Beļava mõis

Beļava mõis (saksa keeles Kortenhof, läti keeles Beļavas muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Gulbene piirkonnas Beļava vallas Pilskalnsi külas.

Ajalugu

Rootsi ajal kuulus mõis Bülowitele, nende järgi on mõis ka nime saanud. Aastal 1683 sündis seal Magdalene Elisabeth von Hallart, kellest kujunes Vidzeme vennastekoguduste tähtis toetaja. Põhjasõja järel läks mõis Bergide suguvõsa valdusse, need püstitasid aastal 1750 ka mõisa barokkstiilis häärberi. Friedrich Wilhelm Rembert von Berg lasi mõisa parki rajada kõigile jumalatele pühitsetud kabeli. Agraarreformi järel asutati mõisa häärberisse kohalik kool.

Mõisaansambel

Beļava mõisakompleks on arhitektuurimälestistena riikliku kaitse all (park, häärber).^[1] Sealne vanim ehitis on häärber, ülejäänud osa mõisakompleksist rajati XIX sajandil ja ehitati sajandi lõpus või XX sajandi alguses ümber. Häärberis asus võõrandamise järel vallakool, tänapäeval asub seal kohalik algkool.

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos Nagliena mõisaga 9 ja 3/8 adramaad, sellele allus 290 mees- ja 319 naishinge.^[2]

Agraarreformi eel aastal 1920 kuulus mõisale 1456 hektarit maad.

Karjamõisad

Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis – Blankekaln.

Vaata ka

Fideikomiss

Viited

↑ http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=Be%C4%BCavas+pagasts&region=0&group=1&type=0
↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 282.

[1] ttp://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=Be%C4%BCavas+pagasts&region=0&group=1&type=0

[2] Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 282.

[1]

[2]