Ahvenamaa maakond

Ahvenamaa maakond
	soome Ahvenanmaan maakunta
	rootsi Åland
	Ahvenamaa lipp Ahvenamaa vapp
	Pindala: 1583 km² (2021)
	Elanikke: 30 144 (jaanuar 2021)
	Rahvastikutihedus: 19,0 in/km²
	Keskus: Maarianhamina

Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on omavalitsuslik Soome maakond Läänemeres. Selle elanikkond on rootsikeelne ja ainus ametlik keel rootsi keel.

Ahvenamaa saarestiku suurim saar on Ahvenanmanner. Seda ümbritsevad, eriti idakaares, tuhanded väiksemad saared.

Lõunasse jääb Ahvenameri, läände Ahvenanrauma ja põhja Põhjalaht. Idas on piir Ahvenamaa ja Turu saarestiku vahel tinglik.

Ahvenamaa kuulub Soomele ja on autonoomne piirkond. Ahvenamaal on oma seadusloome, kodakondsus ja postmargid, viimaseid annab välja Åland Post.

Nimi

Ahvenamaa algne nimi muinaspõhja keeles oli Ahvaland, mis tähendab veemaad. Rootsi keeles arenes see esmalt edasi kujule Áland ja lõpuks kujule Åland, mis otsetõlkes tähendab jõemaad – vaatamata sellele, et jõed ei ole Ahvenamaa loodusgeograafia silmapaistev tunnus. Saare soomekeelses nimes Ahvenanmaa ja eestikeelses nimes Ahvenamaa, mis sisaldavad viidet samanimelisele kalale, nähakse saarte vana nime ühe kuju edasikandumist.^[3]

Teise teooria järgi on saarestiku algne nimi soomekeelne Ahvenanmaa, millest tuleneb rootsikeelne nimi Åland^[4].

Saarestiku ametlik nimi on Landskapet Åland ehk Ahvenamaa maakond.

Asend

Ahvenamaal on strateegilise tähtsusega positsioon, kuna ta kontrollib üht Stockholmi sadama sissepääsuteedest ja ka Põhjalahele sisenemise võimalusi, asudes lisaks Soome lahe ligiduses.

Ahvenamaa saarestikku kuulub ligi 300 asustatavat saart, millest umbes 80 on asustatud. Lisaks koosneb see 6200 skäärist ja veest välja paistvatest kividest. Saarestik on idas ühendatud Soome edelarannikuga külgneva Åbolandi saarestikuga. Koos moodustavad need Saaristomere. Ahvenamaast läänes asub Ahvenameri ja põhjas Selkämeri.

Saarte pindala on kokku 1,527 ruutkilomeetrit^[5]. 90% elanikkonnast elab Ahvenanmanneril, kus asub ka pealinn Maarianhamina. Ahvenanmanner on saarestiku suurim saar. Selle pindala on ebakorrapärase kuju, rannajoone ja saare osade paiknemise tõttu keeruline hinnata, kuid selleks peetakse tavaliselt 740–879 ruutkilomeetrit, vahel ka 1010 ruutkilomeetrit.^[6]

Ahvenamaa küsimuse lahendamise ajal otsiti tuge saarte eri kaartidelt. Rootsi kaardil domineeris kõige tihedamalt asustatud põhisaar ja paljud skäärid jäid välja. Soome kaardil olid paljud väiksemad saared või skäärid tehnilistel põhjustel pisut liiga suured. Rootsi kaardil olid saared nihutatud lähemale Rootsi mandriosale. Soome kaardil rõhutati saarestiku tihedust Ahvenanmanneri ja Soome mandriosa vahel, samal ajal kui Rootsi poole jäi suurem vahe.

Loodus

Viimase jääaja lõpus toimunud jää liikumise tõttu on saarte pind üldiselt kivine ja pinnas õhuke. Saartel on ka palju heinamaad, kus elab hulk putukaliike, näiteks koerlibliklaste sugukonda kuuluv tähnik-võrkliblikas. Saartel on mitu sadamat.

Kliima

Ahvenamaal on niiske mandriline kliima, mida mõjutab ümbritsev meri, eriti suvel. Suved on seal jahedamad kui Rootsi ja Soome mandriosas, aga talved on võrreldavad Rootsi rannikualadega ja need on üksnes pisut pehmemad kui Mandri-Soomes.

