Karpaatide ja teiste Euroopa regioonide muistsed ja põlised pöögimetsad

Karpaatide ja teiste Euroopa regioonide muistsed ja põlised pöögimetsad
	UNESCO maailmapärand
	Janji ürgmets Bosnias ja Hertsegoviinas.; Foto: Darija Malesevic, 16. juuni 2019
Asukoht	Albaania; Austria; Belgia; Bosnia ja Hertsegoviina; Bulgaaria; Hispaania; Horvaatia; Itaalia; Põhja-Makedoonia; Poola; Prantsusmaa; Rumeenia; Saksamaa; Slovakkia; Sloveenia; Šveits; Tšehhi; Ukraina
Tüüp	loodusmälestis
Kriteeriumid	IX
Viited	133
Piirkond*	Euroopa ja Põhja-Ameerika
Nimekirja arvatud	2007 (31 istung)
Laiendatud	2011, 2017, 2021
	* Regioon on UNESCO määratletud

Karpaatide ja teiste Euroopa regioonide muistsed ja põlised pöögimetsad (inglise keeles Ancient and primeval beech forests of the Carpathians and other regions of Europe; prantsuse keeles Forêts primaires et anciennes de hêtres des Carpates et d’autres régions d’Europe) on 2007. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud looduspärandi objekt, mis pärast 2021. aasta laienemisi paikneb kokku 94 alal 18 riigis Euroopas.

Ajalugu

Hariliku pöögi (Fagus sylvatica) metsad võeti esmalt maailmapärandisse 2007. aastal kui looduspärand Karpaatides Slovakkia ja Ukraina alal. See oli nende riikide ühispärand (jagatud pärand) ning objekti nimi oli "Karpaatide pöögiürgmetsad".

2011. aastal laiendati objekti Saksamaale ning objekti nimeks sai "Karpaatide pöögiürgmetsad ja vanad pöögimetsad Saksamaal". Selleaegne objekti alade pindala moodustas objekti alade tänasest pindalast umbes 0,04%.

2017. aastal toimus esimene suur laiendus, kui lisandusid pöögimetsad Albaanias‎, Belgias, Austrias, Bulgaarias, Hispaanias, Horvaatias, Itaalias, Rumeenias ja Sloveenias. Väga suurel määral laiendati objekti alasid Ukrainas.

2021. aastal toimus teine suur laiendus, kui lisandusid pöögimetsad Bosnias ja Hertsegoviinas, Põhja-Makedoonias, Poolas, Prantsusmaal, Šveitsis ja Tšehhis. Väga suurel määral laiendati objekti alasid Itaalias ja Slovakkias.

Kirjeldus

Maailmapärandi objekti pöögimetsade kogupindala on umbes 92 km², millest umbes 30% paikneb Ukrainas.

Euroopa mäestike pöögimetsad on silmapaistev näide suhteliselt algsena säilinud parasvöötme metsadest ning iseloomustavad laia valikut ökoloogilisi mustreid ja protsesse hariliku pöögi (Fagus sylvatica) puhastes ja segapuistutes erinevates keskkonnatingimustes. Viimase miljoni aasta jää-aegadel elas pöök ebasoodsad kliimatingimused üle varjupaikades Euroopa lõunaosas. Neid varjupaiku on nüüd dokumenteerinud paleoökoloogilise analüüsi ja geneetiliste uurimuste abil. Pärast viimast jääaega umbes 11 000 aastat tagasi hakkas pöök nendest lõunapoolsetest varjupaikadest laienema, et katta lõpuks suur osa Euroopast. Selle veel kestva laienemisprotsessi käigus moodustas pöök erinevates keskkondades erinevaid taimekooslusi. Keskkondade erinevus, kliimamõjurite ja erinevate liikide genofondide koosmõju on kujundanud ja kujundab jätkuvalt edasi seda pöögimetsade mitmekesiseid kooslusi. Need metsad sisaldavad hindamatut vanade puude populatsiooni ning pöögi ja paljude teiste liikide geneetilist reservuaari.

Välislingid

Karpaatide ja teiste Euroopa regioonide muistsed ja põlised pöögimetsad, maailmapärandi objekt nr 133. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles