Märjamaa vald
See artikkel räägib praegusest vallast, varasemate valdade kohta vaata artiklitest Märjamaa vald (2002), Märjamaa vald (1939) ja Märjamaa vald (Märjamaa kihelkond). |
Märjamaa vald | |
---|---|
| |
| |
Pindala: 1164 km² (2017)[1] | |
Elanikke: 7405 (1.01.2023)[2] | |
Rahvastikutihedus: 6,4 in/km² | |
EHAKi kood: 0502[3] | |
Keskus: Märjamaa | |
Märjamaa vald on vald Rapla maakonnas.
Märjamaa vald moodustati 2017. aastal senise Märjamaa valla ja Vigala valla ühinemisel. Uue vallaga liideti ka Raikküla valla kolm küla: Kõrvetaguse, Pühatu ja Riidaku.
Märjamaa vallast põhjas asub Saue vald, lõunas Lääneranna vald ning Põhja-Pärnumaa vald, idas Rapla vald ning Kehtna vald ja läänes Lääne-Nigula vald.[4]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Märjamaa vallas asub üks alev ja 112 küla.
Alev
[muuda | muuda lähteteksti]Märjamaa on Märjamaa valla keskus ning ainus alev.
Külad
[muuda | muuda lähteteksti]Alaküla - Altküla - Araste - Aravere - Aruküla - Avaste - Haimre - Hiietse - Inda - Jaaniveski - Jõeääre - Jädivere - Kaguvere - Kangru - Kasti - Kausi - Keskküla - Kesu - Kiilaspere - Kilgi - Kirna - Kivi-Vigala - Kohatu - Kohtru - Kojastu - Koluta - Konnapere - Konuvere - Kunsu - Kurevere - Kõrtsuotsa - Kõrvetaguse - Käbiküla - Käriselja - Laukna - Leevre - Leibre - Lestima - Lokuta - Loodna - Luiste - Läti - Lümandu - Maidla - Manni - Metsaääre - Metsküla - Moka - Mõisamaa - Mõraste - Mäliste - Männiku - Naistevalla - Napanurga - Naravere - Nurme - Nurtu-Nõlva - Nõmmeotsa - Nääri - Oese - Ohukotsu - Ojapere - Ojaäärse - Orgita - Paaduotsa - Paeküla - Paisumaa - Pajaka - Palase - Paljasmaa - Pallika - Purga - Põlli - Päädeva - Päärdu - Pühatu - Rangu - Rassiotsa - Riidaku - Ringuta - Risu-Suurküla - Russalu - Rääski - Sipa - Sooniste - Soosalu - Sulu - Suurküla - Sõmeru - Sõtke - Sääla - Teenuse - Tiduvere - Tolli - Tõnumaa - Urevere - Vaguja - Vaimõisa - Valgu - Valgu-Vanamõisa - Vana-Nurtu - Vana-Vigala - Varbola - Velise - Velisemõisa - Velise-Nõlva - Veski - Vigala-Vanamõisa - Vilta - Võeva - Vängla - Ülejõe
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Aasta | Arvestuslik rahvaarv
1. jaanuari seisuga Statistikaameti andmetel[5] |
Rahvastikuregistri järgi |
---|---|---|
2015 | 7933 | 6730 |
2016 | 7806 | 6625 |
2017 | 7707 | 6551 |
2018 | 7613 | 7739 |
2019 | 7535 | 7656 |
2020 | 7427 | |
2021 | 7374 | |
2022 | 7368 |
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Märjamaa kihelkond
Märjamaa kirikukihelkond asutati 13. sajandil.
1866. aastal moodustati kihelkonnas Märjamaa vald, mille keskus asus Märjamaa külas (tänapäeval alev). 1939. aasta vallareformiga läks suurem osa varasemast vallast uue Märjamaa valla koosseisu. 1945 septembris moodustati Märjamaa vallas külanõukogud ning 1950. aastal vald likvideeriti.
Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis taastati vallad. 20. oktoobril 2002 liitusid Märjamaa alev, Märjamaa vald ja Loodna vald ning ühinenud valla nimeks sai Märjamaa vald. 2017. aasta haldusreformi käigus ühines Märjamaa vald Vigala vallaga ning uue valla nimeks sai Märjamaa vald. Enne 2017. aasta haldusreformi oli Märjamaa vald pindalalt Eesti suurim vald.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Märjamaa vallas asub 69 kaitsealust loodusobjekti ja looduskaitseala. Nende hulgas on mitmed hoiualad, allikad, pargid, pinnavormid, puistud, puud ja puudegrupid ning rändrahnud.
Suurimad looduskaitsealad Märjamaa vallas on Avaste looduskaitseala, mille pindala on 8838,4 hekterit ja Vardi looduskaitseala, mille pindala on 657,8 hektarit.
Haridus- ja kultuurielu
[muuda | muuda lähteteksti]Märjamaa vallas tegutseb kuus üldhariduskooli: Märjamaa Gümnaasium, Kivi-Vigala Põhikool, Valgu Põhikool, Vana-Vigala Põhikool, Varbola Lasteaed-Algkool, Gaia Mõisamaa klass. Lisaks tegutsevad ka Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool ja Märjamaa Muusika- ja Kunstikool.
Märjamaa vallas on seitse lasteaeda: Kasti-Orgita Lasteaed, Kivi-Vigala Põhikooli Lasteaed Pääsulind, Märjamaa Lasteaed Pillerpall, Sipa-Laukna Lasteaed, Valgu Põhikooli lasteaed, Vana-Vigala Lasteaed ja Varbola Lasteaed-Algkool.
Vallas on kokku üheksa raamatukogu, kuus rahvamaja ning neli külamaja. Märjamaa rahvamajas asub ka kino.
Märjamaa vallas asub kolm pühakoda: Märjamaa Maarja kirik, Velise Ristija Johannese kirik ja Vigala Maarja kirik.
Sümboolika
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklites Märjamaa valla lipp ja Märjamaa valla vapp
Valla ajaleht
[muuda | muuda lähteteksti]Aastast 1991 ilmub Märjamaa Nädalaleht, millega ühines 2002. aastal Märjamaa Valla Leht (1997–2002). 2002–2017 ilmus ka Vigala Sõnumid.
Vaatamisväärsused
[muuda | muuda lähteteksti]- Varbola Jaanilinn
- Märjamaa kirik
- Haimre mõisapark
- Velise Ristija Johannese kirik
- Sipa ohvripärn
- Vana-Vigala mõis
- Mõisamaa hiis
- Kasti mõisakopleks
- Vana-Vigala jääratas
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 2.08.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 29.12.2020.
- ↑ "Maa-amet". Vaadatud 06.04.2020.
- ↑ "Statistikaamet". Vaadatud 17.08.2022.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Märjamaa vald |