Vesitäht (perekond)
| Vesitäht | |
|---|---|
 Soo-vesitäht | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Iminõgeselaadsed Lamiales |
| Sugukond |
Teelehelised Plantaginaceae |
| Perekond |
Vesitäht Callitriche L. (1753) |
Vesitäht (Callitriche) oli traditsiooniliselt ainus perekond vesitäheliste sugukonnast. APG II süsteemi järgi loetakse taime aga teeleheliste sugukonda kuuluvaks. Sellele vaatamata on vesitäheliste sugukonna nimi nomen conservandum (säilitatav nimetus, vastavalt nomenklatuurikoodeksile).
Kreeka keeles tähendab kallitriche "ilusate juustega".
Vesitähtede liigid on väga sarnased, nende määramine on raske. Eristatakse 25–30 liiki, mis on levinud üle maailma. Nende seas on nii ühe- kui mitmeaastasi taimi. Osa neist kinnitub peenikese varre abil veekogu põhja, osa hõljub vabalt veekogu pinnal.
Lehtede kuju ja paigutus sõltub suuresti taime eluviisist. Vees hõljuvate taimede lehed on sageli sirged kitsad ja paiknevad varrel suurte vahedega. Põhja kinnituvate taimede lehed paiknevad väiksema vahega, on ellipsi- või labidaterakujulised ja paiknevad männases.
Mõned vesitähed on ühekojalised, mõned kahekojalised. Mõnel liigil paiknevad isas- ja emasõis paarikaupa kõrvuti. Vesitähed on taandarenenud õitega. Üks õieleht on arenemata, kaks tupplehte[küsitav] on poolkuukujulised. Isasõiel on kolm tolmukat. Emasõiel on kaks emakasuuet[küsitav], mis on ühendatud ühe emakaga. Emakas asub neljaosaline seemnealgmik[küsitav], millest igaühes on üks seemnealge. Vili jaguneb neljaks osaks, igaühes üks seeme.
Eestis kasvavaid vesitähti
[muuda | muuda lähteteksti]- harilik vesitäht (Callitriche cophocarpa)
- sügis-vesitäht Callitriche hermaphroditica)
- soo-vesitäht (Callitriche palustris)
- tiik-vesitäht (Callitriche stagnalis)