Ene Mihkelson
| Ene Mihkelson | |
|---|---|
 Ene Mihkelson 2009. aastal | |
| Sünniaeg |
21. oktoober 1944 Imavere vald, Viljandimaa, Eesti |
| Surmaaeg | 20. september 2017 (72-aastaselt) |
| Rahvus | eestlane |
| Amet | kirjanik |
| Tegev | 1967–2017 |
Ene Mihkelson (21. oktoober 1944 Imavere vald, Viljandimaa – 20. september 2017) oli eesti prosaist ja luuletaja.
Ta õppis aastatel 1952–1953 Rägavere 7-klassilises koolis, 1953–1959 Karitsa 7-klassilises koolis ja 1959–1963 Rakvere Internaatkoolis. Aastatel 1963–1968 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat.
Ta töötas aastatel 1968–1969 õpetajana Võnnu Keskkoolis ja 1969–1979 teadurina Eesti Kirjandusmuuseumis. Hiljem oli vabakutseline kirjanik.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Mihkelsoni esimene teos avaldati 1967. aastal. Tema loomingus on läbivad teemad Eesti mütoloogia, Eesti ajalugu ja identiteet.
Luulekogud
[muuda | muuda lähteteksti]Esikluulekogu ilmus 1978. aastal, kokku on temalt ilmunud 13 luulekogu. Tema luules on vähe rütme ja riime, küll aga sisaldab see inversioone. Seda iseloomustab jõulisus ja sage allegooriate kasutus.
- "Selle talve laused" (Eesti Raamat, Tallinn 1978)
- "Ring ja nelinurk" (Eesti Raamat, 1979)
- "Algolekud" (Eesti Raamat, 1980)
- "Tuhased tiivad" (Eesti Raamat, 1982)
- "Igiliikuja" (Eesti Raamat, 1985)
- "Tulek on su saatus" (Eesti Raamat, 1987)
- "Elujoonis" (Eesti Raamat, 1989)
- "Võimalus õunast loobuda" (Eesti Raamat, 1990)
- "Hüüdja hääl. Luuletusi 1988–1991" (Eesti Raamat, 1993)
- "Pidevus neelab üht nuga" (Tuum, Tallinn, 1997)
- "Kaalud ei kõnele: valitud luuletusi 1967–97" (Tuum, 2000)
- "Uroboros", koostanud Kajar Pruul (Tuum, 2004)
- "Torn" (Varrak, 2010)
Proosa
[muuda | muuda lähteteksti]Temalt on ilmunud neli romaani ja mitu lühijuttu:
- "Matsi põhi", romaanid "Matsi põhi" ja "Kuju keset väljakut" (Eesti Raamat, 1983)
- "Korter" (Eesti Raamat, 1985)
- "Nime vaev" (Ilmamaa, Tartu 1994)
- "Surma sünnipäev. Novelle ja laaste" (Tuum, 1996)
- "Ahasveeruse uni" (Tuum, 2001)
- "Katkuhaud" (Varrak, Tallinn 2007)
Kriitikaraamat
[muuda | muuda lähteteksti]- "Kirjanduse seletusi. Artikleid ja retsensioone 1973–1983" (Eesti Raamat, 1986)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1994 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Hüüdja hääl")
- 1994 – Juhan Liivi luuleauhind ("Eesti elu...")
- 1999 – Juhan Liivi luuleauhind ("Jah ikka veel...")
- 2001 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia ("Ahasveeruse uni")
- 2002 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[1]
- 2003 – stipendium "Ela ja sära"
- 2006 – Herderi auhind (Herder-Preis)
- 2006 – kirjandusteadlaste, kirjandusväljaannete toimetajate, kirjanike ja õppejõudude seas läbi viidud küsitluse järgi oli taasiseseisvunud Eesti parim romaan Ene Mihkelsoni "Ahasveeruse uni"[2]
- 2007 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Katkuhaud")
- 2008 – A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Katkuhaud")
- 2010 – Balti Assamblee kirjanduspreemia ("Torn")
- 2010 – Tartu Kultuurikandja aunimetus (aasta looja)
- 2011 – Gustav Suitsu luulepreemia ("Torn")
- 2013 – Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler[3]
- 2015 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
- 2016 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]12. mail 2018 asutasid Ene Mihkelsoni loomingu austajad ja tema lähemad sõbrad Ene Mihkelsoni vaimse pärandi hoidmise ja edasikandmise eesmärgil Ene Mihkelsoni Seltsi.[4] Septembris 2018 asutas selts Tartu Kultuurkapitali juurde Ene Mihkelsoni fondi, mis toetab stipendiumidega uurijaid, kes soovivad süvitsi tegeleda Ene Mihkelsoni loominguga või sellega seotud uurimisküsimustega.[5] Augustis 2019 asutas selts Ene Mihkelsoni fondi juurde ka Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia.[6] Preemia on mõeldud Eesti kultuurimeedias ilmunud selliste silmapaistvate kirjutiste, tele- või raadiosaadete esiletõstmiseks, mis on aidanud kaasa raamatukultuuri ja kirjandusliku loomingu väärtustamisele Eesti ühiskonnas, süvitsi analüüsinud ja mõtestanud eesti keeles ilmuvat kirjasõna ning avardanud kaasaja Eesti kultuuris ja kirjanduses toimuva mõistmise ajalisi ja ruumilisi piire.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Kalev Kesküla [1]. Eesti Ekspress, Areen, 24. august 2006
- ↑ "Tartu linnalt tunnustusavalduse saanud isikud. Ene Mihkelson". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. september 2017. Vaadatud 21. septembril 2017.
- ↑ Tartus asutati Ene Mihkelsoni Selts. Postimees, 14. mai 2018.
- ↑ Stipendium uurijatele. Ene Mihkelsoni Seltsi veebisait.
- ↑ Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia. Ene Mihkelsoni Seltsi veebisait.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Päevad on laused. Ene Mihkelson" (toimetaja Arne Merilai). Tartu Ülikooli Kirjastus 2005, 184 lk (sisaldab 11 artiklit Ene Mihkelsoni loomingu kohta, usutluse kirjanikuga, Arne Merilai koostatud luulekava ning Jaan Malini koostatud valikbibliograafiat)
- Virve Sarapik "Võõras mets. Ene Mihkelsoni proosast". Keel ja Kirjandus 2005, nr 9, lk 728–734 ja nr 10, lk 808–817
- Eneken Laanes "Mäletamise lühis: Ene Mihkelsoni "Ahasveeruse uni"". Keel ja Kirjandus 2006, nr 6, lk 433–448
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Ene Mihkelson |
- Ene Mihkelsoni kohta Eesti Kirjanduse Keskuse kodulehel
- Sirje Kiin "Ene Mihkelsoni matsi põhi" (loomingu ülevaade). Kultuur ja Elu 2004, nr 4
- Aija Sakova intervjuu Herderi preemia laureaadi Ene Mihkelsoniga. Sirp, 12. mai 2006
- Janika Kronberg "Eesti lugu: Ene Mihkelson "Katkuhaud"" – epl.ee, 5. juuni 2009
- "Ene Mihkelson pärjati maineka kirjanduspreemiaga". Postimees, 25. september 2010
- "Jürgen Rooste intervjuu Balti Assamblee kirjandusauhinna värske laureaadiga, kes pärjati luulekogu "Torn" eest. Sirp, 21. oktoober 2010
- "Arne Merilai luulekogust "Torn"". World Literature Today, juuli 2011