Pärnu kolmas sild

Pärnu kolmas sild on ehitusjärgus sild Pärnus üle Pärnu jõe. Uus autosild ühendab Ülejõel asuvat Raba tänavat kesklinnas asuva Laia tänavaga. Planeeritav Pargi tänava pikendus ühendab silla Pika tänavaga.^[1]

Sillale parima arhitektuurse ja konstruktiivse lahenduse leidmiseks viidi läbi arhitektuurivõistlus, mille võitis arhitektuuribüroo Trilog Studio OÜ ja Ehitusfirma Fidele OÜ võistlustöö "Luik", kuid kaks pärast kahte liiga kõrge hinna tõttu nurjunud ehitushanget otsustas Pärnu linnavalitsus loobuda arhitektuurivõistluse võidukavandist. Kolmas riigihange toimus võistleva dialoogi vormis, mille käigus sai ehitaja välja pakkuda nii ideelahenduse kui ka ehitushinna. Parimaks tunnistati Infortari gruppi kuuluvate ettevõtete INF Infra ja EG Ehitus pakkumine maksumusega 26,7 miljonit eurot.^[1]^[2]^[3]^[4]

Rajatav sild on pikima avaga võrkkaarsild Baltikumis ja Soomes – selle pikima ava pikkus on 140 meetrit. Sild ise on 270 meetrit pikk ja peaaegu 20 meetrit lai. Sillale tuleb kolm sõidurada ning 3,5 meetri laiune kergliiklustee silla mõlemasse äärde. Silla ehitustööd algasid 2023. aasta juulis ja see peaks valmima 2025. aasta juunis.^[1]^[5]

Planeerimine

Pärnu kolmandast sillast oli juttu juba viimases nõukogudeaegses generaalplaanis. Siis mõeldi, et kolmas sild peaks tulema A. H. Tammsaare puiestee pikendusele.^[6]

Aastal 2005 plaanis Pärnu linnavalitsus silda nii Raba ja Aia tänava vahele kui ka Niidu ja Suur-Jõe tänava vahele. Linnajuhtide seisukoht oli, et esimesena tuleks rajada Raba ja Aia tänava vaheline sild, kuna Kesklinna sild on rohkem koormatud kui Papiniidu sild.^[7] 2006. aastal võttis Pärnu linnavalitsus vastu Raba ja Aia tänava vahelise silla detailplaneeringu.^[8]

2012. aastal teostas OÜ Hendrikson & Ko kolmanda silla trassivariantidele eksperthinnangu. Võrreldi kolme sillavarianti:

Aia tänava ja Rääma tänava ühendusena kulgev sild (Raba–Aia)
Pargi tänava ja Rääma tänava ühendusena kulgev sild (Raba–Pargi)
Vingi tänava ja Rääma tänava ühendusena kulgev sild (Raba–Vingi)^[9]

Eksperthinnangu kohaselt oleks kõige ebasobivam Raba–Vingi variant, mis oli kolmanda silla trassina ette nähtud Pärnu üldplaneeringus. Raba–Vingi sild oleks võrreldes teiste variantidega kõige pikem ja selle rajamiseks tuleks lammutada kümme eluhoonet. Lisaks hävitaks see poole Rääma pargist ja sillavariandi ühendus kesklinna praeguse teedevõrguga oleks halvim.^[10]

Kõige odavam oleks ekspertide sõnul Raba–Pargi variant, kuid see lõhuks linna struktuuri ja tekitaks uusi liiklussõlmi. Liiklusskeem oleks autojuhtidele arusaamatu.^[10]

Kõige sobivam oleks ekspertide hinnangul Raba–Aia sillakoridor, kuna see ei lõhuks linna struktuuri ja oleks liiklejatele arusaadav, sest suubuks Aia tänavale. Laia ja Pika tänavaga ristumised lahendataks ringristmikega. Kuna Raba–Aia variant oleks kõige kallim, siis soovitasid eksperdid Raba–Aia sillakordi nihutada, et selle veepealne osa lühem ja maapealne pikem. Selline sild tuleks odavam, samal ajal säiliksid kõik Raba–Aia sillakoridori eelised.^[10]

Raba–Aia sillavariandi peamiseks puuduseks on olnud vajadus võõrandada maad Port Arturilt. Linnavalitsus on püüdnud saada Port Arturiga kokkuleppele, kuid mõlemale poolele sobiva lahenduseni 2017. aastaks ei jõutud. Seetõttu loobus linnavalitsus Raba–Aia sillakoridorist ja alustas detailplaneeringu koostamist trassil Raba–Pargi.^[11]

Pärnu linnavolikogu kiitis Raba–Pargi sillakoridori heaks 2019. aastal. Kuna politsei- ja päästemaja kavatseti kolida A. H. Tammsaare puiesteele, siis oleks võimalik läbi hoonete hoovi rajada Pargi tänava pikendus Pikale tänavale.^[12] Samal aastal kuulutati välja arhitektuurivõistlus, et leida sillale parim arhitektuurilahendus ja sillakoridoriga seotud liikluslahendus.^[13]

