Arutelu:Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi
Lisamaterjale
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, L (2022)[1]
- Ken Kalling, "Kõik Suures Keemias peituvad võimalused polnud kaugeltki kasutatud..." Rahvamajanduse kemiseerimisest DDT keelustamiseni
- Jaak Järv, Gerda-Johanna Raidaru, Tullio Ilometsa tegevuse jälg Tartu Ülikoolis
- Matti Laan, Tullio Ilomets ja Akadeemilise Muinsuskaitse Seltsi vilistlasklubi
- Jaak Ilomets, Tullio Ilomets ja fotograafia
- Tullio Ilomets - igiliikur
- Jaan Tamm, Tullio Ilomets - perpetuum mobile
- Leili Kriis, Meenutades Tullio Ilometsa
- Liliya Kazantseva, Nataliya Pisarevska, Liubov Samoilenko, The war in Ukraine: universities and their museums (Sõda Ukrainas: ülikoolid ja nende muuseumid
- Lea Leppik, Moonika Teemus, Tiina Vint, Karl Morgensterni vanaisa kell
- Jaanika Anderson, Tartu Ülikooli muuseumi 2021. aasta aruanne
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, XLIX (2021)
- Janika Päll, Morgenstern ja tema kaasaeg: nn humanistlikud alusained keiserliku Tartu ülikooli õppekavas 1803–36
- Liisa-Helena Lumberg, Kunst teadmiste süsteemis Karl Morgensterni kunstimuljete näitel
- Ingrid Sahk, Morgenstern ja Liphart. Kahe kunstitähe tegutsemisest samas ajas ja ruumis
- Lea Leppik, Tartu ülikooli üldise õpetajate instituudi kaasdirektorid Jäsche ja Pöschmann ning nende pedagoogilised vaated
- Kaarina Rein, Johann Friedrich von Erdmann ja meditsiinitopograafiad Tartu ülikoolis
- Ken Kalling, Lea Leppik, Arstide töölesuunamine Eesti NSVs
- Leili Kriis, Fotograafi luulealbum: Gedichte von Charles Borchardt
- Jaanika Anderson, Karl Morgensterni aegne kunstimuuseum ülikooli peahoones
- Kristiina Tiideberg, Professor Karl Morgensterni aegsete ülikooli kunstimuuseumi kogude saatusest 19. sajandi keskpaiga muudatustes
- Jaanika Anderson, Tartu Ülikooli muuseumi 2020. aasta aruanne
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, XLVIII (2020)
- Toomas Hiio, 19. sajandi Tartu ülikool kui seisuste sepikoda: kõrghariduse ja ülikoolide asendist Vene seisuste ja riigiteenistuse korralduses
- Ken Kalling, Erki Tammiksaar, „See on tõepoolest häbiväärne, et meie eestlastel on rohkem mõistust kui meie sakslastel“
- Terje Lõbu, Tartu ülikooli hoidja Jaan Sarv
- Eero Kangor, „Rootslasena oli ta meile võõram.“ Kunstiajaloo professori Helge Kjellini õpiaastad ja kujunemine enne Tartut
- Merike Ristikivi, Vera Poska-Grünthali akadeemiline karjäär Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas
- Mariann Raisma, Karoliina Kalda, Minu elu ülikooli valikud. Uue püsinäituse museoloogiline kontseptsioon
- Mairo Rääsk, „Ideaalide Eesti. Sada aastat otsinguid“. Eesti rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud näituse kontseptsioon
- Ken Ird, Maria Väinsar, Vabadussõjas langenud üliõpilaste mälestusmärk Tartu Ülikooli aulas
- Sirje Sisask, Tartu Ülikooli patoloogilise anatoomia instituudi kollektsioon inimorganismist pärit kividest
- Mariann Raisma, TÜ muuseumi 2019. aasta aruanne
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, XLVII (2018)
- Peeter Saari, Kuidas sündis Physicum
- Henn Voolaid, Koolifüüsika uutmine
- Kalle Kepler, Arved Vain, Jüri Vedru, Meditsiinifüüsika ja biomeditsiinitehnika läbi sajandite Tartu Ülikoolis
- Kersti Jagomägi, Rein Raamat, Jaak Talts, Füsioloogiliste protsesside uurimine ja modelleerimine ning meditsiinitehnika arendused Tartu Ülikooli biofüüsika laboris
- Peeter Müürsepp, Katastroofiteooria matemaatikas – meenutuskilde retseptsioonist Eestis
- Raik-Hiio Mikelsaar, Tartu atomaarmolekulaarsed plastmudelid ületavad kvaliteedilt välismaiseid analooge
- Lea Leppik, Ernst Öpiku kompuuter-tüdrukud Tartu tähetornis
- Sirje Sisask, Üliõpilaste valmistatud mikroskoobipreparaatide komplektid Tartu Ülikooli muuseumis
- Kristiina Tiideberg, Kuidas jõudis haruldane Araabia taevagloobus Tartu Ülikooli kogudesse?
