Mine sisu juurde

Annemõisa mõis (Haimre)

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Haimre mõisa karjamõisast; Vana-Märjamaa mõisa karjamõisa kohta vaata artiklit Annemõisa mõis (Märjamaa)

Annemõisa mõis (sagedamini kutsutud saksakeelse nime Annenhof järgi), rahvasuus tuntud kui Tiitsu maja, oli Haimre mõisa karjamõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Märjamaa alevis.[1]

Annemõisa karjamõis (Tiitsu maja)
Hoflage Annenhof
Maa-ameti aerofoto Annenhofi karjamõisa pea- ja kõrvalhoonest (keskel) aastast 1998.
Asukoht Märjamaa alev
Piirkond Märjamaa kihelkond
Koordinaadid 58° 53′ 56″ N, 24° 25′ 7″ E
Osa objektist Haimre mõis
Ajalugu
Rajaja Georg Artel
Rajatud 1870
Uurimine ja seisund
Seisund Lammutatud

11. juunil 1870 müüs Haimre mõisnik Alexander Rudolf Karl von Uexküll mõisamaakoha Annenhof 1000 hõberubla eest Tallinna Toompea kodanikule nimega Georg (ka Jüri) Artel († 05.06.1898 Märjamaal); kinnistamise kuupäev: 23. august 1872.[1] Kuna mõisast varasemaid teateid pole ning 1855. aasta Haimre mõisa valduste plaanil on tema asukoht tühi[2], siis võib eeldada, et eelmainitud tehing on ka mõisa asutamise aasta. Kinnistu suurus oli 9 tessatiini ja 900 ruutsülda ehk 10,25 hektarit.[3]

Umbes samal ajal rajati krundile ühekordne palkmaja, mis täitis nii elumaja kui ka Georg Arteli peetava poe otstarvet. Hoone oli 12 sülda 1 jalg pikk, 5 sülda 1,5 jalga lai ning 1 süld 4,5 jalga kõrge. Hoonel oli kivist vundament, sindelkatus, 2 korstent, 3 kahhelahju ja 1 köögipliit. Maja väärtuseks oli 2400 rubla.[3]

1871. aastal ehitati peahoone taha õlgkatusega palkidest kõrvalhoone, mis täitis rehe, talli ning vankrikuuri otstarbeid. Hoone oli 13 sülda pikk, 4 sülda lai ning 1 süld 2 jalga kõrge. Peahoone kaugus kõrvalhoonest oli 23 sülda. Kõrvalhoone väärtuseks oli 1000 rubla.[3]

Mõlemad hooned kindlustati 1874. aastal Eestimaa Vastastikuse Tulekindlustuse Seltsi kaudu kindlustuspoliisi numbriga 2298.[4]

Pärast Georg Arteli surma 1898. aastal päris mõisa tema tütar Anna Tiits (sünd. Artel; enne eestistamist Tietz) (* 04.09.1857; † 01.05.1937). Viimase järgi on mõis ka tõenäoliselt oma nime saanud. Anna Tiitsu nimele kinnistati krunt ametlikult alles 10. aprillil 1937, et oleks võimalik kinnistut edasi kinkida. 13. aprillil 1937 kinkiski Anna Tiits Annenhofi oma lapsendatud pojale Arnold Tiitsule; kinnistati 16. juuli 1937. Kinnistu väärtuseks oli siis märgitud 2000 krooni.[1][3]

1940. aastal eraldati mõisamaakohast Annenhof (kinnistu nr. 76) üksteist krunti: Pae (nr. 54), Põllu (nr. 55), Eha (nr. 56), Koidu (nr. 57), Aasa (nr. 58), Oja (nr. 59), Palu (nr. 60), Nurme (nr. 61), Luha (nr. 62), Laane (nr. 63), Nõmme (nr. 64). Kokku oli eraldatud kruntide pindalaks 3,9604 hektarit.[5]

Kinnistu püsis Arnold Tiitsu omandis ka pärast Eesti okupeerimist 1940. aasta suvel.[3] 20. sajandi teisel poolel tegutses Annenhofi hoonetes erakool, kus mõnda aega õpetas ka kirjanik Harri Jõgisalu.[6]

Lammutamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Märjamaa vald müüs 20. mail 2003 sõlmitud vallavolikogu otsusega nr. 56 Annenhofi karjamõisa (Pärnu mnt 101) kinnistu pindalaga 12 302 m² avalikul enampakkumisel, mille tulemusena sõlmiti 9. juulil 2003 notariaalne leping ostjaga ERA Valduse AS. 12. augustil andis Märjamaa Vallavalitsus korraldusega nr. 692 loa krundil oleva hoonestuse lammutamiseks.[7]

