Mine sisu juurde

Venemaa Ukrainasse sissetungi kronoloogia (24. veebruar – 7. aprill 2022)

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Venemaa sissetung Ukrainasse – I etapp)
Vene-Ukraina sõja kronoloogia
Krimmi annekteerimine (2014)
Sõda Donbassis (2014–2022)

märts–juuni 2014
juuli–september 2014
oktoober–detsember 2014
jaanuar–märts 2015
aprill–juuni 2015
juuli–september 2015
oktoober–detsember 2015
jaanuar–märts 2016
aprill–juuni 2016
juuli–september 2016
oktoober–detsember 2016
jaanuar–märts 2017
aprill–juuni 2017

Täiemahuline sõda (2022–)

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa Ukrainasse sissetungi sündmusi alates 24. veebruarist kuni 7. aprillini 2022.

See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

2022. aasta veebruar

[muuda | muuda lähteteksti]

24. veebruar

[muuda | muuda lähteteksti]
Purustused Kiievis, 24. veebruar
  • Venemaa alustas relvastatud rünnakut umbes kell viis hommikul. Ligikaudu 90 kaug-, keskmaa- ja ballistilist raketti (kl 18.00 seisuga) tabasid mitmeid eri piirkondi ja sõjalisi objekte Ukrainas, sealhulgas Odessat, Kiievit, Mariupolit ja Kramatorskit. Hukkus vähemalt kümmekond tsiviilisikut, vigastada sai 20 ja hukkus vähemalt 40 sõdurit.[4] Kinnitamata andmetel jätkus põhja- ja lõunasuunalt alanud rünnak Kiievi suunas ka pärastlõunal, andmed poolte (inim)kaotuste kohta olid vasturääkivad.
  • Venemaa ründas Ukrainale kuuluvat Zmijinõi saart, mida valvanud 13 piirivalvurit võeti sõjavangi.[5]
Tšornobõli lahing
  • Õhtuse seisuga jätkusid ägedad lahingud Tšornobõli tuumaelektrijaama ja Mariupoli ümbruses. BBC andmetel langes Tšornobõl vaenuväe kätte õhtuks. Ukraina oluline mahajäämus õhuväe osas, õhuväetõrjeväe rünnakute tõrje osas, võrreldes vaenuväega, raskendas vastupanu. Ühendkuningriik kehtestas piirangud Arkadi ja Boriss Rotenbergi vastu.
  • Rünnakule järgneval ööl teatasid ELi liidrid vastumeetmete kasutusele võtmisest.
  • Sel päeval hukkus kokku kümneid tsiviilisikuid. Surma sai 137 Ukraina kaitsjat, haavata sai 316.[6]
  • Venemaa kasutas Ukrainas kobarlaskemoona, mille kasutamine on rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt keelatud, kuna see ohustab valimatult kõiki, nii kaitseväge kui ka tsiviilelanikkonda ning mida võib seetõttu pidada sõjakuriteoks.[7]

25. veebruar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Venemaa välisminister Lavrov kordas Moskvas korraldatud pressikonverentsil Venemaa varasemaid väiteid, mille kohaselt vallutava väe eesmärk on Ukraina demilitariseerimine ja denatsifitseerimine, mis võimaldaks ukrainlastel vabaneda rõhumisest ja otsustada ise oma saatuse üle.[8]
  • Izvestija küsitletud ekspertide hinnangul võinuks Venemaa relvajõud lõpetada erioperatsiooni viie päevaga.[9]

26. veebruar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Sõja kolmandal päeval on kontroll nii Ukraina pealinnas kui ka mujal olulistes keskustes olnud jätkuvalt Ukraina käes. Briti kaitseministeeriumi teatel asuvad Vene väed Kiievi keskusest 30 kilomeetri kaugusel.[10]
  • Rahvusvaheline häkkerite kollektiiv Anonymous teatab, et nad ründasid Vene telekanaleid.[11]
  • Ukraina andmetel on laupäeva, 26. veebruari hommikuks hukkunud 3500 Vene sõdurit, vahendas BBC Ukraina sõjaväe Facebooki postitust. Ligi 200 venelast on vangi võetud. Samuti on Ukraina sõjaväe teatel Venemaa kaotanud 14 lennukit, 8 helikopterit ja 102 tanki. Rahvusvahelisel meedial pole olnud võimalik neid arve sõltumatult kontrollida, lisas BBC.[10] Venemaa pole seni hukkunuid tunnistanud.
  • Ukraina luureohvitseri teabe kohaselt Riho Terrase vahendusel on Putin raevunud, sest arvas, et sõda läheb lihtsasti ja on 1–4 päevaga tehtud.[12] Rakette peaks jaguma kõige rohkem kolmeks kuni neljaks päevaks. Järgmiste rakettide tootmine võtab aega 3-4 kuud, kuid Venemaa on toormaterjalide hankest kõrvaldatud.
  • Ukraina president Zelenskõi lubas pressile, et Ukraina lööb Vene väed tagasi. Zelenskõi kutsus väljaspool Ukrainat elavaid mehi võitlusele: "Kõik, kes kaitsevad Ukrainat, on kangelased."
  • Kiievi linnapea Vitali Klõtško kehtestas laupäeval, 26. veebruaril komandanditunni, mis kestab laupäeva õhtust esmaspäeva, 28. veebruari hommikuni. Kiiev valmistub järjekordseteks öisteks rünnakuteks.
  • Venemaa Riigiduuma esimees Vjatšeslav Volodin kinnitas, et president Zelenskõi on koos kaaskonnaga põgenenud Lvivi.[13]
Rakett tabab kortermaja Kiievis 26. veebruaril
Kortermaja Kiievis pärast raketirünnakut 26. veebruaril

27. veebruar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Venemaa öised rünnakud keskendusid lisaks lennuväljadele Kiievi ümbruses kütusehoidlatele ja torujuhtmetele: raketirünnakud tabasid Vassõlkivi naftahoidlat, Kiievi lähedal radioaktiivsete jäätmete hoidlat, samuti plahvatas Harkivis gaasitoru. Suurlinnad on Ukraina kontrolli all, kuid 27. veebruari hommikul sisenesid Vene väed Harkivi kesklinna.[14]
  • USA kaitseametnike hinnangul on Venemaa vägedel logistilisi probleeme ja ei suudeta vägesid kütusega varustada: enam kui pool Ukraina piiri taha koondatud relvajõududest on sisenenud riiki ning Moskval on vägede kütuse ja muu kulumaterjali logistikaga rohkem raskusi kui alguses näis plaanis olevat.[14] Ekspertide hinnangul polnud Venemaa nii tõhusaks tõrjeks valmis ning suudab samal moel rünnakuga jätkata ligi nädala, olles seejärel sunnitud taganema või alustama rahuläbirääkimisi.[15][16][17]
  • Ukraina asepeaminister ja digisiirde minister teatas Ukraina IT-armee loomisest Venemaa küberrünnakute tõrjumiseks.[11]
  • Kell 12:46 teatas Zelenskõi, et Ukraina esitas Rahvusvahelisele Kohtule hagi Venemaa vastu.[18]
  • Pärastlõunal tuleb teade, et on kokku lepitud läbirääkimisdelegatsioonide kohtumine Valgevene piiril. Venemaa oli varem välja pakkunud läbirääkimised Valgevenes, Zelenskõi on öelnud, et keeldub vastaspoolega Valgevene territooriumil kohtumisest.[19]
  • 27. veebruari seisuga oli Ukraina tervishoiuministeeriumi andmetel rünnakute tõttu hukkunud kokku 352 tsiviilisikut (nende hulgas 14 last), vigastatud 1684 inimest (nende hulgas 116 last).[20]
  • Ukraina presidendi kantselei nõuniku Oleksi Arestovõtši andmetel oli Venemaa vägede kaotusteks 27. veebruari õhtu seisuga elavjõudu 4500 inimest, nende seas 1500 hukkunut ja 3000 haavatut ning arvukalt tehnikat.[21]
  • Häkkerid ründavad Venemaa ministeeriumite, ametite ja telekanalite veebilehti, mitmete tegevus on blokeeritud. Väidetavalt pandi häkitud telekanalid edastama Ukraina laule.[22]
  • Ööl vastu 28. veebruari hävis lahingutegevuse tulemusel tekkinud tulekahjus Ivankivi muuseum, mille kogudesse kuulus arvukalt Marija Prõmatšenko teoseid. Hiljem selgus, et osa kunstiteostest jõudsid kohalikud elanikud päästa.[23][24]