- Ingrid Sahk, Franz Gerhard von Kügelgeni Georg Friedrich Parroti portree – ühe maali leidmis- ja rännakulugu
- Jaanika Anderson, Tartu Ülikooli raamatukogule tellitud kipsvalandid Tartu Ülikooli muuseumi kogus
- Mariann Raisma, Tartu Ülikooli muuseumi 2017 aasta aruanne
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, XXXVIII[2] (2010)
- Nadezhda Slepkova, The Exposition of St. Petersburg Zoological museum in the years of the Soviet regime
- Anastasia Fedotova, The Dictionary "Russian Botanists" by Sergey Yu. Lipshits: the history of an unfinished project
- Atko Remmel, Ateism kui nõukogude teadus
- Erki Tammiksaar, Taavi Pae, Ott Kurs, Salme Nõmmik ja Eesti NSV majandusgeograafia - võimalused ja valikud
- Tiina Peil, Geograafia ja välitööd Nõukogude piiritsoonis
- Kersti Taal, Teadusseltsid nõukogude ühiskonnas
- Toivo Hinrikus, Ain Raal, Üliõpilaste TEadusliku Ühingu osa üliõpilasteaduse organiseerimisel Tartu Riiklikus Ülikoolis 1948-88
- Urmet Paloveer, Tartu Riikliku Ülikooli esimese nõukogude semestri õppe- ja teadustöö kajastamine ülikooli ametlikus aruandes
- Sirje Sisask, Lühiülevaade professor Carl Schmidti kivimi- ja mineraalikollektsioonist TÜ ajaloo muuseumis
- Malle Salupere, Rektoraadis sula- ja stagnaajal
- Valdur Tiit, Meenutusi kosmoseaparaatide ehitamisest Tartus
- Lea Leppik, Euroopa akadeemilise pärandi hoidjate kokkusaamine "Universeum XI" Uppsalas
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, XXXIX[3] (2011)
- Janet Laidla, Sõja mõjust ajalookirjutusele varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal
- Janika Päll, Põhjasõja peegeldusi Academia Gustavo-Carolina's peetud ülistuskõnedes Karl XII-le: Olaus Mobergi "Oratio Panegyrica"
- Katre Kaju, Põhjasõja peegeldusi ühes toonases reisialbumis
- Sirje Tamul, Kapitulatsioon ja universitas: järjepidevus ja uued võimalused?
