Vikipeedia:Tartu Ülikool/Sissejuhatus informaatikasse/2022

See lehekülg on informatiivne abiallikas Vikipeediasse artikli kirjutamiseks ja lisapunktide saamiseks 2022/2023 sügissemestril Tartu Ülikooli aines LTAT.03.002 Sissejuhatus erialasse (6 EAP). Siin on ära toodud kõik artiklite kirjutamise eesmärgid ja tingimused. Enne tegutsema asumist loe palun terve see lehekülg läbi.

Vikipeedia on veebientsüklopeedia, mida saab igaüks täiendada. Kõik, kes Vikipeediasse kirjutavad, on vabatahtlikud. Vikipeedias kirjutatakse artikleid koostöös; ole valmis selleks, et teised kaastöölised Sinu tehtut täiendavad, parandavad ja kommenteerivad. Et saada oma ülesanne arvestatud, pead siiski ise piisavalt tööd tegema. Aga just koostöö ja üksteise aitamine on see, mis muudab Vikipeedias tegutsemise meelelahutuseks :). Tere tulemast Vikipeedia kogukonda! Vaata, miks vikipedistid on kõige veidramad inimesed internetis.

Oluline teada

• See ülesanne pole kohustuslik, vaid selle eest saab lisapunkte.
• Vikipeediasse artikli kirjutamine on jõukohane ülesanne, mille osaoskused omandatakse töö käigus.
• Artikkel võib olla tõlgitud muukeelsest Wikipediast.
• Artiklit ei pea enne esimest ülevaatust valmis tegema. Küsi võimalikult varakult ja sageli tagasisidet.
• Artikkel ei lähe kohe avalikku nimeruumi. Alustuseks kirjutatakse artikli sisu mustandina oma kasutaja alamlehele.
• Sa ei ole oma artiklit kirjutades üksi - kui vajad nõu või abi, pöördu julgesti oma seminarijuhendaja poole.

Eesmärgid

• Vähendada sahtlisse kirjutatud ainealaste referaatide hulka
• Suurendada informaatika-alase usaldusväärse info hulka Vikipeedias.
• Tõsta tudengite informaatikaalaseid teadmisi.
• Tõsta tudengite teadlikkust Vikipeediast ja interneti võimalustest.
• Saada eestikeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ning toimetajaid.

Üldjuhised

1. Loo endale kasutajakonto.

Kui Sul juba on kasutajakonto, võid kasutada ka seda. Kui Sul veel kasutajakontot pole, siis tuleb see luua.

Uue kasutajakonto loomiseks vajuta üleval paremas nurgas lingile "Logi sisse või registreeru kasutajaks". Kasutajanime võid vabalt valida, kuid soovitav ei ole kasutada oma matriklinumbrit või muid numbrikombinatsioone. Soovitav on registreerumisel märkida oma e-mailiaadress. See ei ole avalik, aga võimaldab saada parooli meeldetuletust ning teised kasutajad saavad Sulle vajadusel läbi Vikipeedia meili saata.

2. Vali allpool väljatoodud nimekirjast endale sobiva teemaga artikkel/artiklid.

Artikli või artiklite kirjutamise tingimused ja hindamisjuhend on välja toodud allpool. Enne artikli väljavalimist kontrolli, et seda poleks juba valitud artiklite nimekirjas.

Valida võib ka artikli, mida nimekirjas pole, aga see peab olema IT-teemaline ning selle valimiseks tuleb eelnevalt oma praktikumijuhendajalt luba küsida.

3. Edasta oma nime, kasutajanime ja väljavalitud artikli(te) nime(de) kombinatsioon oma praktikumijuhendajale.

See on tarvilik, et leiaksime üles õige(d) artikli(d) ja saaksime hinnata õige inimese tööd. Oma praktikumijuhendajaga saad ühendust võtta Zulip-i või e-maili teel.

4. Loo oma kasutaja alamleht pealkirjaga Kasutaja:<kasutajanimi>/<artiklinimi>.

Lisa selle alamlehe link valitud teemade nimekirja vastava artikli pealkirja järele. Nii võime olla kindlad, et keegi ei üritaks kirjutada sama artiklit.

