Taskuhäälingu kasutusvaldkonnad

Taskuhäälingute eripäraks võrreldes raadioga on võimalus arvutist või mõnest muust nutiseadmest omale sobival ajal ja kohas saateid kuulata. Taskuhäälingud katavad kõikvõimalikke valdkondi, näiteks on eestikeelseid saateid liigitatud järgmistesse kategooriatesse: haridus, ilukirjandus, komöödia, krimi, kunst, lapsed ja pere, muusika, religioon ja spirituaalsus, sport, teadus, tehnoloogia, tervis, TV ja film, ühiskond ja kultuur, uudised, vaba aeg, valitsus, äri. Kuna teemasid ja kasutusvaldkondi on palju, siis järgnevalt on teema illustreerimiseks välja toodud mõned näited.

Haridus

Üks levinumaid taskuhäälingu kasutamise valdkondi audioringhäälingu kõrval on tõenäoliselt haridus. Ühelt poolt on saadete sisuks laiemalt haridusvaldkonna üle arutlemine, teisasalt  kasutatakse taskuhäälinguid ka õppimiseks ja õpetamiseks. Kõige enam kasutatud žanritena saab välja tuua lühikesed ja konkreetse sisuga saated, pikemad jutusaated ning vestlussaated koos külalistega. Hariduslike taskuhäälingute suuremaks mõjuks soovitatakse lisada saadete juurde nende transkriptsioone ja viktoriine. Üheks levinud võimaluseks on taskuhäälingute kasutamine võõrkeeleõppes, kus keskmes on kuulamisoskuse arendamine. Harjutustena kasutatakse nii klassikalisi kuulamisülesandeid etteantud vastustega, kuid ka kokkuvõtete tegemist, ümberjutustamist ja foneemilise kuulamise treenimist koos transkriptsiooni lugemisega.

Eesti esimeses haridusteemalises taskuhäälingus „Õpime koos“ arutavad õpetajatest saatejuhid Karin Tõevere ja Signe Varendi kord kuus kuni poolteist tundi kestvates saadetes koos saatekülalistega erinevad hariduselu küsimusi. Ka Haridus- ja Teadusministeeriumil on oma taskuhääling „Hariduse tulevik“, kus saatesse kutsutud eksperdid arutavad teemadel alates lasteaiast kuni elukestva õppimiseni välja. Tartu Ülikoolil on mitmeid taskuhäälingusaateid, kattes kõikvõimalike eluvaldkondi ja küsimusi. Ühe näitena võib välja tuua Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia taskuhäälingu „Rukkirääk”, mida juhib Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ürituste koordinaator Carlotta Põdra. Saates räägivad nii asutusesisesed kui ka -välised eksperdid ümbritsevast loodusest ning iga saade lõpeb viktoriiniküsimustega.

Audiogiidid

Taskuhääling on maailmas levinud audioringkäikude näol ka muuseumidesse (musecast) ja linnade audiogiididesse. Musecasti kasutavad näiteks The Grace Museum Texases, USAs ja Chicago Kunstiinstituut USA-s. Audissey Guides pakub jällegi tasuta audioringkäike erinevates USA linnades ja eksootilisemate huvidega reisija võib Soundtreki abil teha taskuhäälinguringkäigu Tais. Samamoodi kasutavad mõned ülikoolid audioringkäike oma õppeasutuse tutvustamiseks. Niisugust võimalust kasutab näiteks Berkeley Ülikool ja Lõuna-Carolina Ülikool USAs.

Publikatsioonid

Lisaks raadiosaadetele on erinevatest raamatukogudest ja kirjastustest võimalik taskuhäälinguna audioraamatud tellida. Audioversioone annavad oma leheuudistest välja ka mõned ajalehed, näiteks Hongkongi South China Morning Post. Mitmed uudistefirmad aga kasutavad lisaks audiole taskuhäälingut ka teksti edastamiseks. Andy Bowers ajakirjast Slate nimetab sellist taskuhäälingut textcastinguks ning edastab taskuhäälingu saadetena ajakirja täistekste, mida on võimalik iPodis lugeda. Taskuhääling pakub head võimalust ka teavitada inimesi erinevatest konverentsidest ja kokkusaamistest, pakkudes igapäevast tagasisidet.

Poliitika ja valitsemine

Oma sõnumeid ja ideid levitavad taskuhäälingute abil ka poliitikud ja riigiasutused. On välja toodud, et taskuhäälingutel on mitmeid eeliseid võrrdeles teiste platvormidega, näiteks on vastavate saadete kuulujad üldjuhul sisule rohkem keskendunud kui raadiokuulajad. Taskuhäälingud võimaldavad poliitikutel luua pikaajalist, emotsionaalselt ning  usalduslikku suhet valijaskonnaga ning laiendada oma valijate ringi, seega on oluline, millise mulje poliitikud endast jätavad ning millised sõnumeid levitavad. Eesti poliitmaastikul kasutavad seda formaati eelkõige erakonnad, aga ka mõned üksikud poliitikud. Oma saateid teevad näiteks nii Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid kui ka EKRE sõnumeid edastav portaal Uued Uudised.

