Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia
Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia on Ene Mihkelsoni Seltsi asutatud kultuuripreemia, mida annab välja Tartu Kultuurkapitali Ene Mihkelsoni fond.[1]
Preemia asutati augustis 2019. See on mõeldud Eesti kultuurimeedias ilmunud silmapaistvate kirjutiste, tele- või raadiosaadete esiletõstmiseks, mis on aidanud kaasa raamatukultuuri ja kirjandusliku loomingu väärtustamisele Eesti ühiskonnas, süvitsi analüüsinud ja mõtestanud eesti keeles ilmuvat kirjasõna ning avardanud kaasaja Eesti kultuuris ja kirjanduses toimuva mõistmise ajalisi ja ruumilisi piire.[1]
Preemiale saavad kandideerida autorid, kes on akadeemilise aasta jooksul (1. septembrist kuni 31. augustini) avaldanud kultuuriväljaannetes või teiste meediakanalite kultuurirubriikides/programmides kultuurifilosoofilisi, esseistlikke või analüütilisi tekste (sh raadio- ja telesaated). Preemiale kandideerivaid kirjutisi, raadio- või telesaateid saavad konkursile esitada nii autorid ise, kultuuriväljaannete või programmide toimetused kui ka Ene Mihkelsoni Seltsi liikmed. Konkursile esitatud töid hindab neljaliikmeline žürii, kuhu on kuulunud Merle Karusoo, Ragne Kõuts, Brita Melts ja Marju Lauristin[2] (2023. aastal oli Merle Karusoo asemel Arne Merilai).
Preemia saaja kuulutatakse välja Ene Mihkelsoni sünniaastapäeval 21. oktoobril.[2]
Preemia suurus 2019. aastal oli 1000 eurot.[1]
Laureaadid
[muuda | muuda lähteteksti]- 2019 Joonas Hellerma[3]
- 2020 Aivar Kull ja Henri Kõiv[4]
- 2021 Rein Veidemann
- 2022 Jaan Tootsen
- 2023 Igor Kotjuh
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia. Ene Mihkelsoni Seltsi veebisait.
- ↑ 2,0 2,1 Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia statuut Tartu Kultuurkapitali veebisait.
- ↑ Kultuurimõtestaja preemia pälvis Joonas Hellerma. Ene Mihkelsoni Seltsi veebisait.
- ↑ Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia pälvisid Aivar Kull ja Henri Kõiv. Ene Mihkelsoni Seltsi veebisait.