Vatla mõis
Vatla mõis (saksa keeles Wattel) oli rüütlimõis Läänemaal Karuse kihelkonnas. Tänapäeval asub kunagine mõis Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Kunagises härrastemajas tegutses Vatla põhikool, mis suleti aastal 2017. [1] 2023. aasta seisuga tegutseb mõisa peahoones Vatla raamatukogu.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Mõisa tekkelugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vatla piirkonna ajalugu ulatub muinasaega, mille tõestuseks on Vatla maalinn. 14. sajandi alguses kuulus Vatla küla nagu ka paljud teised ümberkaudsed alad Liivi ordule. 1320. aastal müüs ordumeister Gerhard von Jorke küla Padise kloostrile. 1402. aastal läks küla maadevahetuse käigus Lihula tsistertslaste naiskloostri omandusse. Pärast Liivi sõda läksid kloostri maad 1581. aastal Rootsi riigile, kes jagas need läänidena eraomandusse.[2]
Kuningas Sigismund III doneeris Vatla küla koos Õeküla (Hoyküll), Ridase (Redes) ja Karefäri külaga Joachim Grevele (ka Grewe, Greffe), kes rajas Vatlasse mõisa. Täpset mõisa asutamisaega pole siiski teada; veel 1615. aastal nimetatakse Vatlat üksnes külana (Wettelkylby).[2][3]
1649. aastal oli mõisa valdajaks Joachim Greve poeg Ernst Greve, kelle käest pärisid 1668. aastal mõisa tema lesk Catharina (sünninimi Hastfer) ja poeg Christoph Otto Greve.[2]
1671. aastal immiteeriti mõis Lihula ja Matsalu mõisa omanikule Claes Tottile, kes suri lastetuna 1674. aastal. Totti valdused päris tema onu, vabahärra Sten Bielke. Pärast Bielke surma 1684. aastal mõis riigistati.[2]
1686. aasta reduktsioonidokumentides on muu hulgas kirjeldatud mõisa toonaseid hooneid, mis olid üsna viletsas seisus. Härrastemaja, mille ehitamist 1678. aastal oli alustatud, oli pooleli: see oli vaid kuusepalkidest, korstnata, õlgkatusega ehitis, uksed-aknad puudusid, põrandad olid kohati laudadest. Mõisa juurde kuulusid kuusepalkidest õlgkatusega tall, kaks kuuri, kolm rehehoonet ning looma- ja lambalaut. Mõisast veerand miili kaugusel oli uus kõrtsihoone, mis oli ehitatud mõni aasta varem mahapõlenud hoone asemele.[4]
Manderstiernad, Silfwerharnisk
[muuda | muuda lähteteksti]
1696. aastal doneeriti mõis kindral Adam van der Weydele.
1714. aastal oli mõis kapten Friedrich Karl von Tolli (srn 1720) valduses.
1732. aastal valdas mõisa Friedrich Karl von Tolli lesk Magdalene Helene (sünninimi von Derfelden). Mõisa hooned olid osaliselt halvas seisukorras. Mõisa juurde kuulusid veski ja kõrts Pärnusse viiva tee ääres.[5]
1733. aastal läks mõis restitutsiooni korras tagasi parun Bielke järglastele. Mõisa valdajaks sai Sten Bielke poja Thure Bielke tütre Brita Christina abikaasa, rüütelmeister ja vabahärra Johann von Manderstierna. Tema surma järel jäi mõis tema lesele Brita Christinale. Viimane pärandas 1759. aastal mõisa oma pojale Thure Johann (Jaan) von Manderstiernale. 1767. aastal päris mõisa Thure Johanni vend haagikohtunik Sten Göran von Manderstierna. Talle kuulusid ka Matsalu, Lihula ja Sipa mõis.[2]
Manderstiernade käes oli mõis 50 aastat. 1783. aastal pantis Sten Göran von Manderstierna mõisa 40 000 hõberublaga 45 aastaks maanõunik krahv Berend Heinrich von Tiesenhausenile, kes kinkis mõisa oma tütrele Charlotte Christina von Silfwerharniskile (abikaasa Carl Ernst von Silfwerharnisk).[2]
Kursell, Rosen, Wahl, Maydellid
[muuda | muuda lähteteksti]
1798. aastal pantis von Silfwerharnisk mõisa Heinrich Wilhelm Friedrich von Kursellile (1760–1806).[2] Sellest ajast kuulusid Vatla ja Kiska järjepidevalt ühele omanikule ning Kiskast sai Vatla kõrvalmõis.
