Mine sisu juurde

Vaseresinaat

Allikas: Vikipeedia
Vaseresinaati on leitud näiteks kolmel maalil Paolo Veronese seeriast "Armastuse allegooria" (1757); siin on see mehe sügavrohelisel mantlil ja kahvatuma kuldpruuni brokaadi mustris seinal tema käe taga, mille tooni varjutab pruun alusmaaling
Üks kõige hilisemaid vaskresinaadi kasutamise juhtumeid on Arnold Böcklini "Triton ja nereiid", mis on maalitud temperas, kuid vaseresinaati on kasutatud meremao erkrohelistes toonides.

Vaseresinaat oli 15.–17. sajandi maalikunstis kasutatud läbipaistev roheline värvipigment, mis saadi vasesoolade lahustamisel Veneetsia tärpentinis. Vaseresinaati kasutati läbipaistva laseeriva kihina vaserohelise (verdigris) aluskihil, et saavutada küllastunud sügavroheline värvus. [1]

Vaseresinaat on läbipaistev erkroheline lasuurvärv, mis sisaldab vase soolasid vaikhapetega. Molekulivalem on Cu(C19H29COO)2. Üksikuid näiteid vaseresinaadi kasutusest on teada juba 8. sajandist, ent enim kasutati seda 15.–17. sajandi maalidel. Säilinud retseptid kirjeldavad seda kui vaserohelise segu Veneetsia tärpentiniga, mida tehti Euroopa lehise (Larix decidua) vaigust, või vaserohelise segu õli või vaiguga. Ühendi valmistamiseks looduslik vaik sulatati ja segati mõne kergesti reageeriva vaseühendiga nagu vaskatsetaat, vaskhüdroksiid, vaskoksiid või aluseline vaskkarbonaat.[2]

Vaseresinaat lahustub eetris, õlides ja paljudes orgaanilistes lahustites, nagu näiteks benseenis, kloroformis, lakibensiinis jm, kuid ei lahustu vees.

Pigment võib tugeva ultraviolettvalguse käes tumeneda pruuniks või mustjaks, nõrk päevavalgus ent värvimuutust ei põhjusta. Ühend on keskmiselt mürgine, võib põhjustada sissevõtmisel kopsukahjustusi, aurude sissehingamisel ja nahaga kokkupuutel ärritusnähtusid.[3]

Mikroskoobi all on ühend äratuntav ebakorrapäraste roheliste osakestena.[2]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]