- Mariann Rammo, Häving kui võimalus. Põhjasõja mõju Tartu linnaruumi arenguloole ja identideedile
- Dubjeva Ljudmila, Põhjasõja, selle põhjuste, eelloo ning järelmõjude käsitlemisest Tartu ülikoolis XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses töötanud ajaloolaste töödes
- Tullio Ilomets, Ajaloolisest klaasist Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis
- Leili Kriis, Ülevaade muuseumi kogudesse aastail 2006-2011 laekunud materjalidest
- Lea Leppik, Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi teadustöö 2006-2010
- Terje Lõbu, Näitused Tartu ülikooli ajaloo muuseumis aastail 2006-2010
- Urmet Paloveer, Tartu ülikooli ajaloo muuseumi üritused ja külastusstatistika 2006-2010
- Reet Mägi, Tartu tähetorn: teaduskeskusest hariduskeskuseks
- Jaak Järv, Tullio Ilomets kui nähtus
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, XL[4] (2012)
- Mariann Raisma, Kuidas portreteerida akadeemilist vaimu? Ülikoolimuuseumide identiteedimuutustest kahe viimase sajandi jooksul
- Ing-Marie Munktell, Cecilia Ödman, Museum Gustavianum — The interface between the academic world and the general public
- Anne Vähätalo, Why academic heritage should not be restored and exhibited?
- Lilija Kazantseva, Университетские музеи Украины: стадия возрождения
- Tiina-Mall Kreem, Ajaloopilt akadeemilises kunstikogus 19. sajandi esimesel poolel
- Eero Kangor, Tartu Ülikooli kunstiajalooõpetuse moderniseerimisest ja kollektsioonide rollist kunstiajaloo professori valimistel aastatel 1919–1921
- Janet Laidla, Tartu Riiklik Ülikool pildis: Tartu Riikliku Ülikooli kino-fotolaboratooriumi negatiivikogu TÜ ajaloo muuseumis
- Andres Tvauri, Heiki Valk, Tartu Ülikooli arheoloogiakogud: minevik ja olevik
- Leili Kriis, Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kogude täiendamispõhimõtetest — tagasivaatavalt tulevikku
- Tullio Ilomets, Ajalooline 1560. aastast pärinev Kölni kaal Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis
- Egle Tamm, Vana ülikoolimaja uks?
- Toomas Alatalu, Tartu esimesed üliõpilaspäevad said alguse Käärikult ja KVNi abil
- Milvi Hirvlaane, Teaduse ja kõrgkooli ajaloo labori tegevus ülikooli ajaloo uurimisel aastatel 1984–1996
- Lea Leppik, TÜ ajaloo muuseumi aastaaruanne 2011
- Lea Leppik, Balti teadusloolaste XXV kokkusaamine Vilniuses
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi VIII[5] (1979)
- P. Prüller. Füüsika Tartu ülikoolis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul
- J. Kuum. Tartu ülikool põllumajandusteaduse arengu baasina
