Korsten
Ilme
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/8c/%D7%94%D7%9C%D7%91%D7%A0%D7%99%D7%95%D7%AA_%D7%91%D7%9E%D7%A4%D7%A8%D7%A5_%D7%97%D7%99%D7%A4%D7%94_2.jpg/220px-%D7%94%D7%9C%D7%91%D7%A0%D7%99%D7%95%D7%AA_%D7%91%D7%9E%D7%A4%D7%A8%D7%A5_%D7%97%D7%99%D7%A4%D7%94_2.jpg)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/15/Ahtme_soojuselektrijaama_katlamaja_korstna_remont_60_meetri_k%C3%B5rgusel._1996.jpg/220px-Ahtme_soojuselektrijaama_katlamaja_korstna_remont_60_meetri_k%C3%B5rgusel._1996.jpg)
Korsten on harilikult torujas ehitis või ehitise torujas osa, millega võidakse tekitada tõmmet ja mille kaudu juhitakse küttekolletest ja tööstusahjudest põlemisel tekkinud suits ja heitgaasid välja (õhku)[1][2].
Korstnad võivad olla kas tellistest (elamud ja vanemad tööstusehitised), raudbetoonist (kõrgus kuni 500 m) või terasest (kõrgus kuni 300 m)[2].
Eestis hakati taluelamutele korstnaid ehitama alates 19. sajandi algusest[3]. Linnamajadel olid aga korstnad juba keskajal.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]![]() |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Korsten |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009. [1] (vaadatud 01.04.2013)
- ↑ 2,0 2,1 Eesti entsüklopeedia veebis [2] (vaadatud 01.04.2013)
- ↑ Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 243.