Tiibeti budistlik panteon

Tiibeti budistlik jumaluste panteon on suur. Jumalused jagatakse põhiliselt kahte klassi: rahulikud ja raevukad. Jumalused on sambhoga-kāja juurde kuuluvad arhetüüpsed mõttekujundid. Nende rahulikud ja raevukad aspektid tähistavad vastandeid. Nirmāna-kājas vastanduvad nad kokkupõrgetena inimtasandil, kuid sambhoga-kājas on nad ühes ja samas kujus ühendatud positiivne ja negatiivne alge. See vastab psühholoogilisele kogemusele, mida väljendas ka Lao-zi "Daodejingis" – pole midagi ilma selle eituseta. "Kui puu kasvab taevasse, ulatuvad ta juured põrgu", ütles Friedrich Nietzsche. Tegelikkuse selge nägemine osutab eelkõige arenenud teadvusele. Läänes üldiselt peetakse siiani alateadvust ebareaalsuseks. Psühholoogiliselt tähendab see, et mida enam rõhku me alateadlikele protsessidele asetame, seda enam ütleme lahti ihade meeltele allutatud olemisest ja eraldatud vastandite maailmast – seda lähemale jõuame alateadvuse seisundile koos selle ühtsuse, samastumise ja ajatuse omadustega. See on tõeline enda vabastamine püüdlemise ja kannatuste köidikuist. "Selle abil mõistetakse oma teadvust. Alateadvuse mõistmine on üks meie ülimaid ülesandeid. Budismis on jumalused need kes aitavad meil mõista nii ennast kui meid ümbritsevat maailma. Nad on sümbolid.

Dhjaanibudad

Mandžušrī

Mandžušrī mahajaana ja vadžrajaana mütoloogias bodhisattva Mandžušrī (tiibeti hdžam–dpal [džam-paj]), veel Mandžugoša ja tiibeti Džam–jang (hdžam-djang), 'Meeldivahäälne'. Mandžugoša sellega on kooskõlas ka tema mantra OM! A-RA-PA-TŠA-NA-DHI! Tarkuste jumalusena (tiib. šes-rab-kji-lha) on ta iga budistliku teksti , nn. vaikne juuresviibija,kui seda loetakse ja öpitakse. Mandžušrī austamine andvat Jumalikku tarkust, Dharma (seadmuse) valdamist, meelespidamist, mõistuse täiuslikkust ja sõnaosavust väitlustel . Mandžušrī mantraid lugedes jõutakse Virgumisele. Mandžušrī on kolmas dhjaani-bodhisattva, tuntakse ka nimede all Mandžnatha ("meeldiv avitaja"), Vagishvara ("kõne isand")

Avalokiteshvara

Ilmakaare kaitsjad

Ilmakaare-kaitsja (sanskrit lokapala) ehk "'Neli taevast valitsejat". Sanskrit Deva-raja, hiina: Tianwang või Tienwang, jaapani Tennou.

Sanskriti Nimi	Vaisravana-Vaišravana (Dzambala) (Kubera)	Virudhaka	Dhritarashtra	Virupāksha
Pāli Nimi	Vessavana (Kuvera)	Virudhaka	Dhataraṭṭha	Virūpaksha
Tähendus	(Tema kes teab köike); samuti (Tema kes kuuleb köike)	" See kes kasvatab" ehk " ,kasvu isand "	"See kes hoiab riiki" ehk "Maade isand "	"See kes näeb köike"
Jaapani keeles	Tamonten or Bishamon	Zōchōten	Jikokuten	Kōmokuten
Tiibeti keeles	rnam.thos.sras Namthöse	'phags.skyes.po Phakyepo	yul.'khor.srung Yülkhorsung	spyan.mi.bzang Chenmizang
Värv	Kollane	Sinine	Valge	Punane
Symbol	Päevavari , mangust,	Möök	(vina) keelpill	Madu , Väike stuupa vöi pärl
Tema kaaskond	Jakshad	Kumbhandad	Gandharvad	Nagad
Ilmakaar	Pöhi	Löuna	Ida	Lääs

Valge Dzambala V.Väärtnöu illustratsioon

Tārād ,Valge Tārā , Roheline Tārā

Tārā ("päästjanna") budistlikus mütoloogias bodhisattva, idam ja pradzhnja, populaarseim nais-bodhisattva, mahajaana budismis.