Haldus

Autonoomia

Saarte autonoomse staatuse kinnitas 1921. aasta Rahvasteliidu otsus, mis langetati Ahvenamaa küsimuse lahendamiseks. Uuesti kinnitati autonoomiat lepinguga, mille alusel Soome Euroopa Liitu vastu võeti. Seaduse järgi on Ahvenamaa poliitiliselt neutraalne ja tervenisti demilitariseeritud, sealsed elanikud on vabastatud Soome kaitseväkke võtmisest. Saartele andis ulatusliku autonoomia Soome parlament 1920. aastal vastu võetud Ahvenamaa autonoomia seadusega, mis hiljem asendati uute samanimeliste seadustega aastatel 1951 ja 1991.^[7] Ahvenamaa on seaduse järgi jätkuvalt täielikult rootsikeelne.

Kui Soome 1995. aastal Euroopa Liitu vastu võeti, allkirjastati ka Ahvenamaad puudutav protokoll. See sätestab muu hulgas, et Rooma lepingu tingimused ei kohusta muutma seniseid välismaalastele kehtestatud kinnisvara omandamise ja omamise või teatud teenuste pakkumisega seotud piiranguid. Välismaalaste all mõeldakse inimesi, kellel puudub Ahvenamaa kodakondsus ehk hembygdsrätt.

Haldusjaotus

Ahvenamaa jaguneb 16 omavalitsusüksuseks: 15 vallaks ja üheks linnaks.

Ahvenamaa loodus 2019
Ahvenamaa loodus juulis 2019
Hoiatussilt Ahvenamaal
Ahvenamaa vabaõhumuuseumi eksponaadid
Hoone Ahvenamaa vabaõhumuuseumis

Ajalugu

Vanaaeg

Neoliitikumiaegse kammkeraamika kultuuri kandjad alustasid saarte asustamist umbes 7000 aasta eest: pärast seda kui viimase jääaja mandrijää raskusega alla surutud saared taas merest tõusma hakkasid. Hiljem kohtus saartel juba koha leidnud kultuur seal teise neoliitikumiaegset kammkeraamikat viljelenud kultuuriga.^[8]

Kivi- ja pronksiajal leidsid saarte elanikud toitu hülgeid ja linde küttides, kalastades ning taimi korjates. Saartel alustati ka varajase põllumajandusega. Rauaajal suurenesid kontaktid Skandinaaviaga. Viikingiajast on saartel teada üle 380 dokumenteeritud matmispaiga ja kuue linnuse varemed.^[8]

Keskaeg

13. sajandil ühendati Soome Rootsi impeeriumiga^[8]. 1809. aasta septembris moodustasid Ahvenamaa saared osa territooriumist, mille Rootsi Hamina rahuga Venemaale loovutas. Selle tulemusena sai saartest autonoomse Soome suurvürstiriigi osa. Rahulepingu sõlmimise käigus ei õnnestunud Rootsil saavutada tingimust, et saari ei kindlustataks. See küsimus ei olnud oluline vaid Rootsi jaoks: ka Suurbritannia oli mures^[küsitav], et sõjaline kohalolu saartel võib ohustada riigi sõjalisi ja ärilisi huve.

Uusaeg

1832. aastal alustas Venemaa saarte kindlustamist, püstitades suure Bomarsundi kindluse. Selle vallutas ja hävitas 1854. aastal Krimmi sõja ajal brittide ja prantslaste sõjalaevadest ja mereväelastest ühisvägi. Krimmi sõja lõpetanud 1856. aasta Pariisi lepinguga demilitariseeriti kogu Ahvenamaa saarestik.

Uusim aeg

1918. aasta Soome kodusõja ajal sekkusid saarele paigutatud Venemaa vägede ja üle jäätunud mere Soomest tulnud Soome valgete ja punaste vahelisse konflikti rahu tagamise eesmärgil Rootsi väed. Mõne nädala jooksul asendusid need Saksa vägedega, kes okupeerisid Ahvenamaa valgetest koosneva Soome senati (konservatiivide) palvel.

Pärast 1917. aastat töötasid ahvenamaalased selle nimel, et saared loovutataks Rootsile. 1919. aastal allkirjastas Soomest lahkulöömise ja Rootsiga ühendamise petitsiooni 96,4% saarte valijaskonnast ja enam kui 95% neist toetas seda plaani.^[9] Rootsimeelsed rahvuslikud meeleolud olid saartel tugevnenud eriti Soomes tekkinud rootsivastaste suundumuste ja Soome rahvusluse tõttu, mida toitis heitlus oma autonoomia säilitamise nimel ja võitlus venestamise vastu.

Ahvenamaa elanikkonna kartusi oma tuleviku pärast Soome osana süvendas ka Soome mandriosas toimunud rootsikeelse vähemuse ja soomekeelse enamuse konflikt, mis oli Soome poliitikas tähtsal kohal 1840. aastatest alates.