- H. Muoni. Tartu ülikooli zooloogiaprofessori Konstantin Karli p. Saint-Hilaire'i elu ja tegevus (põhiliselt Tartu perioodil 1903-1918)
- P. Prüller. Tartu ülikooli füüsikainstituut 1919-1940
- E. Haljaste. Ülevaade Tartu ülikooli majandusteaduskonna arengust 1920-1940
- O. Prinits. Professor Jüri Nuut koolimatemaatikuna
- V. Past. Tartu Riikliku Ülikooli keemiaosakonna arengust aastatel 1947-1976
- H. Eelsalu. Mõtteid tähetornist kui ülikooli ajaloo mälestisest ja teadusajaloo uurimisbaasist
- E. Kelk, K.-S. Rebane. Kaasaegse eksperimentaalfüüsika meetodite õpetamise alustamisest Tartu Riiklikus Ülikoolis sõjajärgsel perioodil
- A. Dridzo. Tartu ülikooli kasvandiku Jakob Johnsoni tegevusest Peterburi perioodil
- V. Kisljakov. Tartu ülikooli kasvandik A. Gebel Ida uurijana
- A. Kulikova. R. Lenzi tähtsus kodumaise indoloogia ajaloos
- P. Nurmekund. Eesti altaistika künnisel
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi VII (1979)
- E. Kampas, KOOLITEATER TARTUS XVI - XVII SAJANDIL
- R. Ruutsoo, KANTI FILOSOOFIA TARTU ÜLIKOOLIS XIX SAJ. ESIMESEL POOLEL
- H. Rätsep, 175 AASTAT EESTI KEELE ÕPETAMIST TARTU ÜLIKOOLIS
- P. Ariste, JOHANN SAMUEL FRIEDRICH BOUBRIG
- 0. Mutt, ANGLISTIKA ARENGUST TARTU ÜLIKOOLIS
- L. Hone, INGLISE KEELE ÕPETAJATE ETTEVALMISTAMISEST TARTU ÜLIKOOLIS
- L.Leesment, ÜLEVAADE TARTU KEISERLIKU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKONNAST
- V. Tamul, PROFESSORITE INSTITUUT TARTU ÜLIKOOLI JUURES
- E. Jaanson, M. G. GRENZIUSE TEGEVUSEST ÜLIKOOLI TRÜKKALINA AASTAIL 1802-1817
- Ü. Must, EESTI ÜLIÕPILASORGANISATSIOONIDEST TARTU ÜLIKOOLIS 1905. - 1917. AASTAL
- M. Peil, KUNSTITEADLASED TARTU ÜLIKOOLIS 1919 - 1940
- Õ. Utter, R. v. LIPTHARTI ANNETATUD KUNSTIESEMETE ÜLEANDMINE TARTU ÜLIKOOLILE
- H. Moosberg, TRÜ AJALOO-OSAKONNA NÕUKOGULIKUKS KUJUNEMINE I944 - 1946. MÄLESTUSKILDE JA MÕTISKLUSI
- H. Kinga, TRÜ ÕIGUSTEADUSKOND NÕUKOGUDE PERIOODIL
- H. Sillaste, MÕNEDEST TARTU ÜLIKOOLI TEOLOOGIATEADUSKONNA ESINDAJATE KATSETEST MÕJUTADA TEADUST JA ÜHISKONDLIKKE SUHTEID KODANLIKUS EESTIS
- С.В.Смирнов, В.И.ГРИГОРОВИЧ - ПИТОМЕЦ ТАРТУСКОГО УНИВЕРСИТЕТА
- С. Исаков, ВОСПИТАННИКИ ТАРТУСКОГО УНИВЕРСИТЕТА - ПЕРЕВОДЧИКИ И ПОПУЛИЗАТОРЫ РУССКОЙ ЛИТЕРАТУРЫ НА ЗАПАДЕ
- Хайн Танклер, ВОСПИТАННИКИ ТАРТУСКОГО УНИВЕРСИТЕТА - ЧЛЕНЫ АКАДЕМИИ НАУК СССР
- Р. Руутсоо, ЭВОЛЮЦИЯ ОБЩЕСТВЕННО-ПОЛИТИЧЕЕСКИХ ВЗГЛЯДОВ А. КООРТА В БУРЖУАЗНЫЙ ПЕРИОД
- Р.Г.ГРИГОРЯН, ПАРТИЙНОЕ РУКОВОДСТВО ПО УЛУЧЕНИЮ СОЦИАЛЪНОГО СОСТАВА ТГУ (1944-1951 гг.)
