Türgi sissetung Küprosele
| Türgi sissetung Küprosele | |||
|---|---|---|---|
 Rahvastiku etniline jaotumine Küprose 1960. aasta rahvaloenduse ajal. Sinisega on tähistatud domineeriv rahvusrühm kreeklased, punasega on tähistatud türklased. | |||
| Toimumisaeg | 20. juuli – 18. august 1974 | ||
| Toimumiskoht | Küprose saar | ||
| Tulemus | Türgi võit | ||
| Territoriaalsed muudatused | Küprose põhjaosa okupeerimine, 1975. aasta Küprose Türgi Föderatiivse Riigi väljakuulutamine ning 1983. aasta Põhja-Küprose Türgi Vabariigi iseseisvusdeklaratsioon. | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
Türgi sissetung Küprosele oli Türgi rünnak Küprose Vabariigi vastu 20. juulil 1974 pärast Küprose Rahvuskaardi poolt Makarios III vastu sooritatud riigipööret, mis lõppes Küprose saare põhjaosa okupeerimisega rahvusvahelist õigust rikkudes. Põhja-Küprose Türgi Vabariiki, mis kuulutati välja 15. novembril 1983, tunnustab rahvusvaheliselt ainult Türgi.
Kulg
[muuda | muuda lähteteksti]
15. juulil 1974 kukutas Küprose Rahvuskaart riigipöördega Küprose Vabariigi presidendi peapiiskop Makarios III. Kreeka hunta juhitud riigipöörde eesmärk oli kukutada Küprose demokraatlik valitsus ja annekteerida Küpros, mis oli selge Zürichi ja Londoni lepingute rikkumine.
Pärast seda, kui Suurbritannia lükkas tagasi garantiivõimude ühismeetmed, sekkus 20. juulil Türgi, saates sinna regulaarseid vägesid. Türgi sõjalaevastik, mis oli teel eelmisest õhtust saadik, tõlgendati Ateenas "õppusena" ja nii toimus 20. juuli 1974. aasta hommikul Türgi vägede tõkestusteta sissetung Küprosele.
Pärast ajutist relvarahu kasutas Türgi oma vägede kohalolekut alates 14. augustist, et okupeerida saare põhjaosa, rikkudes rahvusvahelist õigust. Kuigi Põhja-Küprose territoorium moodustas vaid 37 protsenti Küprose Vabariigi territooriumist, moodustas see 70 protsenti kogu majandustoodangust. 66 protsenti kõigist turismirajatistest, 80 protsenti kõigist tsitrusviljadest ja ka saare peamine kaubasadam Famagusta asusid saare põhjaosas.[1]
Tagajärjed
[muuda | muuda lähteteksti]
Türgi sõjavägi pagendas Küprose põhjaosast lõunasse 162 000, Türgi andmetel 120 000, küprosekreeklast. Euroopa Inimõiguste Kohus kohustas 2014. aasta mais Türgit maksma 90 miljonit eurot kahjutasu ja hüvitisi kadunud küproslaste peredele.[2][3]
Karpasía poolsaarele (Rizokárpaso) jäi elama väike kogukond küprosekreeklasi, samuti araabiakeelsed maroniite. 1975. aastal sunniti küprosetürklasi, kes moodustasid tol ajahetkel 19 protsenti saare elanikkonnast, lahkuma saare lõunaosast. See tõi kaasa varem kakskeelse ja mitmekultuurilise saare de facto setsessiooni.
Kreeka Kolonelide diktatuur kaotas nüüd oma ridades toetuse riigipöördes osalemise ja Kreeka seisukohalt katastroofiliste sõjaliste arengute tõttu Küprosel; pärast režiimi kukutamist 1974. aasta juulis ohvitserkonna opositsiooniliste osade poolt pöördus Kreeka tagasi demokraatia juurde ja juhtivatele tegelastele mõisteti eluaegne vanglakaristus. Küprosekreeklaste kontrolli all olevas saareosas taastati Makarios III tagasitulekuga Küprose Vabariigi vana kord. Türgi väed ei tõmbunud tagasi ja 1975. aastal kuulutati välja Küprose Türgi Föderatiivne Riik ja 1983. aastal Põhja-Küprose Türgi Vabariik. ÜRO haldab asustamata puhvertsooni, kus asuvad ka Nikosia rahvusvaheline lennujaam, mis vahepeal suleti, ja Ledra Palace'i hotell.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ The Middle East and North Africa. 2003. Lk 255.
- ↑ Case of Cyprus v. Turkey (Application no. 25781/94) European Court of Human Rights
- ↑ Application Nos. 6780/74 and 6950/75 Cyprus against Turkey 10. juuli 1976