Tsonaalsus
Tsonaalsus ehk vööndilisus on loodusnähtuste seaduspärane paiknemine tsoonidena ehk vöötmetena, vöönditena või vöödena.
Geograafias eristatakse laiustsonaalsust, kõrgustsonaalsust ja mikrotsonaalsust.
Laiustsonaalsus ehk laiusvööndilisus ehk horisontaalne tsonaalsus on geosfääri peamisi seaduspärasusi, mis avaldub loodusvööndite korrapärase järgnevusena poolusest ekvaatori suunas maakera pinnal. Laiustsonaalsus on iseloomulik kliimavöötmete, taim- ja muldkate paiknemisele tasandikel.
Kõrgustsonaalsus ehk kõrgusvööndilisus ehk vertikaalne tsonaalsus on maastikkude üksteisele järgnevus mäestikes. Seoses sellega, et õhutemperatuur sõltub absoluutkõrgusest ja sademete hulk sõltub nõlva asendist valitsevate tuulte suhtes (kas tuulepealne või tuulealune nõlv), muutuvad kliima-, muldkatte- ja taimkattevööndid seaduspäraselt jalamilt tipu suunas.
Mikrotsonaalsus ehk vöölisus on muldade ja taimekoosluste lintjas või rõngjas paiknemine ümber veekogu või pinnavormi ja on seotud mikrokliima muutustega.