Walter Cowan
| Walter Cowan | |
|---|---|
 | |
| Hüüdnimi | Tich Cowan |
| Sünniaeg | 11. juuni 1871 |
| Surmaaeg | 14. veebruar 1956 |
| Teenistus | Briti Kuninglik Merevägi |
| Auaste | Admiral |
| Sõjad/lahingud |
Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda Läti Vabadussõda Vene kodusõda |
Sir Walter Henry Cowan (1. baronet, KCB, DSO & Barm MVO) (11. juuni 1871 – 14. veebruar 1956) oli Briti Kuningliku Mereväe admiral, kes osales I maailmasõjas, Vabadussõjas ja II maailmasõjas. Hiljem oli ta üks vanemaid tegevteenistuses olevaid Briti sõjamehi.
Admiral Cowan Eesti vabadussõjas
[muuda | muuda lähteteksti]12. detsembril 1918 jõudis Tallinna reidile Briti mereväe eskaader, mis koosnes viiest kergeristlejast, ühest hävitajast, ühest transpordilaevast, mitmest miinitraalerist ja torpeedopaadist. Noorele Eesti Vabariigile oli see suureks abiks ja tunnustuseks.[viide?]
21. detsembril läks Briti eskaader oma esimesele operatsioonile Soome lahes, et tulistada vastase positsioone Kunda, Aseri ja Purtse kandis. 23. detsembril tegi Eesti merevägi oma esimese lahingretke koos Briti eskaadriga, et teha Kundasse dessant. Selles osalesid laev "Lembit", vahilaev "Laine", hüdrograafialaev "Lood". Operatsiooni juhtis Eesti Merejõudude juhataja Johan Pitka. Suurbritannia laevastik toetas dessanti merelt. 26. detsembril arestisid Briti laevad Tallinna lahel Nõukogude miiniristlejad "Spartak" (Eesti Merejõududes nimetati ümber "Vambola") ja "Avtroil" ("Lennuk"), ja andis need üle Eesti Merejõududele. Briti eskaader võttis osa koos Eesti Merejõududega Kroonlinna ründamisest ja Krasnaja Gorka operatsioonist.
Detsembri lõpul lahkus admiral Edwyn Alexander-Sinclair oma laevadega Tallinnast. Kuna Briti valitsus pidas oluliseks oma laevastiku kohalolu Läänemerel, määrati uueks eskaadri ülemaks kontradmiral Walter Cowan, kelle käsutusse anti kaks kergeristlejat ja viis hävitajat. Tema lipulaevaks sai ristleja "HMS Caledon". 28. veebruaril 1919 jõudsid Liepājasse Briti laev "HMS Phaeton" koos kahe ristlejaga. Seal kohtuti ka Eesti Merejõudude juhataja Johan Pitkaga, kes oli "Lennuk"iga tulnud Ventspilsi pommitama. Admiral Cowan naasis Läänemerele taas aprillis.
Mais toetas Cowan oma laevadega Eesti operatsiooni Koporje lahes. Mai lõpus saabus tema laevadele täiendus peal- ja allveelaevade näol. Miinitraalerid puhastasid laevateed miinidest ja allveelaevad jäid vahiteenistusse. Kõige selle tõttu jäi Punalaevastiku tegevus üsna nõrgaks ja harvaks.
Britid viisid oma laevastiku baasi Kroonlinna ligidusse Koivisto lahte, samuti kasutati baasidena Tallinna ja Helsingi sadamaid. Briti laevastiku aktiivne tegevus Soome lahes kestis detsembrini, sest siis hakkas meri jäätuma ja alused tuli mujale viia. 28. detsembril 1919 lahkus Cowan oma laevastikuga Tallinnast ja Soome lahele jäid veel vaid mõned laevad.
Tänu Briti eskaadrile takistati tõhusalt Punalaevastiku tegutsemist Läänemerel. Vabadussõja ajal tegutses merel kokku 274 Briti laeva koos üle 250 eesti alusega. Osutatud teenete eest sai 128 Briti kodanikku Vabadusristi.
Väga oluliseks abiks oli Eestile ka Briti laevadega toodud relva-, toidu- ja kütuseabi.
Briti laevastik kaotas otseselt Vabadussõja operatsioonides ühe kergeristleja, kaks hävitajat, ühe allveelaeva, kaks traalerit ja kaheksa torpeedopaati.[1][2]
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Üks Eesti Mereväe Suurbritanniast ostetud Sandown-klassi miinijahtija kannab nime "Admiral Cowan".
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- M. Õun, H. Walter, P. Sammalsoo, Võitlused Läänemerel 1918–1919. Suurbritannia ja Eesti laevastik Vabadussõjas. Olion, 2003.
- G. Bennett, Balti mere vabastamine. Olion, 2003
