Tõvalased
Tõvalased ehk tuvalased ehk tõvad[2] (tõva keeles тывалар tõvalar; türgi keeles Tuva Türkleri või Tuvalar; mongoli keeles Tuva Uriankhai) on Lõuna-Siberis elav turgi rahvas. Ajalooliselt on nad tuntud ka mongolikeelse nime järgi urjanhaidena[3].
Tänapäeval on tõvalasi kokku üle 280 000, neist 236 000 Venemaal, 31 823 Mongoolias (5169 tõvalast, 26 654 urjanhaid) ja umbes 3900 Hiinas.[4] 2010. aasta andmetel moodustasid tõvalased 82,0% Venemaa koosseisu kuuluva Tõva Vabariigi elanikkonnast.[5] Eestis elas 2021. aasta rahvaloenduse andmetel 6 tõvalast.[6]
Tõvalased kõnelevad turgi keelte hulka kuuluvat tõva keelt, nende etniliste juurte seas on mongoli, turgi ja samojeedi rahvad. Levinumad võõrkeeled on vene ja mongoli keel.
Tõvalaste ajalooline asuala jaguneb üheksaks kožuuni-nimeliseks piirkonnaks: Todža, Salchak, Oyunnar, Hemtšik, Khaasuut, Shalyk, Nibazy, Daavan & Choodu ning Beezi. Esimest nelja neist valitsesid uriankhai mongoli vürstid, ülejäänuid bordžigiti mongoli vürstid.[7]
Ajalooliselt on tõvalased olnud karjakasvatajaist rändrahvas. Tuhandeid aastaid on nad kasvatanud kodukitsi, lambaid, kaameleid, põhjapõtru, veiseid ja jakke. Traditsiooniliselt on nad elanud vildiga kaetud jurtades või kasetohu või nahkadega kaetud tšummides, mida nad aastaaegade vaheldudes kolivad ühelt karjamaalt teisele.
Tõvalaste traditsiooniline usund on tengriismiga läbi põimunud Tiibeti budism.
Tõva muusikast on kõige tuntum kõri- või kurgulaul, selle viljelejad on korduvalt esinenud ka Eestis.
Urjanhaid
[muuda | muuda lähteteksti]Rahvanime "urjanhaid" tähendus on segane. Mongolid nimetasid nii kõiki metsarahvaid, sealhulgas tõvalasi. Ka Mongoolias endas on rahvaid, keda selle nime all tuntakse. Sama nime varianti Uraŋxai kasutati jakuutide kohta.[8] Venelane Pavel Nebolsin kirjeldas 1850. aastail Volga kalmõkkide Uranhu klanni.[9] Veel üht sama nime varianti Orangkae (오랑캐) tarvitati Koreas kõigi "barbarite" kohta, kes elasid Koreast põhjas.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Andmed: Hans Glück "Metzler Lexikon Sprache" (ISBN 3-476-00937-8), 1993 (lk 659)
- ↑ http://www.eki.ee/knab/lgv/alt4.htm#98001697
- ↑ John Krueger "Tuvan Manual" 1977, lk 10
- ↑ http://www.joshuaproject.net/people-profile.php
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. jaanuar 2012. Vaadatud 7. jaanuaril 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel_vordlus__rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad/RLV428/table/tableViewLayout2
- ↑ Denis Sinor, John R. Krueger, Jüri Kurman, Larry Moses, Robert Arthur Rupen, Vasilij Vasilevič Radlov, Kaare Grłnbech, George Kurman, Joshua A. Fishman, Stephen A. Halkovic, Robert W. Olson, V Diószegi, American Council of Learned Societies, Melvin J. Luthy, Luc Kwanten, Karl Nickul, A. A. Popov, Susan Hesse "The Uralic and Altaic Series" Routledge, 1996
- ↑ Nicholas Poppe "Review of Menges "The Turkic Languages and Peoples"" Central Asiatic Journal, volume 12, issue 4, 1969, p 330
- ↑ Otto Mänchen-Helfen "Journey to Tuva" Los Angeles: Ethnographic Press University of Southern California, 1931, isbn 187898604-X, page=180, kordustrükk 1992