Saksa hagijas
| Saksa hagijas | |
|---|---|
| |
| FCI standard nr 299 | |
| Rühm | 6: hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud |
| Alarühm | 1: hagijad |
| Alajaotis | 3: väikesekasvulised |
| Standard nr | 299 06.05.1997 (en et) |
| Päritolumaa |  Saksamaa
|
| Kohalik nimi | Deutsche Bracke |
| Töökatsed | jah |
| Kasutus | hagijas |
| Tunnused | |
| Turja kõrgus | 40–53 cm[1][2] |
| Kattekarv | lühikarvalise koera kohta pikk; väga tihe, tugev, peaaegu harjaseline; kõhul tihe ning rikkalik; saba alumisel küljel on karv tavaliselt natuke pikem, moodustades mõõduka sabaharja[1][2] |
| Karvkate | punasest kollaseni musta sadula või mantliga, valgete bracken märkidega: läbiv lauk, valge koon kaelusega (soovitav on suletud kaelus), valge rind, jalad ning sabaots[1][2] |
 Meediafailid Wikimedia Commonsis
| |
| Koer (Canis lupus familiaris) | |
Saksa hagijas on Saksamaalt pärinev koeratõug.
Tõustandardis on koera üldmulje kohta kirjas: „Kerge, pikkade jalgadega, elegantne, ent siiski tugeva kehaehitusega jahikoer. Väärika hoiakuga ning peene struktuuriga pea. Paraja suurusega ning hea hoiakuga kõrvad, mis sobivad väärika üldmuljega. Märkimisväärselt jäme saba. Kergelt üles tõmmatud kõht.“[1][2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Desmond Morris: Dogs, North Pomfret, Vermont 2008, ISBN 978-1-57076-410-3
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Saksa hagijas veebisaidil koer.ee