28. veebruar

[muuda | muuda lähteteksti]
Ukraina ülemraada esimees Ruslan Stefantšuk, president Volodõmõr Zelenskõi ja peaminister Denõss Šmõgal Euroopa Liiduga liitumise taotlusega
  • Valgevenest anti Žõtomõri lennuvälja pihta öösel löök Iskanderi ballistiliste rakettidega – see on vastuolus Valgevene lubadusega esmaspäeval algavate relvarahukõneluste eel ja ajal hoiduda oma territooriumi kasutamisest õhu- ja raketirünnakuteks. Samal ajal väidavad allikad, et Valgevene valmistub esmaspäeval Venemaaga invasioonis ühinema.[25]
  • Vene väed üritasid öö jooksul Kiievi kaitsest läbi murda, kuid edutult.[26]
  • USA kaitseametnike hinnangul muutis Venemaa taktikat, asudes nüüd piirkondi pigem piirama, neid samas valimatult pommitades.[25]
  • 28. veebruari hommikuks olid Venemaa väed Ukraina kaitseministeeriumi hinnangul kaotanud elavjõudu 5300 inimest ning hulgaliselt tehnikat.[20]
  • 28. veebruaril hukkus Mariupoli piiramise käigus Ukraina snaipri käe läbi Venemaa kindralmajor Andrei Suhhovetski[27]
  • 28. veebruaril toimus Ukraina-Valgevene piiril vaenupoolte delegatsioonide vahel ligikaudu 5 tundi kestnud läbirääkimiste I voor.[28]
  • Türgi nõustub Vene laevade ligipääsu Mustale merele osaliselt piirama.[29]
  • Ukraina president allkirjastas Ukraina ametliku taotluse Euroopa Liiduga liitumiseks.[30]
  • Ukraina suursaadik USA-s Oksana Markarova väitis, et Venemaa kasutas vaakumpommi, mis on Genfi konventsiooni järgi keelatud.[31]
  • Rahvusvaheline Kriminaalkohus alustab Ukrainas ametlikku juurdlust uurimaks sõjakuritegusid ja inimsusvastaseid kuritegusid.[32]

2022. aasta märts

[muuda | muuda lähteteksti]

1. märts

[muuda | muuda lähteteksti]
  • USA ei toeta Ukraina kohale lennukeelutsooni kehtestamist, kuna see tähendaks otseselt Venemaaga sõjalisse konflikti minemist.[33]
  • 1. märtsi (teisipäeva) hommiku seisuga olid Venemaa väed kaotanud Ukraina kindralstaabi andmetel elavjõudu 5710 isikut (surnud ja haavatud), lisaks 198 tanki, 29 lennukit ja arvukalt muud tehnikat.[34]
  • Vene väed tegelevad endiselt pikaks veninud varustusliinide põhjustatud logistiliste probleemidega, jätkates samal ajal vägede koondamist Kiievi ümbrusse. Hoogustunud on kaudtuletegevus, eelkõige Harkivis, kus kasutatakse järjest enam mitmikraketiheitjaid.[35]
  • 1. märtsi pärastlõunal tulistasid Venemaa väed Kiievi teletorni, mis viis teadmata ajaks rivist välja telekanalite edastamise.[36] Raketirünnakus hukkus viis inimest. Presidendi kantselei juhataja Andri Jermaki sõnul sai tabamuse ka lähedal asuv Babõn Jari memoriaal.[37]
  • Venemaa on suurendanud vägede kohalolekut Ukrainas 40 protsendilt umbes 75 protsendini.[38]
  • Harkivi oblastivalitsuse hoonet tabas raketirünnak. Ka 1,5 miljoni valdavalt venekeelse elanikuga suurlinna teised osad olid pidevalt kaugtule all. Vähemalt 21 inimest on rünnakutes surma saanud ja 112 haavatud, teatas linnavalitsus.[39]

2. märts

[muuda | muuda lähteteksti]
Ukraina sõjapõgenikud Krakówis Poolas
  • 2. märtsi (kolmapäeva) varahommikul alustasid Vene väed Harkivi ründamist.[39] Väidetavalt ründasid Vene sõjaväelased Harkivis sõjaväehaiglat. Harkivi kuberner Oleh Sõnegubov ütles, et venelased kannavad märkimisväärseid kaotusi.[39]
  • Vene väed on sisenenud Hersoni ja piiranud ümber Mariupoli.[39] Viimast peetakse üheks tähtsamaks sihtmärgiks, seal on toimunud ägedad lahingud alates Vene vägede Ukrainasse sisenemisest. Mariupoli haaramine aitaks luua maismaakoridori Krimmi poolsaare ja oma mandriosa vahel.[39]
  • Putin allkirjastas dekreedi, millega Venemaa keelab eraisikutel viia riigist välja välisvaluutat sularahas või rahalistes instrumentides rohkem kui 10 000 dollarit.[40]
  • Venemaa ähvardab blokeerida venekeelse Vikipeedia artikli pärast, mis käsitleb Venemaa invasiooni Ukrainas.[41]
  • Lõunas on väed sisenenud Hersoni (oluline transpordisõlm, kus on jõesadam ja raudteeühendus).[39]
  • Kiievit pommitatakse, kuid lahinguid pole, väed seisavad samas kus päev varem. Oletatakse toidu- ja kütusepuudust. Sõja kuuendaks päevaks on Venemaa Ukrainasse viinud USA hinnangul 80% oma eelpositsioneeritud vägedest.[39]
  • Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borell ning Bulgaaria, Poola ja Slovakkia teatavad, et vaatamata varasemale lubadusele ei anta oma sõjalennukeid Ukrainale.[42]
  • Ukrainasse jõudis kohale uus partii Eestist saadetud Javeline.[43]
  • Õhtul toimus plahvatus Kiievi raudteejaama kõrval. Raudteejaamas viibinud inimesed olid rünnaku ajal varjendis, mistõttu hukkunutest ja vigastatutest esialgu teateid pole. Raudteejaama kaudu toimub pidev tsiviilisikute evakueerimmine lääne poole.[44][45] Kui esialgsetel andmetel oli tegemist mürsuplahvatusega, siis hiljem täpsustati, et tegemist võis olla õhutõrje poolt alla tulistatud raketi jäänustega, raketi sihtmärgiks võis olla Kaitseministeeriumi hoone.[46]
  • ÜRO peaassamblee mõistis Venemaa sissetungi Ukrainasse resolutsiooniga hukka. Resolutsiooni poolt oli 141 riiki, 34 erapooletud, viis (Venemaa, Valgevene, Põhja-Korea, Eritrea, Süüria) vastu.[47]

