Vestfaali takshagijas
Ilme
Vestfaali takshagijas | |
---|---|
FCI standard nr 100 | |
Rühm | 6: hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud |
Alarühm | 1: hagijad |
Alajaotis | 3: väikesekasvulised |
Standard nr | 100 06.05.1997 (en et) |
Päritolumaa | Saksamaa |
Kohalik nimi | Westfälische Dachsbracke |
Töökatsed | jah |
Kasutus | hagijas |
Tunnused | |
Turja kõrgus | 30–38 cm[1][2] |
Kattekarv | kogu kerel, ka kõhu all, on karvkate väga tihe ja karm; pea peal, kõrvadel ning jäsemete alumises osas on karv lühike[1][2] |
Karvkate | punasest kollaseni musta sadula või mantliga ning valgete bracken märgistega: lauk või laik, valge koon ja valge kaelus, valge rind, jalad ning sabaots[1][2] |
Meediafailid Wikimedia Commonsis | |
Koer (Canis lupus familiaris) |
Vestfaali takshagijas on Saksamaalt Vestfaalist pärinev koeratõug.
Tõustandardis on koera üldmulje kohta kirjas: „Westfaali takshagijas on saksa hagija (bracke) madalajalgne variant. Põhiosas sarnaneb ta oma kõrgejalgse sugulasega, ent jätab kompaktsema ning jõulisema üldmulje. Westfaali takshagijas on mõõduka pikkusega ning tugeva kehaehitusega jahikoer.“[1][2]