Värsimõõt
Värsimõõt ehk meetrum on poeetikas viis, kuidas rõhulised ja rõhutud või pikad ja lühikesed silbid värsis vahelduvad, määrates selle pikkuse ja rütmi.
Värsis korduvat rütmilist üksust nimetatakse värsijalaks.
Näiteks jamb on värsijalg, mis koosneb ühest lühikesest/rõhutust ja ühest pikast/rõhulisest silbist. Trohheus on värsijalg, kus ühele pikale/rõhulisele silbile järgneb üks lühike/rõhutu. Daktülis järgneb ühele pikale/rõhulisele silbile kaks lühikest/rõhutut.
Regivärsi värsimõõt on neljajalaline trohheus ehk trohheiline tetrameeter, st koosneb neljast trohheuse nime kandvast värsijalast. See on ka eesti luule tavalisim värsimõõt. Klassikalises inglise luules kasutatud blankvärss on jambiline pentameeter - see koosneb viiest jambist. Klassikalistes vanakreeka eepostes on kasutatud daktülilist heksameetrit, st kuuest daktülist koosnevat värssi.
Antiikluule värss oli välteline ehk kvantiteeriv, st põhines lühikeste ja pikkade silpide vältuse vastandusel. Püsiva sõnarõhuga keeltes (prantsuse, itaalia, poola jt) on kasutatud silbilist, teistes rõhulist ja silbilis-rõhulist (klassikaline vene värss, väidetavalt ka nn eesti värss) värsisüsteemi.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Jaak Põldmäe "Eesti värsiõpetus". Tallinn, 1978; 2. trükk 2002.