Raevukad Dharmapālad (Tiib.chö kyong)

Dharmapala ("dharma kaitsja"), budistlikus mütoloogias jumalus, kes kaitseb buda õpetust ja iga budisti eraldi. Dharmapalade rühma budistlikus panteonis on raske täpselt piiritleda, nende hulka arvatakse sageli ka idamid ja erinevate budistlike rahvaste kohalikud jumalused. Tiibetis tunnistatakse kaheksat dharmapalat. Need on: Vadzhrabhairava (Jamantaka), Hajagriva, Begtse, Jama, Mahakala, Shri Devi, Vaishravana ja Brahma. Lisaks loetletutele on teada veel palju teisigi. Budistlikus mütoloogias on hulgaliselt legende selle kohta, kuidas kohalikke jumalusi on suurte õpetajate maagilise väe abil dharmapaladeks muudetud. Nii näiteks alistas Padmasambhava Tiibeti religiooni böni jumalused, kes enne justkui oleksid takistanud budismi levikut. Tiibetis kasutatakse " dharmapala " (chos-skyong) kõrval ka nimetust drag-gsed (sõna-sõnalt "hirmus timukas"), millest omakorda tuleneb mongoolia dokshiit.

Üldiselt usukaitsjatest

Tiibeti tantristlikus (esoteerilises) buddhismis on treeningu meetodid, täpsemalt rituaalsed tseremooniad – nagu jumaluste ja vaimude kummardamine –üks olulisemaid mõjutusi, mida bön on buddhismile andnud. Kultuuriilminguna paistab see olevat valgustamata vaimude või deemonlike olendite kummardamine, tuues neile maised ohverdusi, kuid siiski on see sulandunud esoteerilisse buddhismi kui meditatiivne vahend. Jumalusi kujutatakse ühtesid või teise sümboleid omavana. Kui meile ei meeldi sõna jumalad, või vaimud, siis võib nimetada neid lihtsalt sümboliteks, mis aitavad saada kontakti vastavate väliste energiatega. Kaitsjad on olulised igapäevaelus ning omadused, mis neilt nõutakse on aktiivsus ja võim väiksemate kuritahtlike deemonite üle. Usukaitsjad on seotud erinevate vormide ja tasandite energiatega. Öeldakse, et need energiad on meis endis varjul. Suheldes ühe teatud kaitsjaga, õpitakse teatud energiad suunama ja nendega tegelema. Alati on olemas võimalus, et inimene ei tea tegelikult, kuidas nende energiatega, mis on usuliste-praktikate käigus tekkinud, tegeleda ja niimoodi tekkivad negatiivsed efektid. Usukaitsjate puhul kasutatakse sõnu: "lepitama", "alistama" jmt. Sest kui inimene nende alistamisega hakkama ei saa, asuvad nad tööle tema vastu. Sellepärast, ütleb dalai-laama, peab olema eriti ettevaatlik kaitsjate suhtes ning selleks on vajalikud ka õpetaja juhised, kes teab paremini, milline kaitsja millisele inimesele sobib jne. Hea võrdlus usukaitsjate olemuse kohta on, et suhted nendega on kui peremehe suhe kurja kaitsekoeraga, kes lõrisedes ja hambaid näidates ajab võõrad minema, kuid kui me neile pidevalt kohta kätte ei näita, võivad nad meie vastu pöörduda. Kaitsjad esindavad meie enda teadlikkuse raevukad ja järeleandmatud külgi. Sellegipoolest ei saa öeldes, et nad on meele aspektid, eitada nende eksistentsi suhtelisel tasandil. See tähendab lihtsalt seda, et viis, kuidas me neid kogeme on seotud meie enda psühholoogia ja teadvusetasanditega. Ja lõplikuna pole ju subjekti ja objekti erinevust buddhismis olemas. Aga seni, kuni me tajume maailma ühtsena, on meie maailm defineeritud suhetena ja rituaal on tegevus, mis väljendab neid suhteid – ta on suhtlusvahend. Traditsioonilises keeles öeldakse, et kaitsevaimude praktikat võib teha vaid siis, kui selle tegija on kindel, et ta suudab täita omapoolseid lubadusi, mis ta sellega enda peale võtab. Öeldakse ka, et kui praktikat teha valesti või ebakorrapäraselt muutuvad kaitsjad eriti raevukateks. "Õpilase jaoks on juhendavate / kaitsja jumalustega tutvumine pikk ja keeruline protsess. Kõigepealt peab kvalifitseeritud laama, kes juba "valdab" konkreetset jumalust, läbi viima vajaliku liturgia (kirjelduse, palved, loitsud jne) ning seejärel sooritama konkreetse pühitsuse vajalikus müstilises ringis. Õpilast seejärel tutvustatakse ning võetakse jumaluse kaitse alla. Siis peab õpilane minema üksinduses meditatsooni ning kontsentreeruma valitud jumalusele, korrates tema palvet sadu tuhandeid kordi"