Kasutaja alamlehe loomine: Kui oled sisse loginud, siis lehe üleval paremas nurgas olevas reas on esimene link Sinu kasutajanimega. Sinna klikkides avaneb Sinu kasutajalehekülg. Kirjuta redigeerimiskasti [[Kasutaja:<sinu kasutajanimi>/<artiklinimi>]] ja salvesta. Nüüd on lehel link Sinu kasutaja alamlehele. Kliki lingile ja alusta kirjutamist. Vaata ka Vikipeedia:Alamlehekülg.

5. Alusta alamlehele artikli kirjutamist.

Artikli võid tõlkida muukeelsest Vikipeediast, kirjutada teiste allikate põhjal või kasutada mõlema kombinatsiooni. Copy-paste ei ole lubatud ning läheb rangelt plagieerimise alla. Samuti ei ole lubatud Vikipeedia-väliste artiklite tervikuna tõlkimine. Allikatele tuleb viidata (vaata Vikipeedia:Viitamine). Alusta ka vormindamist (vaata Juhend:Spikker): moodusta siselinke ja välislinke, pealkirju, allikaviiteid, lisa pilte (vaata: Vikipeedia:Piltide kasutamine). Vajadusel lisa tabeleid (vaata Juhend:Tabelite tegemine) ja malle (vaata Juhend:Mall).

Pea meeles: Internetis leiduvad tekstid ja pildid on üldjuhul autoriõigustega kaitstud ja ei sobi Vikipeediasse laadimiseks, loe lähemalt piltide kasutamise juhendist. Vähemagi kahtluse korral küsi mõnelt kogenud kaastööliselt nõu!

6. Kui oled juba mingi osaga artiklist valmis, anna oma praktikumijuhendajale teada.

Anname artiklile omapoolse hinnangu ja konstruktiivset tagasisidet. Kui hinnang pole piisavalt hea, palume väljatoodud vead parandada, artiklit täiendada ja selle kvaliteeti tõsta. Seejärel saab artikli taas hindamisele saata.

7. Jätka, kuni artikkel saab heakskiidu.

Nii võime kindlad olla, et häirime põliste vikipedistide tööd võimalikult vähe ja laseme avalikku Vikipeediasse üles vaid piisavalt hea kvaliteediga artiklid.

8. Kui artikkel on heaks kiidetud, avalda see avalikus nimeruumis.

1. Kopeeri oma artikli sisu alamlehelt (redigeerimiskastist) artiklinimeruumi. Artiklinimeruumi kopeerimiseks kliki allpool olevas teemade nimekirjas artiklilingile. Kopeeri oma alamlehe redigeerimiskastist sisu artikli redigeerimiskasti ja salvesta.
2. Lisa artiklile kategooriamärgised. Vaata Vikipeedia:Kategooriad.
3. Ühenda artikkel samateemaliste artiklitega teistes Vikipeediates. Intervikid ehk keelelingid asuvad artikli vasakus ääres, sealtsamast saad neid ka lisada (avanenud viisardis vali ühendatava Vikipeedia keel ja kirjuta järgmisesse lahtrisse artikli pealkiri selles keeles, teised keeled ühendatakse automaatselt).
4. Jätka artikli täiendamist.

9. Anna korralikku tagasisidet praktikumijuhendajalt saadud kahele artiklile.

Tagasiside kirjuta artikli arutelulehele, millele saad artikli päises asuva saki "Arutelu" kaudu. Kirjuta tekst ja lisa sellele oma allkiri (vajuta redigeerimiskasti kohal allkirjanuppu või trüki neli tildet ~~~~, mis muutub salvestamisel kasutajanimeks ja ajatempliks). Salvesta.

Hea tagasiside on:

• aus - ütleb ilustamata välja ka negatiivse;
• konstruktiivne - ei süüdista ja pakub lahendust või julgustab seda otsima;
• konkreetne - ei üldista rohkem kui vaja ("alati" vs "kolmanda lõigu lõpus");
• vahetu - edastatud võimalikult varsti peale tegu.

NB! Tagasiside ei ole paar lauset stiilis "kõik on hästi"; Sinu ülesanne on leida vigu ja aidata artikli autoril neid parandada.

