Rahvusvaheline naistepäev

See artikkel räägib tähtpäevast; roosisordi kohta vaata artiklit Naistepäev (roos)

---

Rahvusvaheline naistepäev, mida tähistatakse iga aasta 8. märtsil, keskendub naiste õiguste eest võitlemisele, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse, naiste reproduktiivõiguste ja naiste vastase vägivalla teemadele. Naistepäev on ÜRO tähtpäevade nimistus ja igal aastal on fookuses mõni teema naiste õigustega seoses. Aastal 2024 on teemaks naistesse investeerimine ja soolise võrdõiguslikkuse kiirendamine.

Ajalugu

Rahvusvahelise naistepäev on seotud töölisliikumistega. Näiteks on tähtpäeva seostatud 1908. aastaga, kui New Yorgi tekstiilivabriku streikijad nõudsid endale paremaid töötingimusi. Täiesti juhuslikult puhkenud tulekahjus hukkus 123 naist ja 23 meest ning see käivitas suurema töölisliikumise oma õiguste eest. 1909. aastal tegi kommunist Rosa Luxemburg ettepaneku selle (või ka mõlema nimetatud) juhtumi meenutamiseks tähistada 8. märtsi rahvusvahelise naiste solidaarsuse päevana. Rahvusvahelise Naistesekretariaadi esinaine kommunist Clara Zetkin soovitas tähistada naistepäeva 1910. aastal Kopenhaagenis II rahvusvahelisel naissotsialistide konverentsil. 1911. aastal tähistati naistepäeva Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Taanis, 1913. aastal ka Venemaal.

Kuni 60.-aastate keskpaigani oli rahvusvaheline naistepäev peamiselt kommunistlik püha. Sellest ajast, kui teise laine feministlik liikumine päeva tähistama hakkas, on rahvusvahelisest naistepäevast saanud naiste õiguste eest võitlemise päev, kus olulisteks teemadeks võrdse palga ja võrdsete majaduslike võimaluste kõrval on ka sooline võrdõiguslikkus laiemalt, reproduktiivõigused ja naiste vastase vägivalla ennetamine.

Naistepäev Nõukogude Liidus

Naistepäev integreeriti uue ja neutraalse pühana kohe Nõukogude Liidus tähistatavate pühade hulka. Peagi algas selle äge politiseerimine. 1930. aastatel hakati päeva ajakirjanduse toetusel laialt tähistama, 1936. aastast algas emarolli väärtustamine ja emakangelaste kujundamine, emadusest ja emadest kirjutamine ja konkreetsete isikute esiletõstmine. Nõukogude Liidus kujunes kiiresti välja emakultus. Aga ega ainult seal: Teise maailmasõja eel ja ajal oli emadus hinnatud muudeski riikides ja samasugune propaganda käivitatud näiteks Saksamaal.

Seda päeva tähistati riikliku tähtpäeva või koguni riigipühana peaaegu kogu nõukogude aja vältel. 8. mail 1965 kuulutas NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium rahvusvahelise naistepäeva puhkepäevaks. Naistepäev tähendas koosviibimisi töökohtades ja pidu pereringis. East ja staatusest sõltumata kingiti naistele ja neidudele lilli. Nagu vanade kevadtalviste naistepühade puhul, oli ideaaliks, et naiste töö teevad sel päeval mehed. Osteti torti ja kingiti lilli. Üsna lahutamatult kuulus selle päeva juurde ka pidulik jook.

Naistepäev Eestis

Eestis asendus Nõukogude okupatsiooni ajal naistepäevaga Eesti Vabariigis riiklikult, kuid ka pereringis tähistatud emadepäev, mil lapsed valmistasid emadele ja vanaemadele kingitusi. 1960.–1980. aastatel saadeti naistepäeval massiliselt tervitus- ja õnnitluskaarte, mida oli pühade eel laialt müügil.

Eestis oli naistepäev viimati riigipüha 1990. aastal.

Riigikogu lükkas 23. oktoobril 2001 napi häälteenamusega tagasi opositsiooniparteide ettepaneku kuulutada 8. märts riiklikuks tähtpäevaks.

Kui 1990. aastatel suhtuti naistepäeva pila ja paroodiatega, siis juba kümnendi lõpul muutus päev uuesti aktuaalseks. Taas sai tavaks viia sõpradele ja töökaaslastele lilli ja ühiselt midagi pidulikumat ette võtta.

Vaata ka

• Feminism