1807. aastal omandas Vatla ja Kiska mõisa pandiõiguse enampakkumise teel parun Otto Johann Stephan von Rosen. 1813. aastal kinnistati mõis tema pärusomandiks.[2]
1831. aastal omandas enampakkumise teel Vatla ja Kiska mõisa pandiõiguse Karl Georg von Wahl; mõis kinnistati tema omandiks 1836. aastal.[2]
1845. aastal omandas Vatla ja Kiska mõisa Anna Sophie von Maydell (sünninimi Clodt von Jürgensburg). Aastatel 1883–1889 oli mõisa valdaja Anna Sophie poeg Bernhard (Boris) Georg von Maydell ning seejärel taas Anna Sophie ise kuni 1900. aastani, mil ta loovutas mõisad kinkelepinguga oma pojale Carl (Charles) August von Maydellile, kes jäi mõisa viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks.[2]
1866. aastal loodi Vatla ja Kiska mõisapiirkondi hõlmav Vatla vald, mis liideti 1892. aastal Illuste vallaga (1893. aastast alates Paatsalu vald).[6]
Mõisa valdajad
[muuda | muuda lähteteksti]| Suguvõsa | Omanik | Märkused |
|---|---|---|
| Liivi ordu | ||
| Padise klooster | omandamine 1320 | |
| Lihula klooster | omandamine 1402 | |
| Rootsi Kuningriik | ||
| Greve | Joachim Greve | pandileping 1680. aastatel |
| Ernst Greve (eelmise poeg) | 1649 | |
| Catharina (sünninimi Hastfer) (eelmise abikaasa)
Christoph Otto Greve (eelmise poeg) |
1668 pärimine | |
| Tott | Claes Tott | omandamine 1671 |
| Bielke | Sten Bielke (eelmise onu) | pärimine 1674 |
| Rootsi Kuningriik | võõrandamine 1684 | |
| Weyde | Adam van der Weyde | donatsioon 1697 |
| von Toll | Friedrich Karl von Toll | 1714 |
| Magdalene Helene (sünninimi von Derfelden) | pärimine 1720 | |
| von Manderstierna | Johann von Manderstierna | restitutsioon 1733 |
| Brita Christina von Manderstierna (sünninimi Bielke) (eelmise abikaasa) | pärimine | |
| Thure Johann (Jaan) von Manderstierna (eelmise poeg) | pärimine 1759 | |
| Sten Göran von Manderstierna (eelmise vend) | pärimine | |
| von Tiesenhausen | Berend Heinrich von Tiesenhausen | pandileping 1783 |
| von Silfwerharnisk | Charlotte Christina von Silfwerharnisk (sünninimi von Tiesenhausen) (eelmise tütar) | pärimine, ostuleping 1797 |
| von Kursell | Heinrich Wilhelm Friedrich von Kursell | pandileping 1798 |
| von Rosen | Otto Johann Stephan von Rosen | omandamine 1807 |
| von Wahl | Karl Georg von Wahl | omandamine 1831 |
| von Maydell | Anna Sophie von Maydell (sünninimi Clodt von Jürgensburg) | omandamine 1845, pärimine 1889 |
| Bernhard (Boris) Georg von Maydell (eelmise poeg) | pärimine 1883 | |
| Carl (Charles) August von Maydell (eelmise vend) | omandamine loobumise tõttu 1900,
võõrandamine 1919 | |
| Eesti Vabariik | ||
Mõisakompleks
[muuda | muuda lähteteksti]Varaklassitsistlik mõisakompleks, mida peetakse üheks Läänemaa kauneimaks, ehitati välja Otto von Roseni ajal aastatel 1810–1820[7].
Kunagine härrastemaja on kahekorruseline, keskosa kolmekorruseline. Peahoone vastas paiknesid kõrvuti sarnased ait ja tall-tõllakuur. 1930. aastatel ehitati tall-tõllakuur ümber rahvamajaks. Nii 1930. aastatel kui ka 1959. aastal muudeti tall-tõllakuuri välimust mitmeti, näiteks kaarfrontoon asendati kolmnurkfrontooniga (2003. aastal taastati frontooni algne kaarne kuju). Veidi eemal asus magasiait, millest on järel vaid müürid. Vaadet magasiaidale varjab Nõukogude ajal ehitatud laudakompleks.[7]
Eesti NSV ajal tegutses mõisahoones Vatla 8-klassiline kool.
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
Peahoone -
Peahoone -
Tall-tõllakuur -
Magasiait
.jpg)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Lauri, Urmas (30. märts 2017). "Vatla kool pannakse sügisest kinni". Lääne Elu. Vaadatud 18. novembril 2023.
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 "Vatla mõis". Rahvusarhiivi kinnistute register. Vaadatud 30.10.2017.
- ↑ "Eestimaa riigimaade vakuraamat; EAA.1.2.938; 1615". Rahvusarhiivi digiteeritud arhiiviallikad (Saaga). Vaadatud 30.10.2017.
- ↑ "Vatla mõis. Ajalooline õiend". Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid. Vaadatud 30.10.2017.
- ↑ "1732. aasta adramaarevisjoni protokollid". Rahvusarhiivi adramaarevisjonide andmebaas. Vaadatud 30.10.2017.
- ↑ "Vatla vald". Rahvusarhiivi Eesti ala valdade register 1866-1917. Vaadatud 30.10.2017.
- ↑ 7,0 7,1 [1] (vaadatud 27.07.2012)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Kirik: Karuse kirik
Mõisad:
Karuse mõis |
Kiska mõis |
Illuste mõis |
Laulepa mõis |
Matsalu mõis |
Nehatu mõis |
Pivarootsi mõis |
Saastna mõis |
Tuudi mõis |
Vatla mõis