Taani rahvuspargid
Taani rahvuspargid |
Taanis on 3 rahvusparki kogupindalaga 1890 km². Lisaks nendele asub üks, kuid see-eest maailma suurim rahvuspark Taani autonoomsel alal Gröönimaal.
Taani rahvuspargiprogramm on veel suhteliselt noor, esimene rahvuspark moodustati 2008. aastal. Taani rahvusparkide iseärasuseks on lai demokraatlik osalusprotsess ja teiste riikidega võrreldes vabamad reeglid majandustegevuse osas. Gröönimaal on rahvuspark olemas juba 1974. aastast.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Taani oli kuni viimase ajani üks vähestest Euroopa maadest, kus rahvuspargid puudusid. 2001. aastal tegi Nils Wilhjelmi moodustatud komitee ettepaneku rajada Taanisse mitmed "suuremad rahvuslikud looduspiirkonnad" looduse ja elurikkuse kaitseks.[1] 2002. aastal otsustas valitsus alustada ettevalmistusi rahvusparkide loomiseks. Aastatel 2003–2005 viis Taani vabaõhunõukogu (Friluftsrådet) läbi pilootprojektid 7 võimaliku ala ja uurimisprojektid veel 3 ala suhtes eesmärgiga selgitada, kuidas võiksid rahvuspargid välja näha praktikas.[2][3] 1. märtsil 2006 esitas keskkonnaministri moodustatud nõukogu ministrile kokkuvõtlikud ettepanekud ja soovitused rahvusparkide eesmärkide ning rajamise ja haldamise korra kohta.[4] Edasi jõudis protsess otsuste faasi. 24. mail 2007 võttis Taani parlament Folketing vastu rahvuspargiseaduse.[5] Seejärel pandi paika viis ala, mille puhul alustati rahvuspargi rajamist: Kongernes Nordsjælland, Mols Bjerge, Skjern Å, Thy ja Vadehavet.[6] 22. augustil 2008 loodi esimesena Thy rahvuspark, 29. augustil 2009 Mols Bjerge rahvuspark ja 16. oktoobril 2010 seni viimane, Vadehaveti rahvuspark. Skjern Å rahvuspargi loomine katkestati 2012. aastal ühe osa elanikkonna vastuseisu tõttu.[7]
Kaitsekorraldus
[muuda | muuda lähteteksti]Rahvuspargiseaduse põhjal on rahvusparkide rajamise eesmärgiks kaitsta ja tugevdada rahvusliku ja rahvusvahelise tähtsusega pidevaid loodusalasid ja maastikke, säilitada ja suurendada või välja tuua nende looduslikke, maastikulisi, geoloogilisi ja kultuurilisi väärtusi, arendada teadusuuringuid ja haridust. Suure rahvastikutiheduse ja pika asustusajalooga maana on Taanis suurem rõhk kui muudes riikides rahvusparkide majanduslikul kasutamisel ja kohaliku elanikkonna osalemisel rahvuspargi juhtimises.
Taani rahvuspargid hõlmavad kõige unikaalsemat, iseloomulikumat ja tähtsamat osa Taani looduskeskkonnast ning sinna võivad kuuluda nii metsad kui ka avatud alad põllu- ja karjamaadega, samuti väikesed külad ja tiheasustusalad. Rahvuspark võib katta nii maismaad kui ka merd.[8] Taani rahvuspargid haaravad üldrahvaliku tähtsusega maastikke ja selle poolest erinevad nad näiteks Taani loodusparkidest. Rahvusparke luuakse keskkonnaministri määrusega ja nad saavad riiklikku toetust. Loodusparke seevastu luuakse kohalikul või piirkondlikul initsiatiivil ja otsest riiklikku toetust nad ei saa.[9]
Igal rahvuspargil on detsentraliseeritud juhtimine, mis koosneb komiteest, rahvuspargi nõukogust (nõuandev organ) ja sekretariaadist (igapäevategevuse korraldaja). Komitee liikmed ja esimehe määrab keskkonnaminister mitmesuguste organisatsioonide esindajate hulgast ning neil peavad olema, nii palju kui võimalik, kohalikud sidemed. Komitee ülesandeks on ette valmistada rahvuspargi töö- ja arenguplaan, kaasates sellesse protsessi kohalikku elanikkonda. Kohalikul toel ja vabatahtlikkusel põhineb ka rahvuspargi arendamine järgnevate aastate jooksul. Rahvuspargi loomisel saab komitee riigilt stardiraha ning seejärel iga-aastast toetust, samuti võib ta ise sissetulekuid hankida.[8]