Ent Soome keeldus saarte loovutamisest ja pakkus selle asemel Ahvenamaale autonoomset staatust. Elanikud ei kiitnud pakkumist siiski heaks ja vaidlus saarte üle esitati lahendamiseks Rahvasteliidule. Viimane otsustas, et Soomele peaks jääma suveräänsus Ahvenamaa üle, kuid saarestik tuleks teha autonoomseks territooriumiks. Sellega kohustus Soome tagama Ahvenamaa elanikele nii rootsi keele kui ka oma kultuuri ja kohalike traditsioonide säilitamise õiguse. Samal ajal kehtestas rahvusvaheline leping Ahvenamaa neutraalse staatuse, keelates sinna sõjaliste rajatiste ja vägede paigutamise.

20. sajandi jooksul on saarte elanike nägemus Ahvenamaast kui Soome valduses olevast Rootsi maakonnast asendunud mitmel põhjusel seisukohaga, et Ahvenamaa on Soome autonoomne osa. Põhjusteks on Rootsis pettumine ebapiisava toetuse pärast Rahvasteliidus, fakt, et Rootsi ei austanud 1930. aastatel Ahvenamaa demilitariseeritust, samuti ühine saatus Soomega teise maailmasõja ajal. Toona said Ahvenamaa elanikud merel suhtelist turvalisust nautida, kuna nende kaubalaevastik töötas nii liitlasriikide kui ka Saksamaa heaks. Ahvenamaa laevu üldiselt ei rünnatud, kuna kumbki sõja osapool ei teadnud, millist kaupa ja kellele veeti.

Nüüdisaeg

Soome tähistas Ahvenamaa saarestiku demilitariseerimise 150. aastapäeva, andes välja suure väärtusega mälestusmündi: 2006. aastal vermiti viieeurone Põhjala kullast mälestusmünt. Mündi esiküljel on Ahvenamaale iseloomulik mänd ning tagaküljel paadi ahter ja tüür koos roolipinnil istuva 150 rahuaastat sümboliseeriva tuviga.

Vaata ka

Viited

↑ https://www.maanmittauslaitos.fi/sites/maanmittauslaitos.fi/files/attachments/2021/01/Vuoden_2021_pinta-alatilasto_kunnat_maakunnat.pdf
↑ http://pxnet2.stat.fi/PXWeb/pxweb/fi/StatFin/StatFin__vrm__vamuu/statfin_vamuu_pxt_11lj.px
↑ Virrankoski, Pentti. "Suomen historia. Ensimmäinen osa." SKS. 2001. ISBN 951-746-321-9. p. 59.
↑ Lars Hulden. "Finlandssvenska bebyggelsenamn". Svenska litteratursällskapet i Finland. 2001. ISBN 951-583-071-0.
↑ "Statistical Yearbook of Finland 2016" (PDF). Stat.fi (inglise). Lk 505. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 11. veebruar 2017. Vaadatud 07.02.2017.
↑ Europe, Council of (01.01.2012). Biodiversity and Climate Change: Reports and Guidance Developed Under the Bern Convention (inglise). Council of Europe. Lk 251. ISBN 9789287170590.
↑ Act on the Autonomy of Åland (1991/1144). finlex.fi.
↑ ^8,0 ^8,1 ^8,2 Åland, the history.
↑ Åland-Inseln (Finnland), ??. Juni 1919 : Anschluss an Schweden. Direct Democracy.

Välislingid

ahvenamaa.ee

[1] ttps://www.maanmittauslaitos.fi/sites/maanmittauslaitos.fi/files/attachments/2021/01/Vuoden_2021_pinta-alatilasto_kunnat_maakunnat.pdf

[2] ttp://pxnet2.stat.fi/PXWeb/pxweb/fi/StatFin/StatFin__vrm__vamuu/statfin_vamuu_pxt_11lj.px

[3JokP-3] Virrankoski, Pentti. "Suomen historia. Ensimmäinen osa." SKS. 2001. ISBN 951-746-321-9. p. 59.

[Hulden-4] Lars Hulden. "Finlandssvenska bebyggelsenamn". Svenska litteratursällskapet i Finland. 2001. ISBN 951-583-071-0.

[Statfin2-5] "Statistical Yearbook of Finland 2016" (PDF). Stat.fi (inglise). Lk 505. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 11. veebruar 2017. Vaadatud 07.02.2017.

[6] Europe, Council of (01.01.2012). Biodiversity and Climate Change: Reports and Guidance Developed Under the Bern Convention (inglise). Council of Europe. Lk 251. ISBN 9789287170590.

[HOXjv-7] Act on the Autonomy of Åland (1991/1144). finlex.fi.

[MUSEUM-8] 8,0 ^8,1 ^8,2 Åland, the history.

[RByvl-9] Åland-Inseln (Finnland), ??. Juni 1919 : Anschluss an Schweden. Direct Democracy.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]