Taskuhäälingute populaarsus on kasvatanud ka riigiasutuste huvi vastava formaadi vastu mitmel pool maailmas, eriti just viimastel aastatel. Eestis on mitmel ministeeriumil oma saated, näiteks Siseministeeriumil „Siseturvalisuse taskuhääling” ja Sotsiaalministeeriumil „Ah”. Samas ei pruugi olla riiklikult toodetud sisu alati edukas. Näiteks Saksamaal kulutas siseministeerium 66 000 eurot taskuhäälingule „Rohrpost auf die Ohren", mida kuulas lõpuks vaid 648 kuulajat. USAs valitsus toetas aastatel 2020-2023 ligi 60 taskuhäälingu tegemist üle 8 miljoni dollari ning valitsust kritiseeriti valitsuse poolt loodud vasakpoolse propaganda levitamise eest maksumaksja rahana.

Religioon

Taskuhäälingut kasutatakse ka religioossetel eesmärkidel. Megan Tench kirjeldab oma artiklis „From pulpit to iPod“, kuidas Godcastinguks nimetatud taskuhäälingut kasutavad teenistuste ja sõnumite regulaarseks levitamiseks erinevad kirikud ja pastorid. Veebileht Disciples with Microphones pakub näiteks katoliiklikke taskuhäälingu saateid. Eestiski salvestavad mitmed kirikud oma jutlusi ning mõned neist on koostanud korraliku audioarhiivi oma kodulehel. Näiteks on Valguse Tee vabakogudusel avalik audioarhiiv alates 2005. aastast. Sealt taskuhäälinguni oleks vaid väike samm.

Taskuhäälingute kasutamine turunduses

Taskuhäälinguid saab edukalt kasutada ettevõtete ja brändide turunduses. Kuna taskuhäälingud katavad pea kõiki valdkondi, siis saab tooteid või teenuseid reklaamida nii mass- kui ka nišiturul. Taskuhäälingutel on võrreldes teiste kanalitega mitmeid eeliseid, mis aitavad tarbijate tähelepanu köita. Taskuhäälingute kuulajad keskenduvad sisule ja nad usaldavad oma saatejuhte, mis teeb nad vastuvõtlikumaks reklaamitud brändidele. Brändid peaksid taskuhäälingutes eelistama informatiivseid ja meelelahutuslikke reklaame, kuna need on tarbijate suhtumiste kujundamisel kõige mõjusamad. Taskuhäälingud võimaldavad ka kitsast sihtrühma kõnetada, tuginedes tarbijate eelistustele ja huvidele, mis aitab jõuda võimalikult laia hulga tarbijateni, kellel on sarnased eelistused. Reklaami asukoht episoodi alguses, keskel või lõpus ei pruugi oluliselt mõjutada reklaami edukust, kuid sisu kvaliteet ja relevantsus on seejuures võtmetähtsusega.

Eestis läbiviidud uuring näitab, et 42% küsitletud Eesti turundusjuhtidest peab taskuhäälinguid sobivaks turunduskanaliks. Samas toodi kitsaskohtadena välja, et puudub teava kuulajate arvu ja profili kohta ning eetris olevate reklaamide tõhususe kohta, aga ka asjaolu, et turundusjuhid hindavad oma teadmisi taskuhäälingute kasutamise kohta reklaamsõnumite edastamisel ebapiisavaks.

Muud valdkonnad

Taskuhäälingut kasutab samuti tervisevaldkond, näiteks pakutakse selle kaudu isegi rehabilitatsiooniprogramme alkohoolikutele ja fitnessiprogramme, nagu jooga taskuhääling. Taskuhäälingu vahendusel on võimalik teha ülekandeid isegi kosmosest, nagu tõestas 2005. aastal Steve Robinson. Taskuhääling on väga levinud meelelahutusäris ning taskuhäälingusaateid tehakse eraldi mitmetele huvirühmadele, sest see võimaldab erinevalt raadiost pöörata tähelepanu väga kitsalt määratletud kuulajaskonnale.

Seega võib öelda, et vaid kümmekond aastat tagasi hoo sisse saanud taskuhääling on tänaseks levinud praktiliselt igasse valdkonda, mis vähegi on huvitatud oma toodete, ideede või uudiste levitamisest. Kui välismaal on järjest enam hakatud nägema niisuguse publitseerimisviisi eeliseid, siis Eestis on taskuhääling veel küllaltki lapsekingades, piirdudes praegu enamasti veel vaid raadioprogrammidega. Ometi võib näha, et siingi on võimaluste ring väga lai ning arenemisruumi praktiliselt igas vallas.

Vaata ka

• Taskuhääling