Termodünaamiline tasakaal
Termodünaamiline tasakaal on termodünaamilise süsteemi stabiilne olek, mille puhul süsteemis ei toimu mingeid makroskoopilisi muutusi (aine- ja energiavood väliskeskkonnast eraldatud süsteemi sees ei muutu) ja olekuparameetrid – temperatuur, rõhk ja ruumala (maht) – jäävad ajas muutumatuks.
Püsivates välistingimustes olevas süsteemis saabub termiline tasakaal relaksatsiooni tõttu. Kui välistingimused ei muutu, siis süsteem iseenesest sellest enam ei välju.[1]
Tasakaalutingimused
[muuda | muuda lähteteksti]Selleks et süsteem saaks olla termodünaamilises tasakaalus, peavad olema täidetud termilise, mehaanilise ja keemilise tasakaalu tingimused:
- termilise tasakaalu eelduseks on makroskoopiliste soojusvoogude puudumine süsteemis; selleks peab temperatuur olema süsteemi ulatuses ühesugune;
- mehaaniline tasakaal eeldab, et üks makroskoopiline osasüsteem ei mõjuta teist osasüsteemi; sel juhul on rõhk kogu süsteemi ulatuses ühesugune ja süsteemile ei mõju välised väljad;
- keemiline tasakaal eeldab, et eri faasiolekutest koosneva süsteemi koostis jääb muutumatuks; sel juhul on faaside keemilised potentsiaalid võrdsed; kui süsteemile mõjub elektriväli), siis on elektrokeemilise tasakaalu eelduseks elektrokeemilise potentsiaali konstantsus.
Tasakaalutingimused eri süsteemides
[muuda | muuda lähteteksti]Suletud süsteem
[muuda | muuda lähteteksti]Suletud süsteem on termodünaamilises tasakaalus, kui selle entroopia on maksimaalne; vastavalt diferentsiaal
- .
Kindla mahuga ja kindla temperatuuriga süsteem
[muuda | muuda lähteteksti]Süsteemis, millele on väljastpoolt ette antud konstantne maht ja konstantne temperatuur , on vabaenergia minimaalne; siin on siseenergia ja osakeste arv. Kuna diferentsiaal
- ,
sest , siis järelikult ka .
Kindla rõhuga ja kindla temperatuuriga süsteem
[muuda | muuda lähteteksti]Süsteemis, millele on väljastpoolt ette antud konstantne rõhk ja konstantne temperatuur , on Gibbs vaba entalpia minimaalne. Kuna diferentsiaal
- ,
sest , siis järelikult ka .