Kui oled segaduses, küsi abi!

Tingimused

Vikipeedia ülesande eest saab lisapunkte tudeng, kes on kirjutanud allpool väljatoodud tingimustele vastava(d) Vikipeedia artikli(d) ja saanud nende eest hindamisjuhendi põhjal vähemalt 12 punkti, kusjuures igas kategoorias vähemalt 2 punkti. Ning esitanud omapoolse tagasiside kahele praktikumijuhendaja poolt viidatud artiklile.

Artikkel peab sisaldama:

• vähemalt 5000 tähemärki puhast teksti (tühikutega, ilma vorminduse ja viideteta),
• korrektset ja mõistetavat eesti keelt,
• õiget vormistust,
• pealkirju,
• siselinke,
• välislinke,
• vähemalt üht pilti,
• Vikipeedia nõuetele vastavaid allikaviiteid.

Artikkel võib olla tõlgitud muukeelsest Vikipeediast või kirjutatud teiste allikate põhjal, aga ei tohi kohe kindlasti olla kopeeritud tekst või Vikipeedia-välisest allikast otse ümber tõlgitud materjal. Plagiaati suhtutakse karmilt.

Kui teemal, mille valisid, ei ole võimalik kirjutada piisavalt pikka artiklit, võid kirjutada ka mitu väiksemat. Samuti võib täiendada olemasolevaid artikleid, mille maht on väiksem kui 2000 baiti. Peaasi, et lisandväärtus oleks vähemalt sama suur kui ühe artikli puhul ette nähtud.

Mõni teema on ammendavalt illustreeritud valemite või koodinäidete abil ja pilte vaja ei lähe. Enamus artiklite puhul võiks siiski püüda illustratsiooni leida Wikimedia Commonsist.

Hindamisjuhend

Kriteerium	1 punkt	2 punkti	3 punkti	4 punkti
Sisu / materjali tundmine	Puudulik artikkel. Autor võtab laest seosetuid väiteid.	Materjaliga paistab tutvutud, aga mitte sellest aru saadud olevat. Autor esitab subjektiivseid ja/või ebakorrektseid arvamusi neid põhjendamata.	Autor on kasutanud mitmeid erinevaid materjale, aga teemakäsitlus pole täielik või on veidi ebatäpne. Midagi jääb puudu.	On ilmselge, et autor on teemas kodus ning on artikli kirjutamiseks palju erisuguseid materjale uurinud. Artikkel on täielik ja esitab teemast täpse, tervikliku, mõistliku ja hästi illustreeriva ülevaate.
Arusaadavus / jälgitavus	Raskesti mõistetav tekst. Seosetu või väga keeruliselt ja/või kohmakalt kirjutatud tekst. Sõnastus on algeline või tühisõnaline.	Artikkel on jälgitav, aga esineb mõningaid arusaamatuid või pisut segaseid kohti. Stiil on kohati konarlik.	Artikkel on arusaadav ja kergesti jälgitav. Teksti sõnastus on selge ja ladus.	Artikkel on kõigile suurepäraselt arusaadav ja jälgitav. Teksti sõnastus on selge, ladus ja täpne. Ka algkoolilaps võiks seda rõõmuga lugeda.
Õigekeelsus	Autor on silmnähtavalt põhikooli eesti keele tundidest poppi teinud. Kiiruga kirjutatud tekst on pungil kirjavigadest ja grammatilistest möödapanekutest.	Tekst on toimetamata. Keelevead hakkavad hästi silma.	Esineb mõningaid keelevigu, aga need ei häiri.	Filoloogid ja keeletoimetajad võiksid artikli ja selle autori üle uhked olla. Keelevigu ei leidu.
Vormistus	Tekst on kirja pandud vormistust tähele panemata ühes jorus hiiglaslike loetamatude lõikudena või on liigendatud ebaloogiliselt. Puudub pealkirjastus, lingid ja/või allikad.	Teksti liigendatus on pisut kohmakas. Viited on osaliselt puudu. Artikkel pole siselinkidega korralikult vooderdatud ega seega ülejäänud Vikipeediaga ühenduses.	Vikipeedia vormistusreegleid on arvesse võetud ning viiteprobleeme silma ei hakka. Esineb vaid üksikuid ebakõlasid või viiteta jäänud väiteid.	Artikkel on esmaklassiliselt ja laitmatult vormistatud ning sobiks heade artiklite kõrval väljapanekule.