Daakinii , Daakiniid

Simhamukha

Jumaluste nimed

Achi Chökyi Drolma – Drikung Kagyu
Akšobhja
Amitaba (tiib.: Opame)
Amitayus (tiib.: Tsepagme)
Amogasiddhi (tiib.:Donyo Drupa)
Avalokitesvara (tiib.: Chenrezi)
Dechen Gyalmo – jidam, guru Yeshe Tsogyal
Dorje Yudronma – Dharma-kaitsja
Ekajati (tiib.:Tsechikma or Ralchikma) – Dharma-kaitsja – mantrate valvur ja kaitsja Must Tara
Kakasya – Jidam
Kalachakra (tiib.:Dukyi Khorlo or Dukhor)
Kuan Yin – bodhisattva Avalokita vorm Hiinas
Kurukulla (tiib.: Rikjema)- Jidam – Punane Tara –
Lamanteri – raevukas Jidam
Magzor Gyalmo – Dharma-kaitsja – Palden Lhamo
Machig Labdron- Jidam – ajalooliselt eksisteerinud isik
Mandarava – Jidam – ajalooliselt eksisteerinud isik – pika-eluea jumalus
Marici – jidam – Päikese jumalanna
Mayadevi – ajalooliselt eksisteerinud isik – Sakyamuni Buddha ema
Nairatmya – Jidam
Niguma – lpärinevusliini guru ja ajalooliselt eksisteerinud isik – daakinii
Palden Lhamo (Sanskrit: Shridevi)- Dharma-kaitsja – Tiibeti raevukas kaitsejumalus
Prajnaparamita (Yum Chenmo) – guru – Jidam – loetakse symboolselt köigi Buddhade emaks
Samantabhadri (Samantabhadra) (Kuntuzangmo) – guru – jidam
Sarasvati – Jidam – Kaunite kunstide ,muusika,laulu ja öppimise jumalanna
Simhamukha (Sengdongma) – Jidam – lövinäoga daakinii
Sukkhasiddhi – guru – ajalooliselt eksisteerinud isik -daakinii
Tara, Roheline (Drolma) – jidam -Päästja
Tseringma – Dharma kaitsja – mägedes elav ja askelda jumalanna
Ratnasambhava (tiib.: Gyalwa Rinjun)
Samantabhadra (tiib.: Guntu Sangpo)
Valge Tara (Drolkar) – Jidam –
Vajrayogini (Dorje Naljorma / Dorje Phagmo))
Vajrakilaya (Vajrakila)
Vajravahari (tiib.: Dorje Phamo)
Ushnisha-sitatapatra -Jidam-Päevavarjuga naisterahvas-
Ushnisha-vijaya (Tiib.: Namgyalma ka Namgyelma)
Ushnisha-vijaya – Jidam – pika eluea jumalanna

Välislingid