2019. aastal selgus, et Kesklinna sild vajab hädasti remonti, kuid korraga mõlemaks – Kesklinna silla remondiks ja kolmanda silla ehituseks – linnal raha ei ole. Linnavalitsus eelistus oli kõigepealt ehitada valmis kolmas sild ja alles seejärel põhjalikult remontida Kesklinna silda.^[14]

2020. aasta aprillis kuulutati välja kolmanda silla arhitektuurivõistluse võitja, kelleks osutusid Mari-Liis Vunder, Sandra Vahi, Johannes Heine ja Grete Soosalu ehitusfirmast Fidele OÜ. Nende võistlustöö "Luik" näeb ette kahe kaarega rippsilla ehitamise, selle sildeavad on ligikaudu 130-meetrised ja kaarte kõrgus kuni 16 meetrit. Silda kannavad mõlemalt poolt umbes viiekraadise nurga all teraskaared, millele on riputatud sõidu- ja kergliiklusteed, ainult üks silla tugipunkt on plaanitud jõkke. Kaartevaheline kolmerealine sõidutee on kavandatud teras-raudbetooni komposiitplaadina, kõnni- ja rattateed teraskonsoolidena.^[15]

2020. aasta oktoobris valmis kolmanda silla eskiislahendus, mis arendas edasi arhitektuurikonkursi võidutööd. Eskiislahenduse järgi on kavandatav sild kolme kaarega, elegantne ja modernne konstruktsioon pikkusega ligikaudu 350 meetrit. 125meetrised sildeavad tulevad Eesti pikimad. Eskiisis lahendati ka sillaga kaasnev tänavavõrk.^[16]

Augustis 2021 kuulutas linn välja silla ehitushanke, millele laekus kaks pakkumist. Kuna odavaima pakkumise hind oli 51 miljonit eurot, mis osutus pea kaks korda kallimaks linnavalitsuse plaanitust, siis lükkas linn mõlemad pakkumised tagasi.^[17] 2021. aasta novembris kuulutas linnavalitsus välja uue rahvusvahelise riigihanke silla rajamiseks, kuid ka see hange ebaõnnestus liiga kalli hinna tõttu. Odavaim pakkumine oli seekord 71,4 miljonit eurot.^[3]

Märtsis 2022 teatas linn, et loobub arhitektuurivõistluse võidukavandist "Luik". Sama aasta mais teatas linn, et kuulutas välja kolmanda silla ehitushanke võistleva dialoogi vormis. Selle käigus saab ehitaja koos arhitektide ja projekteerijatega välja pakkuda nii ideelahenduse kui ka ehitushinna.^[2]^[3]

2023. aasta märtsis teatas Pärnu linnavalitsus, et on leidnud kolmandale sillale ehitaja. 24. mail 2023 allkirjastas linn uue silla projekteerimis- ja ehituslepingu ettevõtetega INF Infra ja EG Ehitus mahus 26,7 miljonit eurot. Rajatava võrkkaarsilla ehitus algas 2023. aasta juulis ja tööde valmimistähtaeg on 2025. aasta juuni.^[4]

Ehitus

Rajatavast võrkkaarsillast saab Eesti pikima avaga sild ning ehitamisel kasutatakse uudseid lahendusi ja tehnoloogiat. Sild rajatakse kolmele jõkke paigaldatavale sambale ja suur osa sillateki ja teraskaare ehitusest toimus jõe vasakul kaldal. Peaaegu 1200 tonni kaaluv konstruktsioon "sõidutati" silla sammastele 2024. aasta augustis.^[18]^[19]^[20]

Sillale pandi nurgakivi 8. novembril 2023. Esimesena valmis silla keskmine sammas 2023. aasta detsembri keskpaigas.^[21]^[22] 2024. aasta aprillis paigaldati silla pealesõitude pikitalad. Iga tala oli 28 meetrit pikk ja umbes 25 tonni raske ning lubatud kõrvalekalle talade paigaldamisel oli vaid kolm ja pool millimeetrit.^[19] Maist juulini toimus silla teraskaare montaaž jõe kaldal ning samal ajal valmis ka pealesõidusilla betoontekk, et kokkupandud kaare saaks paigaldada selle õigesse asukohta jõe keskel.^[23] Silla kaare liigutamine oma lõplikku asukohta toimus 19–22 august 2024. Esimesel päeval liigutati silda 120 meetrit mööda maad ning teise päeval 100 meetrit üle jõe. Kolmandal päeval liikus sild Rääma poolse jõesamba kohale ja neljandal päeval langetati kaart kolm meetrit allapoole oma õigesse asukohta. Ohutuse tagamiseks suleti ka sillakoridori piirkonnas veeliiklus Pärnu jõel.^[20]