Kui on eksitud artikli tingimuste vastu, siis läheb artikkel uuele täiendusringile.

Pea meeles

• Vaata ja võta eeskujuks häid artikleid.
• Enne muudatuste tegemist veendu, et oled sisse logitud. Kui oled kas või kogemata vahepeal välja loginud, siis ei saa tehtud muudatusi Sinu tööna arvestada.
• Enne salvestamist võiksid kasutada nuppu "Näita eelvaadet".
• Arutelulehel allkirjasta oma kommentaar allkirjanupu või nelja tildega (~~~~).
• Loe oma artikli teksti mitu korda läbi, et kirjavead saaksid parandatud. Kasuta vajadusel õigekirjakontrolli abi.

Küsimused ja abi

• Praktikumijuhendaja (praktikumis või Zulipis või e-maili teel)
• Juhendi sisukord

Artiklid

Artiklivalikud (vaatamiseks vajuta paremal näita/peida)

Aadressiriba Ajatempel Aknahaldur Alamvõrk Algoritmide tüübid Andmebaasi juhtimissüsteem Andmebaasi mudel Andmekogu Andmepakett Andmesiin Andmeväli Assembler Assotsiatiivne massiiv Avalik võti DDL Dekompilaator Dekrüpteerimine Disassembler Dokumenteerimine Ekstranet ER mudel Failihaldus Fragmentatsioon Füüsiline mälu Go (programmeerimiskeel) HTTPS ICANN Indekseerimine Informaatika didaktika Infosüsteemi nõuete analüüs Infosüsteemi juurutamine Infotöötlus Internetiprotokollistik Imperatiivsed keeled Iteratiivne tarkvaraarendus Java virtuaalmasinad Jaotistestimine Juhtsiin Kettaseade Klasteranalüüs

Klientprogramm Klient-server arhitektuur Kommertstarkvara Kommunikatsioonisüsteemid Korduslause Kuhi (informaatika) Kuhjameetodil sortimine Kuhjuv kodeering Kõrglahutus Käsukonveier Laiendatud ASCII Latentsus Leksiline analüüs Loogiline mäluaadress Loomulik ühendus Lugemine (informaatika) Läbitungivus testimine Monoliitne tuum Mälu segmenteerimine Mäluhaldus Märgend Nõuete analüüs Objective-C Objekt (programmeerimine) Objektorienteeritud andmebaas Olekuregister Olem (andmebaasid) Otsingupuu Otsimisalgoritm Pakett Parameetriline hindamine Parser Porditavuse testimine Portimine PMBoK Profileerimine Protsessoripesa Puhvermälu Päring Päringukeel

Rakendusinformaatika Regressioonanalüüs Rekursiivne algoritm Relatsioonbaasihaldur Relatsioonalgebra Relatsioonimudel Renderdamine Segmenteerimisviga Semantiline veeb Segavõrgud Siinihaldur Siinitoide Sisendinfo Skriptimine Staatiline tüüpimine Standardteek Suhtlusportaal Süsteemisiin Sybase Tabelarvutusprogramm Tarkvaraviga Telekommunikatsiooniseadmed Treppimine Tunneldusprotokoll Turvaauk Turvaline failiedastusprotokoll Täisrekursiivne funktsioon Töölauakeskkond Tühik Tüüpimine URI Veakorrektsioon Veebirakendus Vooskeem Võrgukiht Võrguliiklus Võti (krüptograafia) Väle tarkvaraarendus Väljundinfo XML

Valitud teemad

Sisesta valitud teema(d) siia...

• Kasutaja:Var-pi/Objekt (programmeerimine)
• Kasutaja:Wloawa/Algoritmide tüübid
• Kasutaja:Alpha5463/Veakorrektsioon
• Kasutaja:Mkimst/Go (programmeerimiskeel)

Link vormista kujul *[[Kasutaja:sinu kasutajanimi/artikli pealkiri]]