Johannes Voldemar Veski

Johann(es) Voldemar Veski (27. juuni 1873 Vaidavere Kaasiku talu – 28. märts 1968 Tartu) oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).

Johannes Voldemar Veski õppis Maarja-Magdaleena kihelkonnakoolis 1883–1887^[1] ja lõpetas 1896. aastal Hugo Treffneri gümnaasiumi^[2].

1901–1905 töötas ta "Teataja" toimetuses, pärast seda kui "Teataja" kinni pandi, seejärel Jaak Järve ajalehe "Uus Virulane" toimetuses^[3].

Johannes Voldemar Veski oli tegev Eestimaa Rahvahariduse Seltsis juhatuse liikme ja sekretärina^[4].

Ta töötas Tartu Ülikooli eesti keele lektorina aastail 1920–1938, eesti keele professorina aastail 1944–1955, ENSV TA akadeemik aastast 1946, 1914. aastast alates oli ta Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär. Koostas õigekeelsussõnaraamatu.

Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja.

1914–1922 Eesti Kirjanduse Seltsi teaduslik sekretär.

Johannes Voldemar Veski oli Tartu ülikooli audoktor^[5] (Dr. phil. h. c., 1933).

Oskuskeele komisjonide loomine Veski osalusel (matemaatika, zooloogia, geograafia jne). 1920–1940 ilmus Veski osalusel 36 oskussõnastikku.

1918 avaldati esimene ÕS (170 lehekülge, 20 000 sõna).

Keelekorralduse põhimõtted: otstarbekus, süsteemsus, kõik arendamiseks vajalik leidub keeles endas.

Johannes Voldemar Veski oli Sihtasutise M. Varese Toetusraha juhatuse liige.

Johannes Voldemar Veski suri 1968. aastal Tartus ja on maetud Tartu Ülikooli kalmistule.

Isiklikku

Tema tütar oli keeleteadlane Asta Veski, vend Karl Rudolf Veski (1883–1953) oli pedagoog, 1901–1913 mitmel pool Eestis algkooliõpetaja ja 1913–1922 H. Treffneri gümnaasiumis, 1922–1932 Tartu õpetajate seminari õppejõud.

Viited

↑ J. V. Veski 95. sünniaastapäev. Keel ja Kirjandus, 1968, nr 8, lk 511
↑ Johannes Voldemar Veski, Mälestusi eesti kultuurielust. Keel ja Kirjandus, 1961, nr 4, lk 247
↑ Johannes Voldemar Veski, Mälestusi eesti kultuurielust. Keel ja Kirjandus, 1961, nr 6, lk 369
↑ Mälestusi eesti kultuurielust. Keel ja Kirjandus, 1961, nr 6, lk 373
↑ "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.

Kirjandus

Johannes Voldemar Veski, Mälestusi eesti kultuurielust. Keel ja Kirjandus, 1961, nr 4, lk 247 jj
Johannes Voldemar Veski, Mälestusi eesti kultuurielust. Keel ja Kirjandus, 1961, nr 6, lk 369 jj
August Palm, "Hüvastijätt Nestoriga" (mälestuskilde) – Looming 1968, nr. 6, lk. 896–904
Keel ja Kirjandus 1973, nr. 6 (J. V. Veski 100, autorid: Paul Ariste, Arnold Kask, Jaak Põldmäe, Helju Vals, Huno Rätsep)
Heinrich Riikoja, "Koos Veskiga sõnu tegemas" – Keel ja Kirjandus 1975, nr. 4, lk. 231–234
Huno Rätsep, "Sõnaloo raamat" (artikleid). Ilmamaa, Tartu 2002
Johannes Voldemar Veski, Mälestuste raamat, Eesti Raamat, Tallinn, 1974
Setumaa : maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Toimetaja: Johannes Voldemar Veski, Edgar Kant, August Tammekann, Eesti Kirjanduse Selts. Kodu-uurimise toimkond 1928

Välislingid

Johannes Voldemar Veski Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
Johannes Voldemar Veski end. elamu

[1] J. V. Veski 95. sünniaastapäev. Keel ja Kirjandus, 1968, nr 8, lk 511

[2] Johannes Voldemar Veski, Mälestusi eesti kultuurielust. Keel ja Kirjandus, 1961, nr 4, lk 247

[3] Johannes Voldemar Veski, Mälestusi eesti kultuurielust. Keel ja Kirjandus, 1961, nr 6, lk 369

[4] Mälestusi eesti kultuurielust. Keel ja Kirjandus, 1961, nr 6, lk 373

[5] "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]