Lammutamise otsus tekitas Märjamaal suurt vastukaja, mille osana saadeti 22. septembril 2003 avaldus Muinsuskaitseametile, võtta endise karjamõisa peahoone riikliku kaitse alla. 10. oktoobril 2003 võttis Muinsuskaitseamet hoone ajutise kaitse alla, et selgitada välja selle vastavus mälestise tunnustele. Muinsuskaitseameti tellitud ülevaatuse kohaselt oli hoone tehniliselt heas seisus ning taastatav. Muinsuskaitse Nõukogu arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu leidis 9. veebruaril 2004 toimunud koosolekul, et Annenhof kui üks Märjamaa vanemaid elamuid omas oma arhitektuuri ja ajalooga kõrget miljööväärtust ning et hoone säilitamine oleks Märjamaale oluline. Nõukogu tunnustas kohalike elanike initsiatiivi ajaloolise hoone kaitsmisel, ent otsustas, et hoonel pole piisavalt mälestise tunnuseid, et teda saaks tunnistada riiklikuks kultuurimälestiseks. Muinsuskaitseamet rõhutas veel kord hoone väärtust ning soovitas Märjamaa vallavalitsusele, luua Märjamaale kaitstav miljööväärtuslik ala.[8] Ekspertnõukogu otsus avaldati Märjamaa Vallavalitsusele 11. veebruaril 2004, mille järel viimane lõpetas lammutusloa peatamise. Arvestades lammutusloaga, algatas kinnistu omanik detailplaneeringu loomise, mille eesmärgiks oli kinnistu elamukruntideks jagamine ning neid teenindava tänava (praegune Anne tänav) rajamine.[7]

16. novembril 2004 alustati Annenhofi peahoone lammutamist. 24. novembriks olid ära võetud juba uksed, aknad, põrandalauad ja osa välisvoodrist.[9] Voodrilaudu põletasid töömehed sealsamas krundil, mistõttu nende tegevust võrreldi 1905. aasta mõisate põletamisega.[10] Hoone palgid määrati demonteerimisele, mille järel neist pidid Saaremaal kaks palkmaja saama.[7]

19. novembri õhtul toimus kohalike elanike meeleavaldus Annenhofi lammutamise vastu. Meeleavalduselt leidus muuhulgas lina tekstiga „Miks lõhutakse esiisade tööd? Karjamõis linnas on haruldus!“ Meeleavaldusel käis kohal ka Kanal 2 reporter, kellel aga ei õnnestunud ERA Valdus AS-i esindaja või Märjamaa vallavanemaga intervjuud pidada.[9]

Annenhofi kaitseks võtsid eri viisidel sõna kirjanikud Arvo Valton ja Harri Jõgisalu, Märjamaa muusika- ja kunstikooli rahvamuusikaõpetaja Margit Kuhi[11], pikaaegne Märjamaa koolijuht Leonhard Vaide[6] , humorist Raimo Aas[10] ja teised.

2024. aasta seisuga on Annenhofi hooned lammutatud. Nende asemel on nüüd Anne tänav ning juba valmis või ehitusjärgus uuselamud.

20. sajandi alguse paiku seisnud Märjamaal Annenhofis asunud nn Tiitsu poodi suunav silt, mis torkas silma oma viletsa õigekeele poolest. Sildil seisnud „SIT LÄP POTI“ („Siit läheb poodi“). Silt püsinud omal kohal paarikümneks aastaks.[12]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Annenhof". Rahvusarhiiv – Kinnistute register. Vaadatud 15. augustil 2024.
  2. "EAA.854.4.648". Rahvusarhiiv. Vaadatud 15. augustil 2024.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Jaago, Kalev (24. november 2004). "Arhiiviandmed kõnelevad". Märjamaa Nädalaleht. Lk 5. Vaadatud 15. augustil 2024cit. via DIGAR Eesti artiklid.
  4. "Haimre mõis". Rahvusarhiiv – Eestimaa Vastastikuse Tulekindlustuse Seltsi kaudu kindlustatud kinnisvara. Vaadatud 15. augustil 2024.
  5. "ERA.T-3.15.3259". Rahvusarhiiv. Vaadatud 15. augustil 2024.
  6. 6,0 6,1 Väronen, Helerin (29. august 2018). "Näitus, mis heidab pilgu minevikku". Raplamaa Sõnumid. Vaadatud 15. augustil 2024.
  7. 7,0 7,1 7,2 Märjamaa Vallavalitsus (24. november 2004). "Selgitus Pärnu mnt 101 (Tiitsu maja) kinnistu kohta". Märjamaa Nädalaleht. Lk 6. Vaadatud 15. augustil 2024cit. via DIGAR Eesti artiklid.
  8. Randla, Anneli (18. veebruar 2004). "Annenhofi ei võetud riikliku kaitse alla". Märjamaa Nädalaleht. Lk 2. Vaadatud 15. augustil 2024cit. via DIGAR Eesti artiklid.
  9. 9,0 9,1 Saar, Reet (24. november 2004). "Kaaneleht". Märjamaa Nädalaleht - DIGAR Eesti artiklid. Lk 1. Vaadatud 15. augustil 2024.
  10. 10,0 10,1 Aas, Raimo (24. november 2004). "Lõpetage Tiitsu maja - Haimre karjamõisa - lõhkumine". Märjamaa Nädalaleht. Lk 5. Vaadatud 15. augustil 2024cit. via DIGAR Eesti artiklid.
  11. Kuhi, Margit (24. november 2004). "Palun peatage Tiitsu maja hävitamine". Märjamaa Nädalaleht. Lk 5. Vaadatud 15. augustil 2024cit. via DIGAR Eesti artiklid.
  12. Murre, Hugo (13. märts 2002). "Küsimusi ja vastuseid Märjamaa ajaloost". Märjamaa Nädalaleht. Lk 3. Vaadatud 13. septembril 2024cit. via DIGAR Eesti artiklid.