Loodusvöönd
![]() | See artikkel vajab toimetamist. (November 2007) |
Loodusvöönd ehk geograafiline vöönd ehk maastikuvöönd on maastikusfääri põhiline jaotusüksus, mis paikneb suure vööndina maakera pinnal. Teda iseloomustavad talle omased kliima, taimkate, loomastik, mullastik, veerežiim ja muud tegurid. Maastikusfääri laiusvööndilisust põhjustavad Maa kerakujulisus, telje kallakus ekliptika tasandi suhtes ja Maa tiirlemine ümber Päikese. Loodusvööndite nimetused tulenevad taimkatte iseärasustest – tundravöönd, rohtlavöönd jne.
Mäestikes vahelduvad loodusvööndid püstisuunas jalamilt tipuni ja selle tõttu tekib kõrgusvööndilisus. Kõrgusvööndite järgnevus sarnaneb enam-vähem laiusvööndite järgnevusega ekvaatorist pooluste suunas.
Maailmameres on tingimused ühtlasemad ja seetõttu ei ole nad hästi eristatavad.
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e2/FAO-Ecozones.png/450px-FAO-Ecozones.png)
Tavaliselt eristatakse järgmisi loodusvööndeid:
- jäävöönd
- tundravöönd
- metsatundravöönd
- okasmetsavöönd (taiga)
- segametsavöönd
- lehtmetsavöönd
- vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd
- metsastepivöönd
- rohtlavöönd (stepp, pusta, preeria ja pampa)
- poolkõrbevöönd
- kõrbevöönd
- savannivöönd (puisrohtla) ja hõrendik
- lähistroopilise igihalja metsa vöönd
- ekvatoriaalse metsa vöönd