Võrkkaarsild
Võrkkaarsild (inglise keeles network arch bridge) on tõmbevööga kaarsild, mille riputid (tõmmitsad) ristuvad üksteisega vähemalt kaks korda, tekitades visuaalse mulje võrgust.
Diagonaalselt paigutatud tõmmitsad vähendavad paindemomente ja põikjõude kaartes ning sõidutee talades, nii et sillakaari saab kujundada saledamatena. Võrreldes klassikalise tõmbevööga kaarsillaga saab kokku hoida kuni 20% terasest. Tüüpilised võrkkaarsillad koosnevad kahest paralleelsest kaarest, mille vahele on kinnitatud raudbetoonist sillatekk.
Võrgukaare idee töötas välja Norra insener Per Tveit 1950. aastate lõpus.[1] 1963. aastal valmis Fehmarnit mandriga ühendav 963 m pikkune Fehmarnsundbrücke, mille 248 m pikkune peasille lahendati võrkkaarsilla tarinduses.
Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis saab valmimisjärgus olevast Pärnu kolmandast sillast pikima sildega (140 m) võrkkaarsild Baltimaades ja Soomes. Teraskaarsilla projektikohane üldpikkus on 270 m.[2]
Teadaolevalt on võrkkaarsildu Eestis rajatud varemgi – näiteks 2009. aastal üle Võhandu jõe Siim Idnurmi projekti järgi 90 m sildeavaga terasest Jõesuu sild.
Võrkkaarsildu
[muuda | muuda lähteteksti]-
Blennerhassetti saare sild USA-s Ohios (2008; peasille 268 m) -
2008. aastal USA-s valminud Blennerhassetti saare silla peasilde detail -
Jõesuu sild (2009; sille 90 m; projekti autor Siim Idnurm) -
Amelia Earharti mälestussild USA-s Kansases (2012) -
-
2011. aastal USA-s valminud Lake Champlain Bridge'i detail -
De Oversteek Hollandis Nijmegenis (2013) -
Osthafenbrücke Frankfurtis (2013) -
-
2014. aastal Prahas valminud Trooja silla detail
.jpg)
.jpg)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Francisco Millanes Mato1; Miguel Ortega Cornejo2; Jorge Nebreda Sánchez31 (March 2011). "Design and Construction of Composite Tubular Arches with Network Suspension System". Journal of Civil Engineering and Architecture. 5 (3): 191–214. ISSN 1934-7359.
- ↑ VIDEO: Pärnu kerkivast hiigelsillast saab Balti riikide ja Soome pikim võrkkaarsild. ehitusuudised.ee, 19. august 2024.