3. märts

[muuda | muuda lähteteksti]
3. märtsil tabas rakett isolatsioonivahu ladu Tšaikine asulas Kiievi oblastis
Vene vägede pommitatav Mariupol
  • Mitmed Ukraina linnad said öösel Vene vägede rünnakute tõttu suuri kahjustusi. Kiievile maavägede pealetungi ei toimunud, kuid kaugtulega rünnati pealinna, Harkivit, Ohtõrkat ja Mariupolit. Kahjustada või otsetabamuse said teiste hulgas koolimajad, elumajad, katedraal.[48]
  • USA endise luurejuhi David Petraeuse hinnangul puudub Vene sõjaväel kontroll Ukraina õhuruumi üle tänu teiste riikide saadetud õhutõrjerelvadele.[48]
  • Ukraina riigiraudtee teatas, et saatis 20 külmutusvagunit Fastivi, Odessa Zastava, Podilski, Merefa ja Zaporižžja jaama vaenlase sõjaväelaste laipade transportimiseks. Kokku on võimalik nende vagunitega transportida ligikaudu 10 000 surnukeha.[49] President Zelenskõi taunis 3. märtsi pärastlõunal antud pressikonverentsil teravalt vastaspoole praktikat seoses mobiilsete krematooriumide kasutamisega.
  • Kuna Venemaa vägede raadioside on osaliselt avalik ja seda on võimalik pealt kuulata, salvestab Briti luureala ettevõte ShadowBreak kümneid tunde vägede suhtlust, mille põhjal väidab, et juhtimine on vilets, segadust palju, moraal madal, kõnedes valitseb kaos, mõned sõjaväelased kaebavad toidupuudust, nutavad ja tülitsevad, kohati keelduvad alluvad käskude täitmisest.[48] Kritiseeritakse Vladimir Putinit, sh sageli ebatsensuursete väljenditega. Olevat komandöre, kes plaanivad kohe sõjast naastes armeest lahkuda.[50]
  • Õhtupoolikul toimus Valgevene piiril vastaspoolte vaheliste läbirääkimiste II voor, lepiti kokku humanitaarkoridoride loomises tsiviilelanikkonna evakueerimiseks.[51]
  • Eesti ettevõttele kuuluv, Panama lipu all sõitev kaubalaev uppus Mustal merel Odessa sadama lähedal pärast plahvatust.[52]
  • Venemaa on alates sissetungi algusest Ukraina vastu korraldanud rohkem kui 480 raketirünnakut.[53]
  • Venemaa väed saavad enda valdusse Hersoni linna koos sealse telejaamaga.[54]

4. märts

[muuda | muuda lähteteksti]
Ukraina värvides Sydney ooperiteater

5. märts

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast Vene sõjalennuki allatulistamist Tšernihivi kohal leiti elumajade piirkonnast kolm FAB-500 pommi
  • Venemaal kehtima hakanud seadusmuudatus, mis kriminaliseerib valeuudiste levitamise, sunnib mitmed lääne meediaväljaanded Venemaal tegevuse peatama, kuna ei saa sõltumatult uudiseid edastada. Washington Post ei lisa enam artiklitele autorite nimesid. Venemaa föderaalne infojärelevalve agentuur Roskomnadzor nõuab, et meediaväljaanded tohivad Ukraina sõja kohta avaldada ainult riigi allikatest saadud informatsiooni.[61]
  • Jätkub Kiievi ümber piiramine, Vene väed liiguvad teise, tõenäoliselt Južnoukrajinski tuumajaama suunas. Venemaa teatab ajutisest relvarahust Mariupolis ja Volnovahhas.[62]
  • Briti luure andmetel kontrollib Ukraina endiselt Harkivit, Tšernihivit ja Mariupolit. Tänavalahingud Sumõ linnas. Tõenäoliselt on need neli linna Vene vägede poolt ümber piiratud. Vene väed liiguvad lõunas sadamalinna Mõkolajivi poole.[62]
  • Vahemere idaossa saabub Prantsusmaa lennukikandja Charles de Gaulle. Tuumajõul liikuv laev kannab 40 lennukit, nende seas hävituslennukeid ja ründekoptereid, millega hakatakse heidutuse eesmärgil Mustal merel patrullima.[62]
  • Hersoni võimude teatel ei täida Venemaa läbirääkimistel antud lubadust humanitaarkoridore luua: Ukraina abiveokeid ei lase Vene väed oblastisse ja soovivad selle asemel enda masinatega sinna pääseda.[62]
  • Vene väed lasid Irpinis õhku tühja evakuatsioonirongi ja raudteerööpad, mis tegi võimatuks inimeste evakueerimise lääne poole raudteed mööda.[63]
  • Õhtul (sabat) külastas Putinit erinevatel andmetel 2,5 kuni 3 tundi kestnud lühivisiidil sõja algusest esimese lääneriikide liidrina Iisraeli peaminister Bennett, kes sõitis seejärel edasi Saksamaale.[64]
Sissetungi animeeritud kaart
  • Naistepäevaeelsel kohtumisel Aerofloti naispersonaliga kinnitas Putin, et Ukraina demilitariseerimine jätkub peastaabi kavandatud plaani kohaselt. Putini sõnul seab Ukraina tegevus ohtu Ukraina riikluse säilimise.[65]
  • President Zelenskõil oli õhtul ligikaudu pool tundi kestnud virtuaalkohtumine videosilla vahendusel Ameerika Ühendriikide Kongressi enam kui 200 liikmega.[66]
  • Venemaa hoiatas Soomet ja Rootsit (Vene sõjalennukite tungimine Rootsi õhuruumi) NATO-ga liitumise eest.[67]

6. märts

[muuda | muuda lähteteksti]
  • President Zelenskõil oli ligikaudu pool tundi kestnud telefonivestlus president Bideniga.[68]
  • Ukraina vägede peastaabi hinnangul on vastasvägede üks uus sihtmärk Kanivi hüdroelektrijaama ala. Viimase ööpäeva jooksul Vene väed suuri pealetunge ei korraldanud, küll aga korraldasid Ukraina väed vastupealetungi Harkivi lähedal, kus jõuti Venemaa piirini.[69]
  • Venemaal Belgorodis toimus võimas plahvatus. Linn asub Harkivist paarikümne kilomeetri kaugusel, see on üks Venemaa baase sõjas.[69]
  • USA ja Poola peavad läbirääkimisi Ukraina varustamiseks hävitajatega: Poola peaks andma oma Vene päritolu hävitajad Ukrainale ning USA oma F-16 lennukid Poolale.[69][70]
  • USA riigisekretär Blinken andis keskpäeval Moldova pealinnas Chișinăus koos Moldova peaminister Gavrilițaga asjakohase pressikonverentsi, kus mõlemad vastasid ajakirjanike küsimustele.
  • Kõige raskem on olukord Mariupolis: see on ümber piiratud ja päevi kestnud Vene vägede poolt rusudeks pommitatud, palju on tsiviilohvreid. Kuigi tsiviilelanike linnast lahkumiseks on kahel korral kokku lepitud vaherahu, on Vene pool tule avanud ja evakueerimiskatsed ebaõnnestunud. Mariupoli elanikud on veeta, elektrita, kütteta ja pideva suurtüki- ning raketitule all.[71]
  • Vene väed ründavad endiselt tuumajaamu ja kasutavad neid vahebaasina, sest tuumaohu tõttu neid seal ei rünnata.[71]
  • Suleti viimane sõja kohta vaba infot edastanud Vene päritolu kanal, punkbändi Pussy Riot liikmete asutatud Mediazona.[71]

