Tartu Ülikooli peahoone

See artikkel räägib ülikooli peahoonest Tartus; samanimelise litograafia kohta vaata Tartu ülikooli peahoone (litograafia)

Tartu Ülikooli peahoone asub Tartu kesklinnas aadressil Ülikooli tänav 18. See on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis.^[viide?]

Traditsiooniliselt on peahoones asunud rektoraat ja muud haldusüksused ja humanitaarteaduskonnad. Viimastel aastakümnetel on ülikooli peahoones tegutsenud eesti jt filoloogid, õigusteadlased, ajakirjandusõpe ning tänini peahoone põhiosa põhjaotsa kõrgeimal korruseil töötav usuteaduskond. Rektoraat paikneb tänapäeval hoone lõunatiivas. Viimasel kümnendil on õppetegevus hajutatud üha enam ülikooli teistesse hoonetesse, andes peahoones maad ülikooli administratsioonile.

Tartu Ülikooli peahoone aulas toimuvad traditsiooniliselt ülikooli aktused, samuti on see esinduslik kontserdipaik.

Ajalugu

Ülikooli peahoone projekteeris Johann Wilhelm Krause. Projekt valmis 1805. aastal ja hoone nurgakivi pandi 15. septembril (30. augustil?) 1805. Peahoone avati piduliku aktusega 31. juulil 1809, kuigi sisetööd kestsid veel 1811. aastani. Hiljem lisati tiibhooned ja ülikooli kirik (1856–59).^[1]^[2]

Ööl vastu 21. detsembrit 1965 oli peahoones tulekahju. Tulekahju sai alguse umbes keskööl, tuletõrje alustas kustutamist enne kella viit hommikul. Tules hävis peahoone keskmine osa, katus ja pööning ning seal asunud kaks kartserit ja kolmanda kartseri sein, aula ja sellega külgnenud teise ja kolmanda korruse ruumid. Kogu peahoone 6255 m² põrandapinnast hävis 900 m². Eeluurimise käigus tuvastati, et põleng sai alguse hoone teisel korrusel asunud üldfüüsika kateedri üldpraktikumi pimedas (ilma akendeta) ruumis tekkinud elektririkkest. Peahoone taastati 1. septembriks 1966, aula aga 28. aprilliks 1967^[3].

1997. aastani tegutses peahoone keldris kohvik Sophokles.

Tartu Ülikooli peahoonet on korduvalt restaureeritud. 2007. aastal uuendati hoone katust, pööningut ja välispiirdeid.

Ülikooli peahoone põleng 1965. aastal
Ülikooli peahoone 1991. aastal
Tartu Ülikooli peahoone detsembris 2014

Arheoloogilised uuringud

Ülikooli peahoone on rajatud endise Maarja kiriku varemetele. Ehitamise käigus väljatulnud luustikud maeti ümber ja neile püstitati Rahvaste monument.

2010. aastal toimunud arheoloogilistel uuringutel peahoone ja Tartu Ülikooli vana keemiahoone vahelisel alal tuli maapinnast välja arvukalt kunagise Maarja kiriku kalmistule maetud inimeste luustikke. Arheoloog Martin Malve usub, et kalmistu piir ulatub keemiahoone keskpaigani ja terve Jakobi tänav on kalmistuala. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia vanemteadur Heiki Valk on ühe lapsematuse dateerinud 13.–14. sajandisse, kaela pandud helmeste järgi^[4]. Leiti ka üks Rootsi aega kuuluv mehe matus. Rootsi ajal oli Maarja kirik teadaolevalt Rootsi garnisoni pühakoda.

Mälestustahvlid ja monumendid

Ülikooli peahoone põhjatiiva otsaseinal paikneb mälestustahvel ainsale Tartu Ülikoolis õpetanud nobelistile, keemik Wilhelm Ostwaldile. Lõunatiiva otsaseinale paigaldas Poola suursaatkond Tallinnas 3. mail 2005 (uuendatud tahvel avati 27. septembril 2021) mälestustahvli Poola-Leedu kuningale Stefan Batoryle, kes 1583. aastal andis Tartu linnale selle praegused lipuvärvid ning rajas ülikooli eelkäija, Tartu jesuiitide gümnaasiumi. Peahoone taguses väikses pargis Kuningaplatsil seisab ülikooli rajaja, Rootsi kuninga Gustav II Adolfi monument, mis on sõjaeelse mälestusmärgi koopia.

Peahoone vasemas tiivas on esimesel korrusel koridoriseinal mälestustahvel esimestele Tartu Ülikoolis eesti keeles õigusteadust õpetanud õppejõududele Nikolai Maimule, Ants Piibule ja Jüri Uluotsale.

9. aprillil 2012 avati peahoones mälestustahvel Ferenc Lisztile, kes andis aulas täpselt 170 aastat varem (1842) kaks kontserti.

Auditooriumile nr 139 on antud Johannes Voldemar Veski nimi. Varem on olnud peahoone koridoris ka mälestustahvel Teises maailmasõjas (toona Isamaasõda) langenud õppejõududele.

Ülikooli peahoone kunstis

Georg Friedrich Schlateri litograafia 1845. aastast
Louis Höflingeri litograafia 1860. aastast
Louis Höflingeri litograafia 1860. aastast
Höflingeri litograafia reproduktsioon Von Bocki maja otsaseinal

Pildid

Peahoone 5. oktoobril 2007 kaunistatuna 375. aastapäevaks
Gustav II Adolfi monument peahoone taga
Peahoones asub ka Tartu Ülikooli Kunstimuuseum
Peahoone aula
Lõunapoolne tiibhoone
Peatrepp
Portikus

Vaata ka

Viited

↑ Tartu Ülikooli ajalugu II. 1798-1918. Koostanud Karl Siilivask. Eesti Raamat, Tallinn, 1982.
↑ "Tartu Ülikooli peahoone". info.raad.tartu.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. september 2021. Vaadatud 9. detsembril 2023.
↑ Ando Leps. Tulekahju ülikoolis. Tänavu möödub 45 aastat Tartu Ülikooli peahoone tulekahjust. Kultuur ja Elu
↑ Jüri Saar, "Arheoloogid leidsid hulga luustikke" Postimees, 16. august 2010

Kirjandus

Niina Raid "Tartu Ülikooli peahoone" Tartu: AS RAHKOI, 1993

Välislingid

Tartu Ülikooli peahoone
Tartu Ülikooli peahoone kultuurimälestiste riiklikus registris
Varje Sootak: "Kuue samba taga" Universitas Tartuensis, oktoober 2015

[1] Tartu Ülikooli ajalugu II. 1798-1918. Koostanud Karl Siilivask. Eesti Raamat, Tallinn, 1982.

[2] "Tartu Ülikooli peahoone". info.raad.tartu.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. september 2021. Vaadatud 9. detsembril 2023.

[3] Ando Leps. Tulekahju ülikoolis. Tänavu möödub 45 aastat Tartu Ülikooli peahoone tulekahjust. Kultuur ja Elu

[4] Jüri Saar, "Arheoloogid leidsid hulga luustikke" Postimees, 16. august 2010

[1]

[2]

[3]

[4]