Rahvuspargis on lubatud kõigil vabalt liikuda. Rahvuspargi sees ei kehti omaette seadusi, vaid rakenduvad samad seadused nagu rahvuspargist väljas. Osa rahvusparkide alast on eraomanduses.[8]
Rahvuspargid
[muuda | muuda lähteteksti]| Nimi | Piirkond | Pindala (km²) | Loodud | Kirjeldus |
|---|---|---|---|---|
| Mols Bjerge rahvuspark | Kesk-Jüütimaa | 180 | 2009 | Väga mitmekesine maastik, viimase jääaja moreenist künkaahelikud (kuni 137 m), rohumaad, suured metsad ja rannikualad, samuti unikaalne kultuurmaastik ja külad. Mitmed rahvusvaheliselt või riiklikult kaitstud looma- ja taimeliigid. |
| Thy rahvuspark | Põhja-Jüütimaa | 243,7 | 2008 | Vendsyssel-Thy saare läänerannik Hanstholmist kuni Agger Tangeni. Suured luited madala taimestiku ja okasmetsaga, väikesed järved. Euroopa üks suurimaid rannanõmmesid. |
| Vadehaveti rahvuspark | Lõuna-Taani | 1466 | 2010 | Waddenzee Taani-osa koos rannikumere, rannaäärsete saarte, padurate ja poldritega. Maailma üks väärtuslikemaid loodetest mõjustatud rannikualasid, Euroopa olulisim lindude läbirännu- ja talvitumispiirkond, suur hüljeste populatsioon. |
Taanis asub ka 1912. aastal moodustatud 0,77 km² suurune avalik loodusala nimega Rebildi rahvuspark. See on ala, mille omal ajal ostis taaniameerika ärimees Max Henius koos kaaslastega ja kinkis Taani valitsusele, et seal iga aasta 4. juulil korraldada festivali Rebildfest.[10] Rahvuspargiseaduse mõistes pole see ala rahvuspark, kuigi tema niimoodi nimetamisele seadus takistusi ei tee.[9]
Autonoomsete alade rahvuspargid
[muuda | muuda lähteteksti]Taani autonoomsetest omavalitsusega aladest on rahvuspark ainult Gröönimaal.
| Nimi | Piirkond | Pindala (km²) | Loodud | Kirjeldus |
|---|---|---|---|---|
| Gröönimaa rahvuspark | Kirde-Gröönimaa | 972000 | 1974 | Põhjapoolsed 3/5 Gröönimaa idarannikust ja idapoolsed 2/3 põhjarannikust, sisemaal ulatub üle tohutu jääkilbi saare keskjooneni. Maailma suurim rahvuspark, peaaegu inimasustuseta. |
Taani teisel autonoomsel alal Fääri saartel rahvusparke pole, aga nende rajamist kaalutakse.[11]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ En rig natur i et rigt samfund (pdf) Wilhjelmudvalget, november 2001. ISBN 8772793287
- ↑ Historien om nationalparker i Danmark Danmarks Nationalparker
- ↑ Pilotfasen[alaline kõdulink] Danmarks Nationalparker. Projektide lõppraportid
- ↑ Rapport fra Den Nationale Følgegruppe vedr. nationalparker[alaline kõdulink] (pdf) Den Nationale Følgegruppe vedrørende nationalparker, 2006. ISBN 8772797053
- ↑ Lov om nationalparker Taani rahvuspargiseadus, 24. mai 2007
- ↑ Aftalen om nationalparker[alaline kõdulink] (pdf) Danmarks Nationalparker, 29. juuni 2007
- ↑ Nationalpark Skjern Å opgives[alaline kõdulink] Miljøministeriet, 23. märts 2012
- ↑ 8,0 8,1 8,2 Tourist in a Danish national park Danish National Parks
- ↑ 9,0 9,1 Hvad er en dansk nationalpark? Danmarks Nationalparker
- ↑ Rebildselskabet – Dansk Amerikansk Venskabsforening
- ↑ Visjón 2015. Mál og vegir[alaline kõdulink] (pdf) Løgmansskrivstovan, 2007. ISBN 9789991896243
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Danmarks Nationalparker Naturstyrelsen. Taani rahvusparkide ametlik lehekülg
- Nationalparker i Danmark (pdf) Danmarks Naturfredningsforening, september 2006. Taani looduskaitseühingu ettepanek 14 võimaliku rahvuspargi kohta
- Det er ikke nationalparker men fredede landskaber Nepenthes, 9. september 2008. Taani rahvusparkide olemusest