UNESCO maailmapärand Sloveenias
Ilme
Sloveenia alal on UNESCO maailmapärandi nimistus neli objekti ja ootenimistus viis objekti.[1]
Nimistusse on kantud:
- kolm kultuuripärandi objekti:
- 2011 Alpide ümbruse ajaloolised vaielamud. Ühispärand Austria, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Šveitsiga[2]
- 2012 Elavhõbeda pärand. Almadén ja Idrija. Ühispärand Hispaaniaga[3]
- 2021 Jože Plečniki tööd Ljubljanas – inimkeskne linnakujundus[4]
- kaks looduspärandi objekti:
- 1986 Škocjani koopad[5]
- 2017 Karpaatide ja teiste Euroopa regioonide muistsed ja põlised pöögimetsad. Ühispärand Albaania, Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Põhja-Makedoonia, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Šveitsi, Tšehhi ja Ukrainaga[6]
Ootenimistus on neli objektiː[1]
- kolm kultuuripärandi objekti:
- üks looduspärandi objekt:
- 2015 "Klassikaline karst (sloveeni keeles klasicni kras)"[10]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 UNESCO maailmapärand Sloveenias. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles (vaadatud 3. mail 2023)
- ↑ "Alpide ümbruse ajaloolised vaielamud". UNESCO Maailmapärandi koduleht. Inglise keeles (vaadatud 3. mail 2023)
- ↑ "Elavhõbeda pärand. Almadén ja Idrija". UNESCO Maailmapärandi koduleht. Inglise keeles (vaadatud 3. mail 2023)
- ↑ "Jože Plečniki tööd Ljubljanas – inimkeskne linnakujundus". UNESCO Maailmapärandi koduleht. Inglise keeles (vaadatud 3. mail 2023)
- ↑ "Škocjani koopad". UNESCO Maailmapärandi koduleht. Inglise keeles (vaadatud 3. mail 2023)
- ↑ "Karpaatide ja teiste Euroopa regioonide muistsed ja põlised pöögimetsad". UNESCO Maailmapärandi koduleht. Inglise keeles (vaadatud 3. mail 2023)
- ↑ "Fuzina mäed Bohinjis". UNESCO Maailmapärandi koduleht. Inglise keeles (vaadatud 3. mail 2023)
- ↑ "Franja partisanihospidal". UNESCO Maailmapärandi koduleht. Inglise keeles (vaadatud 3. mail 2023)
- ↑ "Rahu tee Alpidest Aadria mere äärde – Esimese maailmasõja pärand". UNESCO Maailmapärandi koduleht. Inglise keeles (vaadatud 3. mail 2023)
- ↑ "Klassikaline karst (sloveeni keeles klasicni kras)". UNESCO Maailmapärandi koduleht. Inglise keeles (vaadatud 3. mail 2023)