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi V (1977)
- Tartu ülikoolile üüritud õpperuumide asukohti 1802-1809
- Füüsika Tartu Ülikoolis 19. sajandi esimesel poolel
- Tartu Riikliku Ülikooli eksperimentaalfüüsika kateeder 1958-1975
- Statistiline ülevaade TRÜ füüsikaosakonna aastail 1945-1975 lõpetanute tööst ja tegevusest
- Tartu ülikooli õppejõudude osast loodusteaduslike teadmiste levitamisel 19. sajandil
- Tartu Ülikooli keemiakabineti materiaalse baasi kujunemisest 1917. aastani
- Tartu ülikooli abi keemia õpetamisel koolides 19. sajandi esimesel kolmandikul
- Gustav Tammanni ja Svante Arrheniuse kirjavahetusest
- Matemaatikaõpetajate ettevalmistamisest Tartu Ülikoolis aastail 1919-1940
- C. F. Gauss ja Tartu
- Johann Karl Friedrich Weihrauch - Tartu ülikooli esimene füüsilise geograafia ja meteoroloogia professor
- Tartu teadlased Eesti loomastiku kaitsel 1930-ndatel aastatel
- F. Bidder Loodusuurijate Seltsi presidendina
- Akadeemiline Põllumajanduslik Selts (1920-1940)
- Tartu ülikooli keemiakabinet ja -laboratoorium 19. sajandi algusaastail
- Eesti NSV keemikute teaduslike tööde tsiteeritavus
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi IV[6] (1977)
- E. Kelk, V.Klement, K.-S. Rebane, F. D. Klement ja Tartu Riiklik Ülikool 1951-1970
- М. Рейнфелдтъ, О ПОДГОТОВКЕ НАУЧНО-ПЕДАГОГИЧЕСКИХ КАДРОВ ВЫСШЕЙ КВАЛИФИКАЦИИ В ТАРТУСКОМ ГОСУДАРСТВЕННОМ УНИВЕРСИТЕТЕ (Kõrgkvalifikatsiooniga teaduslik-pedagoogilise kaadri ettevalmistamisest Tartu Riiklikus Ülikoolis aastail 1944-1970)
- V. Haamer TRÜ kaugõppeosakonna tegevusest aastail 1945-1970
- T. Nurk 16. sajandi I poole graafika TRÜ Teaduslikus Raamatukogus
- Niina Raid, Academia Gustaviana ja Academia Gustavo-Carolina hooneist Tartus 17. sajandil
- M. Eller, Kunstiteadlased Tartu Riiklikus Ülikoolis aastail 1944-1972
- Р. Руутсоо, ФИЛОСОФСКИЕ ВЗГЛЯДЫ А. КООРТА В ПЕРИОД 1919-1940 гг. (A. Koorti filosoofilised vaated 1919-1940)
- E. Jaanus, Riia Polütehnika Instituudi kasvandikke Tartu ülikooli õppejõududena - majandusteadlane Karl Müller
- L. Leesment, Kõige mitmekülgsemast Tartu juuraprofessorist
- O. Langsepp, Tartu Üliõpilaste Selts «Sport» (1908-1918)
- K. Kotsar, Õpetajate suvekursused Tartu ülikooli juures aastail 1922-1927
- С. Исаков, АРМЯНСКИЕ СТУДЕНТЫ В ТАРТУ (Armeenia üliõpilased Tartus)
- П. О . Акопян, УЧЕБНЫЕ ПРОГРАММЫ АБОВЯНА В ДЕРПСКОМ УНИВЕРСИТЕТЕ (Abovjani õppeprogrammid Tartu ülikoolis)
- А.Д.Дридзо, К ВОПРОСУ О РОЛИ ТАРТУСКОГО УНИВЕРСИТЕТА В РАЗВИТИИ АФРИКАНИСТИКИ В ЭСТОНИЙ (Tartu ülikooli osast afrikanistika arengus Eestis)
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi III (1975)
- Martin Heinrich Rathke
- A. W. Volkmanni uurimus 1838. aastast uitnärvi toime kohta konna südame tegevusele
