Padur
Padur (ka marš, maršimaa, padurannik) on mere või suure järvega külgnev märgala, mis on perioodiliselt veega kaetud. Enamik paduraid on soolase veega.
Padurad on sageli kaetud rannaniitudega ja vahel soostunud. Padurad asuvad sageli järvede ja ojade servas, kus toimub üleminek vee- ja maismaaökosüsteemi vahel. Padura taimestiku moodustavad enamikus väikesekasvulised rohttaimed (tarnad, kõrrelised, loalised), aga ka näiteks pillirood ja hundinuiad. Padurates leiduvad puittaimed on tavaliselt madalakasvulised põõsad.
Paduraid kasutatakse põllumajanduses laialdaselt nii heinamaana kui karjamaana. Kuivendatud paduraid nimetatakse poldriteks. Padurad on elupaigaks paljudele selgrootutele, kaladele, kahepaiksetele ja veelise eluviisiga imetajatele.
Padurad on levinud Põhjamere rannikul Taanis, Madalmaadel, Prantsusmaal ja Inglismaal. Maailmas leidub neid mujalgi, näiteks USA-s Atlandi ookeani rannikul ja Venemaal Põhja-Jäämere rannikul. Paduraid esineb üksnes tasandikulisel, mitte mägisel rannikul. Paduraid ohustab merepinna tõus ja sellega kaasnev erosioon.[1]
Üldiseloomustus
[muuda | muuda lähteteksti]Padurates elavad mitmed taime-, looma- ja putukaliigid, kes on kohastunud elama üleujutatud tingimustes.[2] Taimed peavad suutma ellu jääda väikese hapnikusisaldusega mudas. Seetõttu on paljudel taimedel tekkinud kohastumusena aerenhüüm ehk õhukude.[2] Samuti on padurates kasvavatele taimedele iseloomulik risoomide olemasolu. Veelise eluviisiga loomad, näiteks kalad ja salamandrid, kes padurates elavad, suudavad hakkama saada väikese hapnikusisaldusega vees. Padurate pH on tavaliselt neutraalne kuni aluseline.
Ökosüsteemi olulisus
[muuda | muuda lähteteksti]Padurad on ühed maailma kõige suurema bioloogilise produktiivsusega kooslused, mistõttu on need kalanduse mõttes väga olulised.[2] Samuti tõstavad padurad vee kvaliteeti ja puhtus, ennekõike tänu filtreerimisele ja sedimentatsioonile. Padurad tarbivad toit- ja saasteaineid, puhastades sellega vett.[3] Padurad absorbeerivad suurtel vihmaperioodidel vett ja vabastavad selle aegamisi vesikonda tagasi, vähendades üleujutuste ulatust.[4] Paduratel on tähtis roll ka turismis, hariduses ja teaduses.[3]
Taastamine
[muuda | muuda lähteteksti]Osas maailma piirkondadest on hävinud juba 90% märgaladest, mille hulka kuuluvad ka padurad. Paduraid kuivendatakse põllumaa juurde tekitamise eesmärgil, samuti ka valglinnastumise tõttu. Taastamine on protsess, mille käigus tuuakse padurad tagasi maastikele, kust nad on minevikus kadunud.[2] Taastamist saab teha suurel skaalal, näiteks lastes jõgedel kevadel looduslikult üle ujutada, või väikesel skaalal, näiteks tuues märgalad tagasi linnaruumi.
Viiteloend
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ FitzGerald, Duncan M.; Hughes, Zoe (30. mai 2019). "Marsh Processes and Their Response to Climate Change and Sea-Level Rise". Annual Review of Earth and Planetary Sciences (inglise). 47 (1): 481–517. DOI:10.1146/annurev-earth-082517-010255. ISSN 0084-6597.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Keddy, P. A. (2010). Wetland Ecology: Principles and Conservation (2nd edition) (inglise). Cambridge, UK: Cambridge University Press. Lk 497.
- ↑ 3,0 3,1 Barbier, Edward B.; Hacker, Sally D.; Kennedy, Chris; Koch, Evamaria W.; Stier, Adrian C.; Silliman, Brian R. (mai 2011). "The value of estuarine and coastal ecosystem services". Ecological Monographs (inglise). 81 (2): 169–193. DOI:10.1890/10-1510.1. ISSN 0012-9615.
- ↑ Draper; Reed (2005). Our Environment (inglise). Nelson Education ltd. Lk 96.