Tyras
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2024) |
| Tyras | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
 Roomaaegse Tyrase varemed | |||
| Koordinaadid: 46° 12′ N, 30° 21′ E | |||
  | |||
Tyras (vanakreeka keeles Τύρας) oli ajalooline Vana-Kreeka polis, mis asus Musta mere põhjakaldal ja Dnestri paremkaldal jõe suudmes. Tyrase linna varemed asuvad tänapäevase Ukraina linna Bilhorod-Dnistrovskõi piires, mida peetakse linna järelkäijaks. Tyras rajati 6. sajandil e.m.a. ja linn hävis umbes 3. sajandi lõpul või 4. sajandi alguses.[1][2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Iseseisev Tyras
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene asustus Tyrase asualal tekkis juba hilise paleoliitikumi ajal. Piirkond kujunes Ida-Euroopat Vahemerega ühendavaks kaubateeks, kus kauplesid ühelt poolt Tyrase jõe elanikud ja teisalt mereteed rändavad rahvad juba enne Tyrase koloonia asutamist.[3]
Tyrase asutasid 6. sajandil e.m.a. Mileetosest pärit olevad Joonia kreeklased, kes rajasid Musta mere põhjakaldale koloonia. 5. sajandi lõpuks oli Tyras kujunenud õitsevaks ja iseseisvaks kaubalinnaks ning keskuseks, mille kaubasadam oli üheks olulisemaks Antiik-Kreeka ja kohalike rahvaste (geetide, sküütide, sarmaatide) vahel. Linna valitsemist juhtisid viis arhonti, bulee ja ekleesia. Linnaelanikud tegelesid peamiselt põlluharimise, viinamarjakasvatuse, käsitöö, kalastamise, orjanduse ja kaubandusega.[1][2][3][4]
5. sajandi lõpust kuni 3. sajandi esimese poole keskpaigani e.m.a. Tyras kasvas kiiresti. 4. sajandi teisest poolest vermis linn enda münte, mis on tänapäeval Ermitaažis ja Kiievi muuseumites.[5] Linnas oli laialt välja arendatud kaitseehitised, kanalisatsioonisüsteem, templid ja agoraa, kus toimusid rahvakogunemised. Tyrose majad olid ehitatud kividest ja tänavaid kattis kivisillutis. Tyras säilitas oma rolli kauba- ja kultuurivahetuses, mängides rolli naaberrahvaste helleniseerimisel ja olles sihtlinnaks laevadele, mis tulid toonastest linnadest Ateenast Aleksandriani. Imporditi veini, oliiviõli, tseremoniaalset lauanõusid, terrakotat, ehteid, metalle, klaastooted ja eksporditi karjakasvatuse saadusi, geetide hobuseid, orje, soolatud kala, teravilja (eriti nisu), mett.[1][3]
Iseseisva Tyrase kuldajastu lõpp saabus esimesel sajandi keskel e.m.a., kui geedid rüüstasid linna ja jätsid maha peamiselt vaid varemed linnast.[1] Tyras siiski taastus tasapisi järgmiste sajandite jooksul ja ehitati järkjärgult uuesti üles Rooma toel.[5]
Rooma Tyras
[muuda | muuda lähteteksti]Tyrase teine tõus on seotud tugevalt lähemate sidemetega Roomaga. Keiser Claudiuse valitsemisajast toetas Rooma Tyrast majanduslikult. Keiser Nero valitsusajal võeti 56-57 pKr vastu eriseadus, mis reguleeris Rooma ja Tyrase suhteid. Kaubandustegevuse suurenemisest Musta mere põhjaranniku ja Rooma vahel sai suurt kasu just Tyras, mis asus väga soodsalt nii merevaigu- kui ka põhjapoolse siiditee teekonnal. Merevaik oli üks Tyrose tulusamaid kaupu, mis linnast jõudis Rooma.[3]
Teise sajandi alguses sattus Tyras Rooma keisririigi võimu alla ja linn kujunes oluliseks Rooma tugipunktiks Musta mere rannikul. Rooma piirialana paigutati linna mitmed leegionid: Legio I Italica, Legio V Macedonia ja Legio XI Claudia. 3. sajandi alguses säilitas Tyras oma staatuse olulise mere- ja jõesadamana, kuid Rooma võimu nõrgenedes suure rahvasterände algul kannatas ka Tyros. Rooma võim linnas kadus 3. sajandi keskpaigas ning Tyrase vallutasid goodid, kes kasutasid rüüstatud linna laevatehaseid laevade ehitamiseks, mida kasutasid Rooma vastu 269-270 pKr. Tyras kui linn lakkas olemast 3. sajandi lõpul või 4. sajandi alguses.[1][3][5]
Hilisem ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Bilhorod-Dnistrovskõi
Varakeskajal on teadmised Tyrase asustamisest ebakindlad, kuid mitmed kirjalikud allikad viitavad asula piiratud säilimisele. Lisaks kirjalikule materjalile on piirkonnast leitud Bütsantsile omaste ehitiste jäänuseid.[3] Kiievi-Vene ajal asustati piirkond slaavlastega ja linna nimeks sai Bilhorod, millena see on tänapäevalgi tuntud.[2]
Tyrase arheoloogiline väljakaevamine on olnud piiratud kirju keskaegse kihi tõttu, mispärast ei ole saanud Tyrast välja kaevata. Esmased arheoloogilised kaevamised korraldati perioodil 1927–1932. Ukraina NSV Teaduste Akadeemia Arheoloogia Instituut alustas süstemaatilisi kaevamisi pärast teist maailmasõda 1945. aastal.[2] Tänaseks on välja kaevatud 4. sajandist e.m.a. pärit olevate ehitiste keldreid, osa 2. sajandist pärit olevast linnamüürist ja samast sajandist pärit olev tänav koos majade fundamentidega. 1934. aastal rajati Bilhorodis etnograafiline muuseum, kus saab näha Tyrase arheoloogilisi leide.[5][6] Väljakaevamisi korraldatakse Tyrase aladel tänapäevani.[7]
-
Tyrase varemed -
Tyrase varemed -
Vaade varemetele ja keskaegsele kindlusele -
Arheoloogilised leiud Tyrasest -
Arheoloogilised leiud Tyrasest -
Arheoloogiline leid Tyrasest -
Tyrase münt -
Tyrase mündi kaks külge 4. sajand e.m.a.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia VIII. Tallinn: Valgus. 1976. Lk 185.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Tyras". Internet Encyclopedia of Ukraine. Canadian Institute of Ukrainian Studies. 1993. Vaadatud 05.06.2023.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 "Tyras - Bilhorod (Akkerman), on the way from the Black Sea to the Baltic Sea". UNESCO. 22.07.2019. Vaadatud 06.06.2023.
- ↑ "Ancient states on the northern Black Sea coast". Internet Encyclopedia of Ukraine. Canadian Institute of Ukrainian Studies. 1984. Vaadatud 06.06.2023.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 SZTETYŁŁO, Z.; BERNHARD, M. L. (1976). "TYRAS (Belgorod Dnestrovskii) Ukraine". The Princeton Encyclopedia of Classical Sites. Vaadatud 06.06.2023.
- ↑ "Bilhorod-Dnistrovskyi". Internet Encyclopedia of Ukraine. Canadian Institute of Ukrainian Studies. 1984. Vaadatud 06.06.2023.
- ↑ Espenberg, Allan (10.03.2022). "PEAVAD VASTU VÕI KAOVAD IGAVESEKS? Venelaste pommirahe alla võivad jääda ka Ukraina suurimad kultuurimälestised". Õhtuleht.