7. märts

[muuda | muuda lähteteksti]

8. märts

[muuda | muuda lähteteksti]
Borõspilis kinnipeetud Ukraina vormis diversandid
  • Vene väed pole ööpäevaga oluliselt edasi liikunud, püüavad jätkuvalt luua maismaakoridori Krimmi poolsaare ja Venemaa mandriosa vahele. Ukraina relvajõudude hinnangul keskenduvad Vene väed Kiievile, Mariupolile ja Harkivile. Vene väed on ebaedust demoraliseeritud, kipuvad rüüstama ja rikkuma sõjakonflikte käsitlevat rahvusvahelist õigust: Harkivi, Sumõ, Tšernihivi ja Kiievi regioonis toimub Vene ajutiselt okupeeritud territooriumidel röövimine, vägivald kohalike vastu, eluruumide hõivamine, tsiviilobjektide mineerimine. Ukraina humanitaarkoridorid on jätkuvalt tule all, elanikele pakutakse võimalust lahkumiseks ainult Venemaa või Valgevene territooriumile.[79]
  • Kütuseettevõte Shell lõpetab Venemaal äritegevuse ning ei osta enam Venemaa naftat ega gaasi. Nädal varem loobus BP osalusest Vene kütuseettevõttes Rosneft.[80] Venemaa asepeaminister Aleksandr Novak hoiatas, et Vene naftast loobumisel hind maailmaturul kahekordistub ning ähvardas samas, et Euroopat gaasiga varustav Nord Stream 1 võidakse sulgeda.[81]
  • Jaapani valitsus teatab soovist taastada kontroll Kuriili saarte üle – piirkonna valdamise pärast on toimunud vaidlused Venemaaga alates teisest maailmasõjast.[82]
  • Kuna Euroopa Liit tarnib suure osa kütusest (40% gaasist, 27% naftast) Venemaalt, ei toeta Saksamaa Venemaale naftaembargo kehtestamist. USA soovib Vene naftale impordikeeldu.[83]
  • President Biden teatas Valges Majas antud ennelõunasel pressikonverentsil ühinemisest Venemaa vastase naftaembargo jm sanktsioonidega; Biden märkis muu hulgas, et vene rubla väärtus on langenud alla ühe penni.[84]
  • President Zelenskõi esines videosilla vahendusel Ühendkuningriigi parlamendi alamkojale. House of Commons vastas presidendi pöördumisele püstitõusmise, kestva aplausi ja toetusavaldustega.[85]

9. märts

[muuda | muuda lähteteksti]
Euroopa Parlamendi liikmed toetasid Eesti peaministri Kaja Kalda nõudmist 9. märtsil tõsta Euroopa Liidu kaitsevõimet, vähendada energiasõltuvust ning toetada Ukrainat
Ukraina sõjapõgenik Poolas Przemyśl Główny linnas
  • Alates Venemaa vägede koondamisest piirile on Ukraina saanud 1,5 miljardi dollari väärtuses militaarabi.[86]
  • Sumõst õnnestus evakueerida 5000 inimest Poltavasse.[87]
  • Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) kaotas teisipäeval kontakti Vene vägede kontrolli alla langenud Tšornobõli tuumajaama kiirgusvaatlusseadmetega. Ukraina energeetikaministri Herman Haluštšenko väitel piinavad Vene sõjaväelased Zaporižžja tuumajaama töötajaid, et sundida neid tegema avaldusi, neid on neli päeva hoitud pantvangis. Tuumajaamas on ligi 500 Vene sõdurit ja 50 üksust rasketehnikat.[87]
  • Vaatamata kõigi rünnakuks kogutud vägede viimisele Ukrainasse edenevad Vene väed NATO ametniku sõnul väga vaevaliselt ning NATO luurehinnangu järgi ei muutu vägede edenemine kiiremaks ka lähitulevikus. Lisaks võib lähipäevil arktiline õhumass tingimusi raskendada, kuna Vene väed pole selleks valmis, raskendatud tingimused ei tule võitlusvaimule kasuks.[87]
  • Venemaa vägedes hukkunute arv on proportsionaalselt suurem kui 10 aastat kestnud Afganistani sõjas: Ukraina võimude hinnangul on Venemaa vägedes ligi kahe nädalaga 12 000 hukkunut, Afganistani sõjas langes 10 aastaga ligi 15 000 Nõukogude Liidu sõdurit.[88][89][90]
  • Mariupoli kesklinnas asunud laste- ja sünnitushaiglat tabanud õhurünnak oli Vene poolele tulemuslik. Mariupoli tsiviilelanike evakueerimine oli üks kuuest Vene poole välja pakutud humanitaarkoridorist. Järgmisel päeval Türgis antud pressikonverentsil kinnitas Lavrov, et sünnitushaigla näol oli tegemist Ukraina armee baasiga.[viide?]
  • Washingtonis algas ennelõunal ligikaudu tund aega kestnud Ameerika Ühendriikide riigisekretäri ja Suurbritannia välisministri pressikonverents.
  • ÜRO hinnangul on sõjapõgenike arv ületanud 2 miljoni piiri.[91]

10. märts

[muuda | muuda lähteteksti]
Saksamaa õhujõudude relvastuses olev Patrioti süsteem (august 2005)
  • Ukraina kiireloomulise maksebilansi vajaduse rahuldamiseks kiidab Rahvusvaheline Valuutafond heaks 1,4 miljardi dollari suuruse erakorralise abi.[92] Ka USA Esindajatekoda määrab Ukrainale toetuse suuruses 13,6 miljardit dollarit, mis on mõeldud humanitaarabiks ja sõjaliseks toetuseks.[93]
  • Türgis toimuvate läbirääkimiste eel nõuab Ukraina Venemaa kapituleerumist ning keeldub Venemaa ultimatiivsest nõudest tunnustada Krimmi Venemaa osana ning separatistlikke Donetski ja Luhanski rahvavabariike iseseisvate riikidena.[94] Läbirääkimised relvarahu ei toonud.[95]
  • Keskpäeval andsid Venemaa ja Ukraina välisminister Türgis pressikonverentsi.[96] Lavrov kinnitas ajakirjaniku küsimusele vastates järjekordselt, et Mariupoli sünnitusmaja oli tegelikult Ukraina rahvuslaste (Azovi pataljon jt) militaarbaas, mille pommitamine oli õigustatud.[97]
  • USA asepresident nimetas Varssavis toimunud pressikonverentsil eelmisel päeval Mariupolis toimunut kuriteoks. Harris kinnitas MIM-104 Patriot süsteemide tarnet Poolale.
  • Vene väed on enda väitel vallutanud osa Mariupolist.[95]
  • Ukraina peastaabi hinnangul on Vene väed osaliselt lahinguvõime kaotanud ning võtnud kasutusele reservid.[95] Kaotusi on raske täpselt hinnata: Venemaa teatel on hukkunud 500, USA võimude hinnangul ligi 6000 ja Ukraina teatel 12 000 Vene sõjaväelast.[95]

11. märts

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Vene väed laiendasid pealetungi Lääne-Ukrainale, võttes sihikule Ivano-Frankivski ja Lutski.
  • Ukraina ametnike sõnul röövisid Vene sõdurid Melitopoli linnapea Ivan Fedorovi, lisaks teatati, et on hukkunud Venemaa kõrge komandör kindralmajor Andrei Kolesnikov.[98] Vaadatud 30.01.2023.
  • Võitlused hoogustusid Kiievist kirde ja ida pool.
  • Putin kiitis heaks kuni 16 000 vabatahtliku toomise Lähis-Idast Ukrainasse. Wagneri grupp teatas, et on värvanud üle 4000 süürlase, nende hulgas on linnalahingu kogemustega Süüria sõjaväelased, milleks saadi Süüria presidendi Bashar al-Assadi nõusolek.[99]
  • Kesk-Aafrika Vabariigi võitlejad teatasid, et valmistuvad Ukrainas Venemaa eest sõdima.[100]
  • Väidetavalt tulistas Vene tank Kreminna hooldekodu, tappes 56 elanikku.[101]
  • YouTube blokeeris kõik Venemaa valitsuse rahastatavad meediaga seotud kanalid.[102]

12. märts

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et Venemaa edasitung on aeglustunud ja paljudes kohtades peatatud.
  • Briti luure teatas, et Vene vägede põhirühm asus umbes 25 km kaugusel Kiievi kesklinnast ja osa sõjaväest üritas linna sisse piirata.[103]
  • Ukraina ametlikud esindajad süüdistasid Venemaa relvajõude Popasna linna pommitamisel keelatud fosforpommide kasutamises.[104]
  • Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba süüdistas Venemaa valitsust lavastatud referendumi kavandamises Hersonis, et luua "Hersoni Rahvavabariik", mida juhiks Venemaale sümpaatne valitsus.[105]
  • Bloomberg L.P. arvutas välja, et Venemaa majanduskahjud kahe sõjanädala jooksul ulatusid 30 miljardi dollarini sisemajanduse kogutoodangust. Sanktsioonide tõttu vähenes toodang 2%. Forbes hindas seni hävitatud Vene sõjatehnika maksumuseks 5,1 miljardit dollarit.[103]

/.../

16. märts

[muuda | muuda lähteteksti]

/.../

20. märts

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ukraina lükkas tagasi Venemaa ultimaatumi, millega pakuti ümberpiiratud Mariupoli linna elanikele allaandmise korral sadamast ohutut väljapääsu. Venemaa ettepaneku kohaselt lubataks tsiviilisikud lahkuda, kui linna kaitsjad panevad relvad maha. Arvatavasti oli 300 000 inimest seal lõksus ning varud on lõppemas ja abi juurdepääs on blokeeritud.[107]
  • Ukraina suurematest linnadest evakueeriti humanitaarkoridore pidi 7295 inimest, teatas uudisteagentuur Reuters. Ümberpiiratud sadamalinnast Mariupolist õnnestus Zaporižžjasse evakueerida 3985 inimest.[107]
  • Venemaa linnades jätkuvad meeleavaldused Putini alustatud sissetungi vastu Ukrainasse, eile peeti 37 Venemaa linnas kinni teadaolevalt 936 inimest, teatab inimõiguste alane veebiväljaanne OVD Info.[107]
  • Moldova välisministri Nicu Popescu sõnul on sõja algusest alates riiki jõudnud üle 360 000 Ukraina sõjapõgeniku. Praegu on Moldovas ligikaudu 100 000 sõjapõgenikku, pooled neist on lapsed.[107]
  • Valdav osa ukrainlastest ehk 93 protsenti usub, et Ukraina on suuteline tõrjuma Venemaa sissetungi ning saavutab võidu riigi kõigis regioonides, näitavad täna avaldatud arvamusküsitluse tulemused.[107]

21. märts

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Artikkel Vene vägede kaotustest ilmus esmaspäeval korraks Vene ajalehe Komsomolskaja Pravda veebilehel. Selles märgiti, et Ukrainas on sõjategevuse käigus hukkunud 9861 Vene sõjaväelast ja saanud haavata 16 153. Sealjuures viidati Venemaa kaitseministeeriumi andmetele. Mõni minut hiljem artikkel eemaldati veebilehelt.[108]
  • Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi rõhutas täna, et Ukraina ei saa täita Venemaa ultimaatumeid ning süüdistas Moskvat katses hävitada Ukraina riik. Zelenskõi sõnul tahtis Moskva, et Ukraina annaks Harkivi, Mariupoli ja Kiievi üle Venemaale.[108]
  • USA saadab Nõukogude õhutõrjerelvastust Ukrainasse, väidab The Wall Street Journali üks anonüümne allikas USA valitsuses. Tegu on õhutõrjesüsteemidega, mille USA aastakümnete eest saladuskatte all ostis. USA antava õhutõrjesüsteemiga paraneb ukrainlaste võimekus tõrjuda Vene õhu- ja raketirünnakuid.[108]
  • Vene okupatsiooniväed viisid 19. märtsil ajutiselt okupeeritud Donetski ja Luhanski oblasti alalt Venemaale ebaseaduslikult 2389 last, teatas täna Ukraina välisministeerium.[108]
  • Moskva kohus keelustas esmaspäeval sotsiaalmeedia platvormid Facebook ja Instagram ning nimetas neid äärmuslikeks organisatsioonideks.
  • Eesti välisministeeriumile teadaolevalt on Ukrainast lahkunud ning Eesti poole teel või juba Eestis kokku üle 150 Eesti kodaniku, kes on oma viibimise Ukrainas registreerinud, kuid jätkuvalt on Ukrainas 40 Eesti kodanikku.[108]

/.../

24. märts

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ukraina merevägi teatas Vene sõjalaevastiku suure aluse hävitamisest okupeeritud Berdjanski linna sadamas.[109] Ukraina telekanali 24tv.ua andmeil sai tabamuse dessantlaev Orsk (teistel andmetel Saratov) ning veel kaks Vene sõjalaeva.[110]

/.../

29. märts

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Türgi pealinnas İstanbulis toimusid enam kui kahenädalase pausi järel pooltevahelised rahukõnelused, millel osales vaatlejana ka Roman Abramovitš.[111]
  • Tingimused Prantsusmaa taotletud humanitaarmissiooni korraldamiseks, et aidata Vene vägedest sissepiiratud Ukraina sadamalinna Mariupoli elanikke, ei ole praegu täidetud, teatas president Emmanuel Marconi kantselei pärast seda, kui Prantsuse liider rääkis telefoni teel oma Vene ametivenna Vladimir Putiniga.[112]
  • Mariupoli linnavolikogu teatel viisid Vene väed linna läbiva Kalmiuse jõe vasakul kaldal asuvast sünnitusmajast nr 2 kokku 70 patsienti ja töötajat jõuga Venemaa territooriumile. Linnavõimude teatel on praeguseks küüditatud Venemaale enam kui 20 000 Mariupoli elanikku, nende seas 600 inimest, kes olid linna haiglas nr 1.[112]
  • Umbes pooled 3,8 miljonist Ukraina sõja eest Euroopa Liitu (EL) põgenenud inimesest on lapsed, teatas esmaspäeval ühenduse siseasjade volinik Ylva Johansson muu hulgas telekanali CNN vahendusel.[112]
  • Venemaa paigutab oma vägesid Kiievi juures ümber, kuid ei tõmba neid tagasi ja Ukraina pealinn on endiselt ohus, teatas teisipäeval USA kaitseministeerium.[112]

/.../

2022. aasta aprill

[muuda | muuda lähteteksti]

1. aprill

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Vene väed okupeerisid Harkovi oblasti kaguosas Izjumi linna[113].
  • Ukraina Ülemraada võttis vastu seaduse sõda toetavate venelaste varade natsionaliseerimise kohta.[114]

2. aprill

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ukraina ainsat töötavat naftatöötlemistehast Krementšukis tabas Venemaa raketirünnak, mille tagajärjel tehas Ukraina võimude teatel täielikult hävis.[115]
  • Paljudes meediakanalites ilmusid teadaanded Vene vägede poolt maha jäetud Butša linnas okupatsiooni ajal kohalike elanike kallal toimunud veresauna jälgede avastamise kohta[116].

