Manderstjerna
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/af/Mandenstierna_suguv%C3%B5sa_aadlivapp.jpg/220px-Mandenstierna_suguv%C3%B5sa_aadlivapp.jpg)
Manderstjerna (rootsi keeles Manderstierna, vene keeles Мандерштерн), varem Dargemann, oli Pommerist Wolgastist pärit aadlisuguvõsa. Suguvõsa suri meesliinis välja 1888. aastal.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Suguvõsaliin algab Pommerist Wolgastist 1640. aasta paiku Rootsi rännanud Georg Dargemanniga (suri 1688), kes oli Stockholmis kullassepp. Kuningas Karl XI tõstis tema poja tolliametnik Johann Dargemanni (1659−1739) 15. märtsil 1692 aadliseisusse ja too sai perekonnanimeks Manderstierna.[1] Viimase poeg Johann Manderstierna (u 1690 − pärast 1740) läks Rootsi sõjaväest ooberstleitnandi auastmes erru ja asus elama Eestimaale.[2] Ta oli 1730. aastal naitunud Lihula, Matsalu ja Vatla mõisa pärija vabapreili Brita Christina Bielkega (1710−?). Keisrinna Anna doneeris mõisad talle 1735. aastal. Eestimaal kujunes suguvõsanimeks saksapärane Manderstjerna. Johanni valdused päris poeg Sten Göran von Manderstjerna (1743−1803), kes loovutas elu lõpul kõik oma Eestimaa valdused ja asus elama Moskvasse. Tema järeltulijad jäid seotuks Venemaaga. Suguvõsa kustus meesliinis 1888. aastal.
Manderstjernad rüütelkonna matriklis
[muuda | muuda lähteteksti]Suguvõsa introdutseeriti Rootsis 1693. aastal. Vennad alampolkovnik Thure Johann (Jaan) von Manderstjerna (1739−pärast 1774) ja rittmeister Sten Göran von Manderstjerna (1743−1803) võeti 31. jaanuaril (vkj) 1765 Eestimaa rüütelkonna matriklisse. Riia komandant kindralleitnant Karl Friedrich von Manderstjerna (1785−1862) võeti 27. juunil (vkj) 1839. aastal Liivimaa rüütelkonna matriklisse.[3] Venemaa liini esindajad olid kantud Poltava kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse.
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/84/%D0%9C%D0%B0%D0%BD%D0%B4%D0%B5%D1%80%D1%88%D1%82%D0%B5%D1%80%D0%BD_%D0%9A%D0%B0%D1%80%D0%BB_%D0%95%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87%2C_%D1%80%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_%D0%B3%D0%B5%D0%BD%D0%B5%D1%80%D0%B0%D0%BB_%281785-1862%29._%D0%A0%D0%B8%D1%81.1838%D0%B3.jpg/150px-%D0%9C%D0%B0%D0%BD%D0%B4%D0%B5%D1%80%D1%88%D1%82%D0%B5%D1%80%D0%BD_%D0%9A%D0%B0%D1%80%D0%BB_%D0%95%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87%2C_%D1%80%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_%D0%B3%D0%B5%D0%BD%D0%B5%D1%80%D0%B0%D0%BB_%281785-1862%29._%D0%A0%D0%B8%D1%81.1838%D0%B3.jpg)
Suguvõsa liikmeid
[muuda | muuda lähteteksti]- Karl Friedrich von Manderstjerna (1785−1862), jalaväekindral, brigaadikomandör, diviisiülem, Riia komandant, Peeter-Pauli kindluse komandant, Sõjanõukogu liige, mõisarentnik ja -omanik
- August Georg Wilhelm von Manderstjerna (1789−1846), kaptenleitnant, kindralleitnant, brigaadikomandör, diviisiülem, mõisarentnik
- Alexis Woldemar von Manderstjerna (1790−1849), kindralmajor, polgukomandör, Narva komandant
- Johann Theodor Eugen von Manderstjerna (1793−1866), kindralleitnant, Dünamünde komandant
- Alexander Nikolaus Heinrich Georg Anton von Manderstjerna (1817−1888), jalaväekindral, diviisiülem
Manderstjerna suguvõsa mõisavaldused
[muuda | muuda lähteteksti]- Eestimaa:
- Örebro lään:
- Hjalmarsberg (1695−1699)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. V kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925-1936, lk 155.
- ↑ Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. V kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925-1936, lk 156.
- ↑ Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd VIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1997, lk 219.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 360.
- Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. V kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925-1936. Lk 155-157 [1].
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 341-344 [2].
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd VIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1997. Lk 219.
![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Manderstjerna |