- Aleksander Schmidt Tartu ülikooli füsioloogia kateedri juhatajana aastail 1869-1894
- Professor Alfred Fleisch Tartu ülikooli füsioloogiainstituudi juhatajana
- Tartu ülikooli tähtsus eksperimentaalfarmakoloogia arengus möödunud sajandil
- Tartu ülikooli teadlaste panus toksikoloogia arengusse XIX sajandil ja XX sajandi algul
- Tartu ülikooli kasvandik ja professor Ernst Masing
- XIX sajandil Tartu ülikoolis stomatoloogia alal töötanud teadlasi
- Professor V. Hiie elu ja tegevus
- Tartu ülikooli arstiteaduskonna kroonistipendiaatide instituut (asutatud aastal 1819)
- Nakkushaiguste ja nende põhjuste käsitlus Tartu ülikooli juures valminud töödes (XIX sajandi esimene pool)
- Organiseeritud arstkonna ajaloost Tartus
- Professor B. Körberi tegevus hügieeni alal Tartu ülikoolis
- Tartu ülikooli kasvandik V. I. Deševoi - nõukogude tervishoiu organiseerijaid
- A. Rammuli tegevus Tartu ülikooli tervishoiuinstituudis
- Tervishoiumuuseumi tähtsus hügieeni õpetamisel ja sanitaarharidustöös kodanlikus Eestis
- Farmatseutide ettevalmistamisest Tartu ülikoolis enne 1917. aastat
- Stomatoloogia õpetamisest Tartu Riiklikus Ülikoolis
- Füsioloogia õpetamisest kõrgemas koolis möödunud sajandil
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi II (1975)
- Heino Eelsalu, ASTRONOOMIA ROOTSIAEGSES TARTU ÜLIKOOLIS
- Olaf Prinits, PROFESSOR G.RÄGO TEGEVUSEST TARTU ÜLIKOOLIS
- Paul-Egon Prüller, ACADEMIA GUSTAVIANA (1632-1656) JA GUSTAVO-CAROLINA (1690-1710) TARTUS - PÄRNUS JA FÜÜSIKA NING MATEMAATIKA ÕPETAMISEST SEAL
- Paul-Egon Prüller,TARTU ÜLIKOOLI FÜÜSIKAPROFESSOR J.VILIP PEDAGOOGINA JA SEISMOLOOGINA
- Jaan Reinet, PROF. JOHAN VILIPUST JA TEGEVUSEST
- Karl-Samuel Rebane, TRÜ FÜÜSIKAOSAKONNA ARENGUST AASTATEL 1945 - 1970
- H.Martinson, A.Pärna, TARTÜ ÜLIKOOLI OSAST KÕRGEMA KVALIFIKATSIOONIGA KEEMIKUTE ETTEVALMISTAMISEL a-il 1850-1917
- M.Valt, VARAJASE DARVINISMI VASTUVÕTT TARTU ÜLIKOOLIS KUI MUDELSITUATSIOON
- T.Sutt, TARTU ÜLIKOOL JA EVOLUTSIOONIÕPETUSE LEVIK EESTIS XI SAJANDI ALGUL
- L.Kongo, LOODUSUURIJATE SELTSI SIDEMETEST TARTU ÜLIKOOLIGA
- E.Kumari, ТАRTU ÜLIKOOLI TEADLASTE РАNUS EESTI LOODUSKAITSESSE 1930-ndatel AASTATEL
- Х.Х.Трасс, ЗАМЕТКИ ИЗ ИСТОРИИ ГЕОБОТАНИКИ В ТАРТУСКОМ УНИВЕРСИТЕТЕ
- V.Maasing, SOOTEADUSE ARENDAJAD TARTU ÜLIKOOLIS 19. saj. LÕPUL JA 20. saj. 30-ndail AASTAIL
- H.Miidla, TAIMEFÜSIOLOOGIA ARENEMISE AJALOOST JASUUNDADEST TARTÜ ÜLIKOOLIS
- E.Kukka, ALGOLOOGIA ARENGUST TARTU ÜLIKOOLIS
- I.Heidemaa, ZOOLOOGIA KATEEDRI JA ZOOLOOGIAMUUSEUMI AJALOOST
- Э.Вареп, О НАУЧНОМ НАСЛЕДИИ ПРОФЕССОРА А.ТАММЕКАННА
- E.Kuum, PÕLLUMAJANDUSTEADUSE ALUSTE ÕPETAMISEST TARTU ÜLIKOOLIS a-il 1803-1917
