Stāmeriena mõis

Stāmeriena mõisa peahoone pärast 1905. aasta põlengut

Stāmeriena mõisa peahoone tagakülg pärast 1905. aasta põlengut

Stāmeriena mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 61

Stāmeriena mõis (saksa keeles Stomersee, läti keeles Stāmerienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Gulbene piirkonnas Stāmeriena vallas Vecstāmerienas.

Ajalugu

Mõis eraldati Gulbene mõisast aastal 1802. Selle omanikeks olid Wolffid.

Mõisaansambel

Stāmeriena mõisa peahoone 2013. aastal.

Algne uusgooti stiilis peahoone põletati 1905. aastal ja taastati 1908. aastal uusrenessansi põhimõtete alusel. 1930. aastatel peatus mõisas Itaalia kirjanik Giuseppe Tomasi di Lampedusa. 1998. aastal mõis restaureeriti, praegu asub seal vallavalitsus.

Kõrvalhoonetest on säilinud 19. sajandil ehitatud ait ja aedniku maja. Mõisakompleksi juurde kuulub ka õigeusu kirik.

Peahoone ümber künklikul maastikul on 28,4 hektari suurune vabakujundusega park, mida liigestavad Poga järv ja Poga jõgi. Jõel on paisjärv ja pargi kirdeosas asuvad tiigid. Eksootilisematest liikidest on pargis Euroopa lehised, palsamnulud, Siberi nulud, harilik ebatsuuga.

Mõisa hoonetest on aedniku maja kohaliku kaitse all. Ülejäänud mõisakompleks - ait, park ja häärber ning kirikuhoone on riikliku kaitse all muinsusmälestised.

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli Vana-Gulbene mõisa ja selle kõrvalmõisade, sealhulgas ka Stāmeriena mõisa kogusuurus 1816. aastal 22 adramaad, neile mõisadele allus kokku 1474 mees- ja 1538 naishinge.

Karjamõisad

Aastal 1816 allus Stāmeriena mõisale üks karjamõis: Pohdsen.

Pildid

• 
• 

Välislingid

• Sissekanne Läti mõisate veebisaidil; fotod (läti keeles)