3. aprill

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Venemaa kaitseministeerium teatas, et nende raketid hävitasid Odessa oblastis naftatöötlemistehase ja kolm kütusehoidlat.[117]
Butša veretöö ohvrid, 4. aprill 2022

4. aprill

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ukraina võimud teatasid enam kui neljasajast Butša veresauna ohvrist ja võimaldasid ajakirjanikele juurdepääsu tragöödia sõltumatuks kajastamiseks.
  • Ukraina juhtkond teatas toimunud tapatalgutest ka Irpenis, Vorzelis, Borodjankas, Motõžõnis ja teistes Kiievi oblasti asulates. Venemaa kaitseministeerium väitis, et tragöödia oli lavastatud ja provokatsioon, kuid selle seisukoha lükkasid New York Timesi ajakirjanikud ja teised uurijad ümber satelliidifotode abil.[118]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Putin teatas sõjategevuse alustamisest Ukrainas". ERR. 24.02.2022. Vaadatud 24.02.2022.
  2. ↑ "Ukraina välisminister: Venemaa on alustanud täiemõõdulist sõda". ERR. 24.02.2022. Vaadatud 24.02.2022.
  3. ↑ "Peskovi sõnul otsustab Ukraina sissetungi pikkuse Putin", ERR, 24.02.2022 (vaadatud 24.02.2022)
  4. ↑ "Raketilöögid tabasid Ukraina eri piirkondi, Vene väed ületasid piiri". ERR. 24.02.2022. Vaadatud 24.02.2022.
  5. ↑ Защитники острова Змеиный живы – ВМС ВСУ. 5 канал. 28 февраля 2022.
  6. ↑ "Sõja esimene ööpäev: Venemaa tungis Ukrainasse, käivad ägedad lahingud". ERR. 24.02.2022. Vaadatud 25.02.2022.
  7. ↑ "Ukraine: cluster munitions kill child and two other civilians taking shelter in preschool". Amnesty International. 27.2.2022. Vaadatud 1.3.2022.
  8. ↑ "Russia's foreign minister repeats false claim Moscow aims to 'denazify' Ukraine". Times of Israel (inglise). Moskva. 25.02.2022. Vaadatud 7.03.2022. "We are ready for negotiations at any moment, as soon as the armed forces of Ukraine respond to our call and lay down their arms," Lavrov said.
  9. ↑ Mikhail Metzel (25. veebruar 2022). "Press review: Putin launches operation to denazify Ukraine and its economic implications". tass.com (inglise). TASS. Vaadatud 18. juulil 2023. Experts interviewed by Izvestia believe that the Russian military can complete the operation in five days.
  10. ↑ 10,0 10,1 "Kiiev valmistub teist ööd end kaitsma, tänavalahingud jätkuvad". ERR. 26.02.2022. Vaadatud 27.02.2022.
  11. ↑ 11,0 11,1 "Asepeaminister: Ukraina loob IT-armee". ERR. 27.2.2022. Vaadatud 27.2.2022.
  12. ↑ "Intel from a Ukrainian officer about a meeting in Putin's lair in Urals". Riho Terras @ Twitter. 26.02.2022. Vaadatud 27.02.2022.
  13. ↑ "Press review: Putin launches operation to denazify Ukraine and its economic implications". tass.com (inglise). TASS. 26. veebruar 2022. Vaadatud 18. juulil 2023. "Zelensky hastily fled Kiev. He was not in the Ukrainian capital yesterday already. He fled to Lvov with his entourage, where he and his assistance were provided with accommodation," the speaker said, /.../
  14. ↑ 14,0 14,1 "Venemaa öised rünnakud keskendusid kütusehoidlatele ja lennuväljadele". ERR. 27.2.2022. Vaadatud 27.2.2022.
  15. ↑ "Tüür: Ukraina vastupidavus on üllatav ka Venemaale". ERR. 26.2.2022. Vaadatud 27.2.2022.
  16. ↑ Holger Roonemaa (27.2.2022). "INTERVJUU | Välisluure juht Mikk Marran: Venemaa on teinud Ukrainas mastaapse valearvestuse". Eesti Ekspress. Vaadatud 27.2.2022.
  17. ↑ "Rainer Saks: Vene esimese ešeloni ründelaine kukkus täiesti läbi". ERR. 27.2.2022. Vaadatud 27.2.2022.
  18. ↑ "Ukraine has submitted its application against Russia to the ICJ". Twitter. 27.02.2022. Vaadatud 27.02.2022.
  19. ↑ "Ukraina ja Venemaa delegatsioonid kohtuvad Valgevene-Ukraina piiril". ERR. 27.2.2022. Vaadatud 27.2.2022.
  20. ↑ 20,0 20,1 Оперативна інформація станом на ранок 28 лютого Militarnõi Portal, 28. veebruar 2022.
  21. ↑ Підсумки четвертої доби російського вторгнення в Україну: офіційні дані за 27 лютого Militarnõi Portal, 28. veebruar 2022.
  22. ↑ DMITRI POVILAITIS (27.2.2022). "HÄKKERIRÜHMITUS ÄHVARDAB PUTINIT Veebilehtede mahavõtmine on alles algus!". Pealinn. Originaali arhiivikoopia seisuga 28.02.2022. Vaadatud 28.2.2022.
  23. ↑ Україна втратила понад 20 робіт Марії Примаченко внаслідок нападу Росії – Литовченко Radio Svoboda, 28. veebruar 2022.
  24. ↑ "Іванківці винесли та забрали їх у свої хати": твори Марії Примаченко вдалося зберегти tsn.ua, 28. veebruar 2022.
  25. ↑ 25,0 25,1 "Kiievis möödus öö suhtelises vaikuses, mujal Ukrainas jätkuvad lahingud". ERR. 27.2.2022. Vaadatud 28.2.2022.
  26. ↑ "Venemaa muudab Ukrainas taktikat, senised rünnakud on toonud kaotusi". ERR. 28.02.2022. Vaadatud 28.02.2022.
  27. ↑ David Averre; Will Stewart (3. märts 2022). "Top Russian general is killed by Ukrainian sniper as Kyiv claims 9,000 of Putin's troops have died during invasion". Daily Mail (inglise). Vaadatud 3. märts 2022.
  28. ↑ "Ukraina delegatsioon alustas Moskvaga Valgevene piiril läbirääkimisi". ERR. 28.02.2022. Vaadatud 28.02.2022.
  29. ↑ Tuvan Gumrukcu, Jonathan Spicer (28.2.2022). "Russian warship curb tilts Turkey to West, risks Russian ire". Reuters. Vaadatud 28.2.2022.
  30. ↑ "Ukrainian president signs formal request to join the European Union". Reuters. 28.2.2022. Vaadatud 28.2.2022.
  31. ↑ "Sõja viies päev: Vene raketirünnak tabas Harkivit, taktika on muutunud". ERR. 28.2.2022. Vaadatud 1.3.2022.
  32. ↑ "Statement of ICC Prosecutor, Karim A.A. Khan QC, on the Situation in Ukraine: "I have decided to proceed with opening an investigation."". International Criminal Court. 28.02.2022. Vaadatud 1.03.2022.
