Eesti luule

Eesti luule on eesti keeles või Eestis kirjutatud luule.

Ajalugu

Varaseim teadaolev Eestis kirjutatud luule oli ladinakeelne juhuluule. Esimesed eesti keeles kirjutatud luuletused pärinesid baltisaksa estofiilidelt.

Esimene tänapäeval tuntud eesti luuletaja oli Kristjan Jaak Peterson 19. sajandi alguses. Järgnes rahvusromantilise luule õitseaeg, mille tuntuim esindaja on Lydia Koidula.

Eesti luule mitmekesistus märgatavalt sajandivahetusel ja 20. sajandi algul, mil Eestisse jõudsid Lääne-Euroopa uudsed kirjandusvoolud. 1900.–1910. aastatel avaldasid oma esimesed teosed mitmed luuleklassikud nagu Gustav Suits, Marie Under, Artur Adson ja Henrik Visnapuu, luulet kirjutas toona ka hiljem prosaistina tuntud Friedebert Tuglas.

1920. aastatel jätkus vormi- ja stiiliuuendus. Futurismi tõi eesti luulesse Erni Hiir, vormimänge harrastas Valmar Adams.

1930. aastate luules paistis silma arbujate rühmitus. Toona astusid kirjandusse Betti Alver, Kersti Merilaas, Uku Masing, Heiti Talvik jt.

Teine maailmasõda lahutas Eesti kirjandusringkonnad pagulas- ja nõukogude kirjanduseks. Nii välis- kui ka kodumaal oli paljude kirjanike jaoks raske loominguga jätkata: Eestis vajaduse tõttu kohaneda Nõukogude okupatsioonivõimude ideoloogia ning sotsialistliku realismi nõuetega, välismaal pagulastest lugejaskonna vähesuse ja vaesuse survel. Sõjajärgsete aastate Eestis sündis ridamisi ideoloogiliselt angažeeritud luulet, mis polnud alati kirjanduslikult tasemelt sugugi silmapaistev. Toonaste tuntumate teoste sekka kuuluvad Juhan Smuuli "Poeem Stalinist" ja "Järvesuu poiste brigaad".

1950. aastate teisel poolel ideoloogiline surve leevenes, kirjandusse astusid esimesed Stalini surma järel Siberist koju lastud poliitvangid. Kirjanduskriitikas algas äge poleemika vabavärsi üle. Noorte autorite seas olid Jaan Kross, Ellen Niit ja Ain Kaalep, poolsalaja levisid käsikirjades Artur Alliksaare sõna- ja mõttemängulised tekstid. Põranda all jätkas endiselt kirjutamist ka Uku Masing. Ametliku luule esindajatest üks silmatorkavamaid oli Uno Laht, kes esines terava kapitalismikriitikaga.

Suuremad uuendused tulid kodueesti luulesse 1960. aastatel, mil vabavärss oli võitnud kindla eluõiguse. 1960. aastatel avaldati rida eripalgelisi debüütkogusid ühistes karpides, nn luulekassettidena, mis andsid nimetuse tervele autorite generatsioonile – kassetipõlvkonnale. Sellesse põlve kuulusid näiteks Arvi Siig, Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Andres Ehin, Mats Traat jpt. Ka pagulaskirjandusse ilmus tollal rida uusi tugevaid luuletajaid nagu Kalju Lepik ja eesti sürrealismi klassik Ilmar Laaban.

Luuleuuendus taltus 1970. aastate alguseks, mil karmistus taas ka nõukogude ideoloogia. Luules juurdus tundlik (enese)iroonia, mille tuntuimaks esindajaks võib pidada Juhan Viidingut. Samadel aastatel avaldati Ene Mihkelsoni, Doris Kareva debüütkogud.

1980. aastatel domineeris Eestis mõtteluule. Teiste seas debüteerisid Hasso Krull (Max Harnoon), Tõnu Õnnepalu, Priidu Beier, Kalev Kesküla, Indrek Hirv ja Jüri Talvet.

Järgmine uuenemislaine tabas eesti luulet 1980.–1990. aastate vahetusel, mil luules kajastus ühiskonna uuenemine ja tsensuuri kadu. Katsetati uusi teemasid, vorme ja ortograafiatki. Toona luulesse tulnud arvukate noorautorite hulgas olid Tõnu Trubetsky, Elo Viiding (Elo Vee), Liisi Ojamaa, Triin Soomets, Karl Martin Sinijärv, Merle Jääger jts. Ehkki sajandialguse eeskujul püüti moodustada kirjandusrühmitusi, ei jäänud need püsima, luulepildis tõusis esile fragmentaarsus.

Tugevaid ja omanäolisi luuletajaid on eesti luulesse jõudnud ka 1990. aastate keskel ja lõpus, näiteks võib tuua Contra, Kristiina Ehini, Jürgen Rooste, Wimbergi jts. 2000. aastate luulele on iseloomulikud sotsiaalsus ja ühiskonnakriitika.

Teooria

Eesti luulet on käsitlenud mitmed kirjandusteadlased, neist tuntumate seas on nt Jaak Põldmäe ("Eesti värsiõpetus") ja Arne Merilai ("Eesti ballaad").

Avaldamisvõimalused

Tänapäeva Eestis paberkandjal ilmuvaid luuleajakirju pole. Eesti luulet avaldavad regulaarselt kirjandusajakirjad Looming ja Vikerkaar ning noorte autorite ajakiri Värske Rõhk, ajuti ka teadusajakiri Akadeemia. Veebis ilmub tõlkeluule ajakiri Ninniku, amatööride seas on populaarsed omaloomingu portaalid nagu Poogen.ee ja KLOAAK.

Vaata ka

Eesti rahvalaul

Välislingid

Luuletus.ee (Eesti luulekogu)
Luuletused.ee (eesti keeles)
Johannes Aavik, Puudused uuemas eesti luules. Eesti Kirjandus 1921–1922
Henrik Visnapuu, Sotsiaaleetiline kallak eesti luules Looming 1933, nr. 7, 8
Oskar Urgart, Eesti romantilise isamaaluule suhetest tõelisusega. Raamatu osa Eesti arengus 1935
Bernard Kangro, Eesti sonett Looming 1936, nr. 5
Bernard Kangro, Mõni sõna esimestest eesti sonettidest Eesti Kirjandus 1937, nr. 6