Ujumise maailmameistrivõistlused on suurvõistlus, mille käigus selgitatakse välja maailmameistrid ujumises, kujundujumises, veepallis ja vettehüpetes.
Ujumise maailmameistrivõistluste ajalugu algas 1973 . aastast, kui Belgradis toimusid esimesed maailmameistrivõistlused. Võitjad selgitati ujumises , vettehüpetes , meeste veepallis ja uuel alal kujundujumises .
Võitjate hulgas oli palju neid, kes olid aasta varem Müncheni olümpiavees kuulsust võitnud: Roland Matthes , John Henckens , Gunnar Larsson , Keena Rothammer , Ulrika Knape , Klaus Dibiasi ja teised (olümpiamängude kangelane Mark Spitz ei võistelnud).
Järgmine MM peeti kahe aasta pärast 1975 . aastal Colombias Cali linnas . Kolmas MM toimus 1978 . aastal Lääne-Berliinis . Edasi otsustas Rahvusvaheline Ujumisföderatsioon hakata MM-i korraldama olümpiamängudevahelistel paarisaastatel. Alates 2001 . aastast korraldatakse maailmameistrivõistlusi iga kahe aasta tagant paaritutel aastatel.
Aeg
Meistrivõistlused
Koht
Riik
Sportlasi
Alasid
1973 : 31. august – 9. september
I maailmameistrivõistlused
Belgrad
Jugoslaavia
686
15 (M), 14 (N)
1975 : 19. –27. juuli
II maailmameistrivõistlused
Cali
Colombia
682
15 (M), 14 (N)
1978 : 18. –23. august
III maailmameistrivõistlused
Lääne-Berliin
Saksamaa LV
828
15 (M), 14 (N)
1982 : 18. juuli – 8. august
IV maailmameistrivõistlused
Guayaquil
Ecuador
848
15 (M), 14 (N)
1986 : 13. –23. august
V maailmameistrivõistlused
Madrid
Hispaania
1119
16 (M/N)
1991 : 3. –13. jaanuar
VI maailmameistrivõistlused
Perth
Austraalia
1142
16 (M/N)
1994 : 1. –11. september
VII maailmameistrivõistlused
Rooma
Itaalia
1400
16 (M/N)
1998 : 8. –17. jaanuar
VIII maailmameistrivõistlused
Perth
Austraalia
1371
16 (M/N)
2001 : 16. –29. juuli
IX maailmameistrivõistlused
Fukuoka
Jaapan
1498
20 (M/N)
2003 : 12. –27. juuli
X maailmameistrivõistlused
Barcelona
Hispaania
2015
20 (M/N)
2005 : 16. –31. juuli
XI maailmameistrivõistlused
Montréal
Kanada
1784
20 (M/N)
2007 : 18. märts – 1. aprill
XII maailmameistrivõistlused
Melbourne
Austraalia
2195
20 (M/N)
2009 : 19. juuli – 2. august
XIII maailmameistrivõistlused
Rooma
Itaalia
2566
29 (M), 36 (N)
2011 : 16. –31. juuli
XIV maailmameistrivõistlused
Shanghai
Hiina
2220
29 (M), 36 (N)
2013 : 19. juuli – 4. august
XV maailmameistrivõistlused
Barcelona
Hispaania
2293
30 (M), 37 (N), 1 (sega)
2015 : 24. juuli – 9. august
XVI maailmameistrivõistlused
Kaasan
Venemaa
2400
30 (M), 37 (N), 8 (sega)
2017 : 14. –30. juuli
XVII maailmameistrivõistlused
Budapest
Ungari
2360
30 (M), 37 (N), 8 (sega)
2019 : 9. –25. august (mitteametlik)
XVIII maailmameistrivõistlused
Gwangju
Lõuna-Korea
2623
30 (M), 38 (N), 8 (sega)
2022 : 17. juuni – 3. juuli
XIX maailmameistrivõistlused
Budapest
Ungari
2023 : 16. juuli – 1. august
XX maailmameistrivõistlused
Fukuoka
Jaapan
2024 :
XXI maailmameistrivõistlused
Doha
Katar