Tiigiveski

Tiigiveski hoone Juhkentali tänava ääres Tiigiveski pargi otsas, aadressil Juhkentali tänav 11

Tiigiveski oli ajalooline vesiveski Tallinnas (tänapäeva kesklinnas Keldrimäe asumis), Härjapea jõel Tiigiveski tiigi juures.

Härjapea jõe kunagine säng tänapäevasel kaardil

Juhkentali tänava kohal asus juba 13. sajandil vesiveski, mida kutsuti Tiigiveskiks. Esialgu kuulus see Tallinna linnasarasest väljaspool asuv veski Tsistertslaste ordu Mihkli nunnakloostrile, kuid 1354. aastal ostis Tallinna raad 40 margaga selle ära. 1365. aastal läänistas Liivimaa ordu maameister, maaisandana selle veski igaveseks Tallinna linnale. Raad müüs vesiveski hiljem nahaparkalitele, kes rajasid sinna valgenaha- ja seemisnahatöökoja. Hiljem tegutses hoonestuses katelsepaveski.

1688. aasta Samuel Waxelbergi Rootsi aegsel Tallinna linnaplaanil on Härjapea jõel näidatud 8 vesiveskit. Lähtudes ülemjooksult: 1) Ülemiste veski; 2) Vase-Paberiveski; 3) Suru-seemisnahaveski; 4) Vaseveski; 5) Suru-Tiigiveski; 6) Jaaniveski; 7) Suruveski; 8) Saeveski – neist esimesed 5 Juhkentali piirkonnas. Waxelbergi 1688 kaardil on Tiigiveskit nimetatud vanutus- ehk uhtumisveskiks. Põhjasõja järel rajati lagunenud veskisse 1716. aastal saeveski, kus sisseseade toodi Peterburist ja millele 1727. aastal lisati eraldi vesirattaga jahuveski ning 1800. aastal jahvatati veskis jälle vilja.

Tiigiveski sattus 1828. aastal uuesti Tallinna rae omandusse, 1830. aastatel toimusid veskis suuremad ehitustööd ja kinnistul valmis ka rentniku F. Hasenjägeri elumaja. 1840. aastatel rentis veskit paberitööstur Johann Wilhelm Donat, kes aga seejärel eelistas Ülemiste veski rentimist. Aastatel 1843–1869 oli veski rentnik David Ebehard Martens ja tema poeg Carl August Martens ning veski töötas kuni 1843. aastani kui paberiveski, seejärel 1886. aastani kui viljaveski. Veski ja sellega seotud tööstusega väljakujunenud hoonestus 14.–19. sajandist, Juhkentali tänava ääres suunaga Vana-Liivamäe tänava poole, on ümberehitatud kujul tänaseni säilinud.

Viimase Tiigiveski rentnikuna tegutses Georg Langner kuni 1886. aastal veski müümiseni paberivabrikant Eduard Johansonile, kes omandas lisaks ka sellega külgnenud Jaaniveski, kavandatud paberivabriku jaoks. 1887. aastal Tiigiveski tegevus veskina likvideeriti ning hoonet hakati kasutama Johansoni paberivabriku laona. Veskihoone muudeti pärast teist maailmasõda, 1947. aasta taastamisprojektiga metallitöökojaks.

20. sajandi algul rajati endise Härjapea jõe voolusängi ja Tiigiveski tiigi kohale Tiigiveski park. Tiigiveski tiik hakkas 20. sajandi alguses soostuma ning aeti aastatel 1912–1913 kinni ja täideti Estonia teatri vundamendiaugust võetud prahiga. Härjapea jõgi suleti selles lõigus lõplikult maa alla alles 1930. aastate teisel poolel.

Koos Tiigiveski pargiga rajati ka 0,9 ha suurune puukool ja kasvuhoonetega aiand. Tiigiveski täidetud alale alustati ka Tiigiveski jalgpalliväljaku rajamist.