  33. ↑ "Venemaa valmistub eskalatsiooniks, toob Kiievi alla suuri üksuseid". ERR. 1.3.2022. Vaadatud 1.3.2022.
  34. ↑ ЗСУ про втрати Росії: понад 5 700 військових, майже 200 танків Suspilne, 1. märts 2022.
  35. ↑ "Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas". Kaitseväe luurekeskus. 1.3.2022. Vaadatud 1.3.2022.
  36. ↑ У Києві стріляли у телевежу. Деякий час не працюватимуть канали Suspilne, 1. märts 2022.
  37. ↑ У Києві росіяни вцілили в телевежу: п'ять людей загинуло Espreso.tv, 1. märts 2022.
  38. ↑ "Venemaa pommitab Kiievit, Harkivis ründas rakettidega". ERR. 1.3.2022. Vaadatud 1.3.2022.
  39. ↑ 39,0 39,1 39,2 39,3 39,4 39,5 39,6 "Venemaa dessantväelased maandusid Harkivis, Mariupol on sisse piiratud". ERR. 2.03.2022. Vaadatud 2.03.2022.
  40. ↑ "Venemaa keelab üle 10 000 dollari väljaviimise riigist". ERR. 2.03.2022. Vaadatud 2.03.2022.
  41. ↑ "Moscow threatens to block Russian-language Wikipedia over invasion article". Reuters. 2.3.2022. Vaadatud 2.3.2022.
  42. ↑ "Politico: EL-i riigid siiski ei anna oma hävituslennukeid Ukrainale". ERR. 2.3.2022. Vaadatud 2.3.2022.
  43. ↑ Естонія доставила до України другу партію "Javelin" Militarnõi Portal, 2. märts 2022.
  44. ↑ У Києві біля Південного вокзалу — потужний вибух Suspilne, 2. märts 2022.
  45. ↑ Teade Ukrzaliznõtsja Telegrami-kanalil
  46. ↑ Біля залвокзалу Києва впали уламки ракети, котра цілилася в Міноборони чи командування "сухопутки" Novynarnia.com, 2. märts 2022.
  47. ↑ "ÜRO Peaassamblee mõistis hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse, Hiina jäi erapooletuks". Delfi. 2.3.2022. Vaadatud 2.3.2022.
  48. ↑ 48,0 48,1 48,2 "Venemaa tulistas keset ööd Kiievi pihta neli raketti". ERR. 3.3.2022. Vaadatud 3.3.2022.
  49. ↑ Укрзалізниця надала Збройним Силам України вагони-рефрижератори для вивезення загиблих російських окупантів uz.gov.ua, 3. märts 2022.
  50. ↑ https://gazeta.ua/ru/articles/np/_polnaya-zhopa-putin-bl-gandon-perehvatili-razgovory-rossijskih-okkupantov/1073751
  51. ↑ "Ukraina ja Venemaa leppisid kokku evakuatsioonikoridoride loomises". ERR. 3.3.2022. Vaadatud 3.3.2022.
  52. ↑ "Odessa lähedal läks põhja Eesti firmale kuuluv kaubalaev". ERR. 3.3.2022. Vaadatud 3.3.2022.
  53. ↑ 53,0 53,1 "Venemaa jätkab Ukraina linnade tulistamist, Zaporižžija tuumajaamas puhkes põleng". ERR. 3.3.2022. Vaadatud 3.3.2022.
  54. ↑ 54,0 54,1 54,2 "Venemaa on Ukraina sõjas teise ešeloni võimekust ammendamas". ERR. 4.3.2022. Vaadatud 4.3.2022.
  55. ↑ "Vene gaasieksport Lääne-Euroopasse läbi Poola peatus". ERR. 4.3.2022. Vaadatud 4.3.2022.
  56. ↑ "USA: Venemaa kuulutas vabale meediale sõja". ERR. 3.3.2022. Vaadatud 4.3.2022.
  57. ↑ "Venemaa tõkestas ligipääsu sotsiaalmeediale, BBC-le". ERR. 4.3.2022. Vaadatud 4.3.2022.
  58. ↑ "Vene parlament kiitis heaks sõjauudiste levitajate karistamise vangistusega". ERR. 4.3.2022. Vaadatud 4.3.2022.
  59. ↑ "Nisu hind tõuseb järsult". ERR. 4.3.2022. Vaadatud 4.3.2022.
  60. ↑ "Times: Zelenski on üle elanud juba kolm mõrvakatset". ERR. 4.3.2022. Vaadatud 4.3.2022.
  61. ↑ "Mitu lääne uudistekanalit peatavad oma töö Venemaal". ERR. 5.3.2022. Vaadatud 5.3.2022.
  62. ↑ 62,0 62,1 62,2 62,3 "Ukraina jätkab Kiievi kaitset, Vene väed liiguvad teise tuumajaama suunas". ERR. 5.3.2022. Vaadatud 5.3.2022.
  63. ↑ Війська РФ підірвали залізницю, якою мали евакуювати мешканців Ірпеня Suspilne, 5. märts 2022.
  64. ↑ Israel's Bennett Meets Putin in Moscow Over Ukraine Invasion.
  65. ↑ "Ukraine no-fly zone would mean participation in conflict: Putin | Russian president also says Western sanctions against his country following Ukraine invasion are akin to a declaration of war". aljazeera.com (inglise). 5.03.2022. Vaadatud 6.03.2022.
  66. ↑ Marisa Schultz; Kelly Laco; Jacqui Heinrich (5.03.2022). "Ukraine President Zelenskyy requests more lethal aid during virtual meeting with US senators". Fox News (inglise). Vaadatud 5.03.2022.
  67. ↑ John Simpson (6.03.2022). "War in Ukraine: Russian invasion fuels Finnish support for Nato". BBC News (inglise). Vaadatud 6.03.2022. But when the spokeswoman for the Russian foreign ministry recently warned Finland and Sweden explicitly that any move towards Nato could have military consequences, people in both countries were deeply shocked. // Since then, Russian warplanes have blatantly intruded into Swedish airspace.
  68. ↑ Zelensky holds phone call with Joe Biden, pushes for more US support to Ukraine
  69. ↑ 69,0 69,1 69,2 "Venemaa korrastab kaotusi kandnud üksuste ridu, Ukraina teeb vasturünnakuid". ERR. 6.3.2022. Vaadatud 6.3.2022.
  70. ↑ "War in Ukraine: Zelensky urges Ukrainians to go on the offensive". BBC News (inglise). 6.03.2022. Vaadatud 6.03.2022. US officials are believed to be in discussions with political leaders in Poland over the possibility of Warsaw providing Ukraine with a number of MiG fighter jets. // Poland has been slowly phasing the Soviet-era fighter out of use - and officials are understood to be weighing whether to provide them to Ukraine, where pilots are not trained to fly Western-made jets.
  71. ↑ 71,0 71,1 71,2 Erik Moora (6.3.2022). "SÕJAPÄEVIK (11. päev) | Okupantide hädad ja Ukraina võitlusvaim". Eesti Ekspress. Vaadatud 6.3.2022.
  72. ↑ "Vene väed edu ei saavutanud, kuid valmistuvad Süüria palgasõdurite toel Kiievit ründama". ERR. 7.3.2022. Vaadatud 7.3.2022.
  73. ↑ Ali Kucukgocmen (7.03.2022). "Top Russian, Ukrainian diplomats to meet Thursday in Turkey". Reuters (inglise). Vaadatud 7.03.2022.
