Heino Eelsalu
Heino Eelsalu (8. mai 1930 Tallinn – 26. juuli 1998 Tartu) oli eesti astronoom ja teadusloolane.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ta sündis veterinaarvelskri Taavet Eelsalu peres,[1] lõpetas 1949. aastal Tallinna 2. Keskkooli (kuldmedaliga)[2] ja 1954. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (matemaatikaosakonnas), oli aastatel 1954–1957 Eesti NSV Teaduste Akadeemia aspirant.
Aastatel 1957–1993 töötas Tartu Observatooriumis nooremteaduri ja vanemteadurina.
Heino Eelsalu suri 26. juulil 1998 Tartus.
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]1958. aastal kaitses Tartu Riiklikus Ülikoolis kandidaadiväitekirja "Galaktika gravitatsioonikiirenduse gradient risti Galaktika tasandile Päikese ümbruses".
Uurimisalad: statistiline astronoomia, teaduse ajalugu ja metodoloogia, protokultuurilugu, eesti keel. Oli astronoomias akadeemik Grigori Kusmini järgija.
- Rahvusvahelise Astronoomiauniooni liige
- Antique Telescope Society liige
- 1990–1997 Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse juhatuse liige
- 1992–1993 Tartu Akadeemilise Baltisaksa Kultuuri Seltsi esimees
- 1992–1998 Eesti teaduse biograafilise leksikoni toimetuskolleegiumi astronoomia eriala toimetaja
Avaldanud üle 150 teaduspublikatsiooni.
Publikatsioone
[muuda | muuda lähteteksti]- Astronoomia areng Eesti kultuuriloolise probleemina. // Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist II (1976).
- Theoretical foundations of stellar statistics. Tallinn 1982.
- Johann Heinrich Mädler (1794–1874): Eine dokumentarische Biographie (kaasautor D.B. Herrmann). Berlin 1985.
- Ajastult ajastule. Tallinn 1985.
- Theory of basic galactic statistical research systems. Tallinn 1990.
- Rara astronomica in Estonia I-X (autoreid ja toimetaja). Tallinn 1977-1990.
- Astronoomialeksikon. Tallinn 1996.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 1. köide
- ↑ Tallinna Reaalkooli kuld- ja hõbemedaliga lõpetanud läbi aegade, Tallinna Reaalkooli koduleht, 28. jaanuar 2022.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Jõeveer, M., Viik, T. Heino Eelsalu. In memoriam. Tähetorni kalender 1999. aastaks. Tartu 1998, 127–130.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide: A–Ki. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000