Põhja-Küprose Türgi Vabariik

Põhja-Küprose Türgi Vabariik türgi Kuzey Kıbrıs Türk Cumhuriyeti

Põhja-Küprose lipp Põhja-Küprose vapp

Pindala: 3355 km² Rahvaarv: 382 836 (2021) Pealinn: Nikosia Ametikeel: türgi

Põhja-Küprose Türgi Vabariik (türgi keeles Kuzey Kıbrıs Türk Cumhuriyeti) on rahvusvaheliselt tunnustamata de facto eksisteeriv Küprose türklaste riik Küprose saare põhjaosas.

Maailma riikidest tunnustab Põhja-Küprose Türgi Vabariiki ainult Türgi. Riiki tunnustab ka Aserbaidžaani osa Nahhitševani Autonoomne Vabariik. Islami Konverentsi Organisatsioon on andnud talle vaatlejastaatuse Türgi Küprose Riigi nime all.

Teised riigid ja ÜRO tunnustavad ainult Küprose Vabariiki, mis de facto on Küprose kreeklaste riik saare lõunaosas. Nad tunnustavad Küprose Vabariigi suveräänsust kogu saare territooriumil.

Türgi ja Põhja-Küprose Türgi Vabariik omakorda ei tunnusta Küprose Vabariigi võimu kogu saarel ning nimetavad Küprose Vabariiki Lõuna-Küprose Kreeka Võimuks.

Riik

Põhja-Küprose pealinn on Nikosia (türgi keeles Lefkoşa), täpsemalt Nikosia Küprose türklaste valduses olev põhjaosa.

Riigi president on alates 23. oktoobrist 2020 Ersin Tatar, peaminister on alates 5. novembrist 2021 Faiz Sucuoğlu.

1983–2005 oli president Rauf Denktaş, 2005–2010 Mehmet Ali Talat, 2010–2015 Derviş Eroğlu, 2015-2020 Mustafa Akıncı.

Riigi teke

1960. aastal vabanes Küprose saar Suurbritannia võimu alt tingimusel, et kumbki saare kogukond, ei kreeklased ega türklased ei taotle saare minekut mõne teise riigi võimu alla. Kumbki pool sai võrdse esinduse valitsuses ja muudes võimuinstitutsioonides. Presidendiks valiti Kreeka õigeusu peapiiskop Makarios III, kes oli sel kohal kuni oma surmani 1977. Küprose iseseisvuse lubasid tagada Kreeka ja Türgi.

Küprose kreeklased toetasid valdavalt enosist - Küprose liitmist Kreekaga. Küprose türklased olid aga selle vastu, kuna Kreeta üleminek Kreeka võimu alla 1913. aastal tõi kaasa saarel türklaste tagakiusamise ja lõpuks väljasaatmise, türklased toetasid taksimi ehk saare jagamist.

1963 puhkes Küprosel kreeklaste ja türklaste vahel konflikt ja valitsus langes. Uue valitsuse moodustasid kreeklased ja türklased jäid võimust ilma. Aeg-ajalt puhkesid kahe kogukonna vahel rahutused ja järgmised 11 aastat nii-öelda hõõgus tuli tuha all. 1967 ei jäänud palju puudu sõjast Kreeka ja Türgi vahel, kui kreeklased saare lõunaosas türklaste alasid ründasid.

1974 toimus saarel Kreeka hunta toetusel sõjaväeline riigipööre. Makarios III aeti ajutiselt riigist minema ja võimu haaras kreeklaste põrandaaluse organisatsiooni EOKA-B esindaja Nikos Sampson. See organisatsioon pooldas Küprose astumist Kreeka koosseisu. Vastumeetmena saatis Türgi saarele oma väed ja okupeeris osa Küprosest. Seeläbi jagati saar kaheks: türklastele kuuluvaks põhjaosaks, mida kaitsevad Türgi väed, ja kreeklastele kuuluvaks lõunaosaks. Ühtlasi langes Sampsoni valitsus ja Makarios III naasis võimule.

1975 sõlmiti rahuleping. Selle järgi sai Küpros liitriigiks, millest ühe osa moodustas Küprose Türgi Föderatiivne Riik. Liitriik kuulutati välja tingimusel, et selle põhiseadus tuleb vastavusse viia väljakujunenud olukorraga riigis. See idee ei leidnud toetust Küprose lõunaosas ega välismaal. Läbirääkimised kestsid 8 aastat, kuni luhtusid lõplikult. Seejärel kuulutasid türklased 1983. aastal välja Põhja-Küprose Türgi Vabariigi. Võeti vastu ka iseseisvusdeklaratsioon, aga ÜRO seda ei tunnustanud.

Rahvastik

Valitsuse hinnangul oli 1998 riigis umbes 200 000 elanikku. 1993. aastal oli rahvaarv 177 120 ja 1978. aastal 146 740.

Elanikkond koosneb valdavalt türklastest. Küprose türklasi oli 1996. aastal umbes 140 000, kreeka poole hinnangul vaid 50 000 – 85 000. Ülejäänud osa moodustavad Anatooliast pärit türgi immigrandid. Kreeklasi oli 497, maroniite 234 ning muude rahvuste ja kogukondade esindajaid 1613.

Täpsed ja ametlikud andmed Põhja-Küprose Türgi Vabariigi elanikkonna arvukuse ja rahvusliku koosseisu kohta puuduvad.

Suurimad linnad on Nikosia (Lefkoşa) (46 600 elanikku), Famagusta (Gazi Mağusa) (36 400), Kyrenia (Girne) (19 300) ja Morphou (Güzelyurt) (14 800).

Välislingid

• Põhja-Küprose Türgi Vabariigi Valitsus (inglise keeles)
• Põhja-Küprose Türgi Vabariigi Majandus- ja Turismiministeerium (inglise keeles)
• Põhja-Küprose reisijuht (inglise keeles)
• Põhja-Küprose portaal galerii ja foorumiga (saksa keeles)
• Põhja-Küprose mitteametlik turismiinfo (inglise keeles)
• USA Kongressi raamatukogu koostatud materjalid Küprose kohta (inglise keeles)
• Zypern Times