Saav kääne
Saav kääne ehk translatiiv on kääne, mis väljendab seisundit, olekut, otstarvet või aega.[1] Saav kääne esineb lisaks eesti keelele, kus selle tunnus on -ks, ka soome keeles (tunnus -ksi) ja ungari keeles (tunnus -vá / -vé).
Eesti keel
[muuda | muuda lähteteksti]Saava käände tunnus on alati -ks.[2]
Saava käändega väljendatakse:
- olekut või seisundit, millesse siirdutakse, nt Mari muutus väga kurvaks;
- juhuslikku või ajutist olekut või seisundit, milles ollakse, nt Jüri on siin rohkem nagu õpipoisiks;
- otstarvet, nt Joomiseks ärge seda vett küll kasutage;
- aega (tähtaega, kestust), nt Töö tuleb homseks valmis teha. Koosolek määrati reedeks. Jäin nende juurde terveks nädalaks.[2]
Saavas käändes sõnad esinevad lauses enamasti määruse või täiendina.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.
- ↑ 2,0 2,1 Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tuuli Rehemaa. Juss oli väikeseks peremeheks, EKI keelenõuannete kogu