 "Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table". ec.europa.eu.
  44. ↑ "2016 IEF (XLS) table download". The Heritage Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.02.2016. Vaadatud 01.02.2016.
  45. ↑ "2017 IEF (XLS) table download". The Heritage Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 16.05.2017. Vaadatud 01.02.2017.
  46. ↑ "Arbeitsmarktstatistik, März 2018" (pdf) (German). State Secretariat for Economic Affairs SECO. Vaadatud 05.07.2018.{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  47. ↑ "Government deficit, excluding support for financial institutions". Eurostat. Vaadatud 28.04.2018.
  48. ↑ "General government gross debt – annual data". Eurostat. Vaadatud 04.02.2017.
  49. ↑ "Annual Inflation". Eurostat. Vaadatud 04.02.2017.
  50. ↑ http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=irt_lt_mcby_m&lang=en
  51. ↑ http://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/conrep/cr201606.en.pdf
  52. ↑ "Central Intelligence Agency". Cia.gov. Originaali arhiivikoopia seisuga 27.04.2019. Vaadatud 26.04.2011.
  53. ↑ "World trade report 2009" (PDF). WTO information website.
  54. ↑ "EU position in world trade". European Commission. Vaadatud 24.05.2015.
  55. ↑ 55,0 55,1 Se-jeong, Kim (19.07.2009). "EU-Korea FTA Will Be a Long Process: Greek Ambassador". The Korea Times. Vaadatud 15.08.2009.
  56. ↑ 56,0 56,1 "Top Trading Partners 2017 – Trade Statistics". trade.ec.europa.eu. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. september 2018. Vaadatud 16. novembril 2018.
  57. ↑ "Extra-EU27 trade, by main partners, total product". Epp.eurostat.ec.europa.eu. 17.10.2013. Vaadatud 20.05.2014.
  58. ↑ 58,0 58,1 58,2 58,3 Eurostat (28.02.2018). "Regional GDP per capita ranged from 29% to 611% of the EU average in 2016". Europa web portal. Vaadatud 04.03.2018.
  59. ↑ [1]
  • ^ Rohelised lahtrid osutavad prognoositavatele näitajatele.
  • ^ Üks regioon võib Eurostati poolt olla klassifitseeritud kui NUTS-1, NUTS-2 ja NUTS-3 regioon. Mitmed NUTS-1 regioonid on klassifitseeritud ka kui NUTS-2 regioonid: näiteks Brüsseli pealinnapiirkond või Île-de-France. Paljud riigid on klassifitseeritud ühe NUTS-1 ja NUTS-2 regioonina: näiteks Läti, Leedu, Luksemburg ja Taani (kuigi seal elab üle 3 miljoni elaniku).
  • "Euro-indicators News release" (PDF). Inflatsiooni andmed juunist 2005. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 25.06.2006. Vaadatud 18.07.2005.
  • "Euro-indicators News release" (PDF). Töötuse andmed maist 2005. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 25.06.2006. Vaadatud 18.07.2005.
  • "World Bank". Andmed GNI kohta (juuli 2005). Vaadatud 04.08.2005.

SKT kasvu ja kogusummade kohta on kasutatud järgmisi lehekülgi (Rahvusvaheline Valuutafond):

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Euroopa_Liidu_majandus&oldid=6644459"