Vokaalmitmus

Vokaalmitmus on koos de-mitmusega üheks põhiliseks mitmuse väljendamise viisiks. Vokaalmitmus avaldub omakorda kahe tüübina (nt aasta/i/s, õnnelike/s).

Tugevaastmeline vokaalmitmus on eriti iseloomulik Tartu keelele.

Esinemisvõimalused

Vokaalmitmuse esinemisvõimalus oleneb sõnatüübist. Kui sõnatüüp vokaalmitmust võimaldab, esineb vokaalmitmus vähemalt osastavas kään­­des (kas ainuvõimalikuna või paralleelselt formatiiviga sid), nt aasta : aasta/i/d, siil : siile ~ siili/sid. Sõnatüübiti võib vokaal­mit­mus esine­da paralleelselt de-mitmusega ka kohakäänetes ja saavas käändes ning (olenevalt vokaalmitmuse liigist) ka omastavas, rajavas, olevas, ilmaütle­vas ja kaasaütlevas käändes. Nimetavas käändes ei esine kunagi vokaalmitmust.

i-mitmus ja tüvemitmus

Vokaalmitmusel on omakorda kaks liiki: i-mitmus ja tüvemitmus. Neist esimese korral on mitmuse tunnuseks i, mis liitub tüvele, nt aasta/i/d, karvase/i/d. Teatud sõnatüüpides on mitmuse tunnus i sula­nud häälikuloolise arengu tulemusel tüvega ühte. Selle tagajärjel on tekkinud mitmusetüvi, milles mitmuse tunnus ja tüvi ei ole teineteisest eraldatavad, nt siil (: siili) : siile, maja : maju, kurk (: kurgi) : kurke. Niisugust mitmuse liiki nimetatakse tüvemitmuseks.

Mitmusetüve moodustamine

Mitmusetüvi moodustatakse tüvevokaali määramisega. Õige tüvevokaal leitakse lõpumuutuslike sõnade korral sõna muute­­tüvest, nt lai : laia on a-tüveline, keel : keele on e-tüveline sõna. Klusiili või s-i kaoga laadivahelduslike sõnade korral on otstarbekas võtta aluseks tugeva­­astmeline muutetüvi (kui sõnal niisugune tüvevariant on), sest nõrgas astmes võivad vokaaliteisendused tüve lõpuvokaali moonutada, nt pood : poe : poodi on i-tüveline sõna. Tüvemitmust saab moodustada ainult astmevahelduseta sõnadest (seminar-, pesa-, oluline-, jõuline-tüüp) või nõrgeneva astme­vahel­dusega sõnadest (VI käändkond).

• ­u → e (nt toit : toidu : toite)
• i → e (nt kuul : kuuli : kuule)
• e → i (nt meel : meele : meeli)
• a → u, kui esisilbis a, aa, i, ii, õ, õõ, ae, ai, ei, äi, õi, au, iu, õu (nt kala : kalu, vaal : vaala : vaalu, kaer : kaera : kaeru)
• a → e, kui lühikeses esisilbis u (nt tuba : tube)
• a → i muudel juhtudel (nt pesa : pesi, julm : julma : julmi)