- J.Kuum, VANA-KUUSTE PÕLLUMAJANDUSE INSTITUUT (1834-1839) TARTU ÜLIKOOLI ÕPPEBAASINA
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi I[7] (1975)
- Jüri Kivimäe, JESUIITIDE KOOLITEGEVUSEST TARTUS
- Helmut Piirimäe, PROBLEEME ACADEMIA GUSTAVIANA AJALOOST
- Arvo Tering, ACADEMIA GUSTAVIANA JA ACADEMIA GUSTAVO-CAROLINA KÄSIKIRJALISED ALLIKAD TRÜ TEADUSLIKUS RAAMATUKOGUS
- Olaf Langsepp, ACADEMIA GUSTAVIANA JA ACADEMIA GUSTAVO-CAROLINA RAAMATUKOGUST
- Elsa Kudu, FRIEDRICH MAXIMILLIAN KLINGER TARTU ÜLIKOOLI KURAAROR 1803-1817
- Edgar Oissar, F. M. KLINGER JA TEATRI KEELUSTAMINE TARTUS 19. saj ESIMESEL POOLEL
- Õie Utter, TARTU ÜLIKOOLI KUNSTIVARADE AJALOOST
- Niina Raid, VANA ÜLIKOOLIMAJA SUURTURU ÄÄRES
- Tiina Nurk, TARTU ÜLIKOOLI JOONISTUSKOOL AASTAIL 1803-1891
- Eha Ratnik, WOLDEMAR KRÜGER TARTU ÜLIKOOLI JOONISTUSKOOLI KOLMAS ÕPPEJÕUD (1856-1891)
- E. Jaanus, MAJANDUSLIKU ARVESTUSE ÕPETAMISEST TARTU ÜLIKOOLIS
- Л. ЭРИНГСОН[8], ПРЕПОДАВАНИЕ ИСТОРИЙ В ТАРТУСКОМ УНИВРСИТЕТЕ (1802-1918)
- С. Исаков, П. Сигалов, ПОЛЪСКИЕ СТУДЕНЧЕСКИЕ ОРГАНИЗАЦИИ В ТАРТУСКОМ УНИВЕРСИТЕТЕ В XIX ВЕКЕ
- С. Смирнов, РУССКОЕ И СЛАВЯНСКОЕ ЗЫКОЗНАНИЕ В ТАРТУСКОМ УНИВЕРСИТЕТЕ
- Р. Булатова, ЛЕОНГАРД ГОТТХИЛФФ МАЗИНГ (1845-1936)
- Rita Tasa, VÕÕRKEELTE ÕPETAMISEST JA GERMANISTIKA ARENGUST TARTU ÜLIKOOLIS (1802-1917)
- Pent Nurmekund, ROMANISTIKA TARTU ÜLIKOOLIS
- Karl Siilivask, OKTOOBRIREVOLUTSIOON JA TARTU ÜLIKOOLI KUJUNEMINE RAHVUSÜLIKOOLIKS
- E. Tamme, JAAN SARV TARTU ÜLIKOOLI JUHATAJANA EESTI TÖÖRAHVA KOMMUUNI PERIOODIL
- Vilma Trummal, TARTU ÜLIKOOLI ÕPETLASTE OSAST EESTI ARHEOLOOGIA RAJAMISEL (1920-ndail aastail)
- Rein Ruutsoo, FILOSOOFIA ÕPETAMINE TARTU ÜLIKOOLIS (1919-1840)
- Linnart Mäll, LEOPOLD VON SCHROEDERI TEGEVUSEST TARTU ÜLIKOOLIS
Viited
- ↑ Vol. 50 (2022): Tullio Ilometsa 100 aastat, Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi
- ↑ Vol. 38 (2010): Nõukogude teadus - sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik?, Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi
- ↑ No. 39 (2011): Tartu Ülikool ja Põhjasõda, Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi
- ↑ No. 40 (2012): Akadeemilise pärandi mõte, Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi
- ↑ [1]TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI VIII, 1979
- ↑ TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI IV
- ↑ TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI I, 1975
- ↑ Linda Eringson, TRÜ: Tartu Riiklik Ülikool: EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja, nr. 40, 27 detsember 1969
Sellised sisukorrad ei peaks olema siin arutelus (ega artiklis). Vt ka Arutelu:Kleio (ajakiri), Arutelu:Ajalooline Ajakiri. Pikne 1. detsember 2024, kell 19:33 (EET)