  74. ↑ Podoliak on Ukraine-Russia talks: There are positive results on humanitarian corridors
  75. ↑ Lauri Laugen (4. november 2024). "Projekt Sistema avaldas Venemaa esimesed nõudmised rahu tegemiseks Ukrainaga 2022. aasta 7. märtsist". www.delfi.ee. Vaadatud 4. novembril 2024.
  76. ↑ Venemaa nõudis Ukrainalt 2022. aasta läbirääkimistel kapituleerumist ERR, 5. XI 2024
  77. ↑ Артилерія України завдала удару по російському флоту Militarnõi Portal, 7. märts 2022.
  78. ↑ Українські військові біля берегів Одеси потопили гордість Чорноморського флоту РФ-новітній патрульний корабель проекту 22160 "Василь Биков". Для цієї мети була проведена ціла спецоперація. rubryka.com, 7. märts 2022.
  79. ↑ "Vene väed keskenduvad Kiievi, Harkivi ja Mariupoli piiramisele". ERR. 8.3.2022. Vaadatud 8.3.2022.
  80. ↑ "Shell lõpetab Venemaa nafta ja maagaasi ostmise". ERR. 8.3.2022. Vaadatud 8.3.2022.
  81. ↑ "Venemaa ähvardab lõpetada gaasi tarnimise Nord Stream 1 kaudu". ERR. 8.3.2022. Vaadatud 8.3.2022.
  82. ↑ "Jaapani valitsus rõhutas soovi taastada kontroll Kuriilide üle". ERR. 8.3.2022. Vaadatud 8.3.2022.
  83. ↑ "Saksamaa ja Ungari ei poolda gaasi- ja naftaembargot Venemaale". ERR. 8.3.2022. Vaadatud 8.3.2022.
  84. ↑ "Background Press Call by a Senior Administration Official on Announcement of U.S. Ban on Imports of Russian Oil, Liquefied Natural Gas, and Coal". whitehouse.gov (inglise). The White House. 8.03.2022. Vaadatud 9.03.2022. You all have seen the Russian ruble is now worth much less than a penny; it's hit an all-time low after losing well over half its value since Putin announced his further invasion of Ukraine.
  85. ↑ Laura Kuenssberg. Zelensky speech: MPs rise as one in show of solidarity with Ukraine
  86. ↑ "Denys Shmyhal: Our partners have already directed almost USD 1.5 billion in military defense aid to Ukraine". Ukraina valitsuse koduleht. 9.3.2022. Vaadatud 9.3.2022.
  87. ↑ 87,0 87,1 87,2 "Venemaa sõjakäiku Ukrainas hakkab takistama ka ootamatu külmalaine". ERR. 9.3.2022. Vaadatud 9.3.2022.
  88. ↑ Küllo Arjakas (11.2.2006). "Afganistani sõjas hukkus 36 Eestist pärit meest". EPL. Vaadatud 9.3.2022.
  89. ↑ Amin Saikal (9.3.2022). "Russia's weekly troop losses in Ukraine have already overtaken Soviet casualties in Afghanistan". The Strategist. Vaadatud 9.3.2022.
  90. ↑ "Sõja 13. päev: katsed evakueerida elanikke, Vene pealetung aeglustus". ERR. 8.3.2022. Vaadatud 9.3.2022.
  91. ↑ "How many refugees have fled Ukraine and where are they going?". BBC News (inglise). 9. märts 2022, 18:15. Vaadatud 9. märts 2022. The UN High Commissioner for Refugees has called it the fastest-growing refugee crisis in Europe since World War Two
  92. ↑ "IMF kiitis heaks 1,4 miljardi dollarilise abi Ukrainale". ERR. 10.3.2022. Vaadatud 10.3.2022.
  93. ↑ "USA Esindajatekoda kinnitas 13,6-miljardise abi Ukrainale". ERR. 10.3.2022. Vaadatud 10.3.2022.
  94. ↑ "Ukraina kutsus enne kõnelusi Türgis Venemaad kapituleeruma". ERR. 10.3.2022. Vaadatud 10.3.2022.
  95. ↑ 95,0 95,1 95,2 95,3 "Ukraina ja Venemaa kõnelused Türgis lõppesid vastastikuste süüdistustega". ERR. 10.3.2022. Vaadatud 10.3.2022.
  96. ↑ Ukrainian foreign minister in Turkey for talks with Russia's Lavrov
  97. ↑ ‘No progress' as top Russia, Ukraine diplomats talk in Turkey
  98. ↑ "Russian General Is Killed in Ukraine as Airstrikes Intensify". The Wall Street Journal. 11. March 2022.
  99. ↑ Война. Российское вторжение на Украину. Шестнадцатый день. Meduza, 11.03,2022.
  100. ↑ African fighters prepare to join Russian troops. The Times. 12. March 2022.
  101. ↑ Enemy shells nursing home in Kreminna, killing 56. Ukrinform. 20. March 2022.
  102. ↑ Война. Российское вторжение на Украину. Шестнадцатый день. Онлайн Медузы. 11 märts 2022. Vaadatud 30.01.2023.
  103. ↑ 103,0 103,1 Война. Семнадцатый день. Онлайн Медузы. Meduza, 12. марта 2022. Vaadatud 30.01.2023.
  104. ↑ Strike in Donbas Wounds 30, Russia Accused of Chemical Attacks. The Moscow Times, 13. марта 2022.
  105. ↑ Ukraine says Russia plotting to create a pro-Moscow 'people's republic' in Kherson. The Times of Israel. Agence France-Presse. 12. märts 2022.
  106. ↑ Mariupoli draamateatris hukkus 300 inimest ERR 25. märts 2022 14:18
  107. ↑ 107,0 107,1 107,2 107,3 107,4 26. sõjapäev.
  108. ↑ 108,0 108,1 108,2 108,3 108,4 26. sõjapäev.
  109. ↑ Ukraina teatas Vene sõjalaeva hävitamisest ERR 24. märts 2022
  110. ↑ Musta mere lahingute vahekokkuvõte Taavi Urb, Ajakiri Sõdur 4/2022
  111. ↑ Yesim Dikmen; Daren Butler (29. märts 2022). "Abramovich appears at Ukraine-Russia talks in Istanbul". Reuters (inglise). Vaadatud 29. märtsil 2022.
  112. ↑ 112,0 112,1 112,2 112,3 34. sõjapäev.
  113. ↑ Russia takes Donbas town but Ukrainian frontline still holding. The Guardian.
  114. ↑ Война. Тридцать шестой день. Онлайн «Медузы». Meduza (31 марта 2022).
  115. ↑ Ukraine Kremenchug refiner destroyed after attack-governor. Reuters.
  116. ↑ Hundreds buried in mass grave in Bucha.) www.aljazeera.com (2 апреля 2022).
  117. ↑ Russia hits key Ukrainian oil facilities in Odesa and Kremenchuk.
  118. ↑ Война. Сороковой день. Онлайн «Медузы». Meduza (4 апреля 2022).

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Venemaa Ukrainasse sissetungi kronoloogia (24. veebruar – 7. aprill 2022) – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Venemaa_Ukrainasse_sissetungi_kronoloogia_(24._veebruar_–_7._aprill_2022)&oldid=6755827"