Schreiterfeld
Schreiterfeld (vene keeles Шрейтерфельд), Rootsis tuntud kui Schreiterfelt, varem Schreiter oli Vestfaalist Wickedest pärit aadlisuguvõsa.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Suguvõsaliin algab Vestfaalist Wickedest pärit Michael Schreiteriga, kelle poeg Johann Christopher Schreiter (1632−1696) rändas Saksamaalt Rootsi, astus sõjaväeteenistusse ja läks erru ülemvahtmeistrina. 1676. aasta 18. aprillil sai ta Rootsi kuningalt aadlitiitli ja perekonnanime von Schreiterfelt; Rootsi rüütelkonda teda küll ei introdutseeritud. Tema järeltulijad võeti 1747. aasta 29. juunil (vkj) Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Suguvõsa kustus Liivimaal meesliinis 1832, Venemaal sajand hiljem.
Suguvõsa liikmeid
[muuda | muuda lähteteksti]- Gustav Carl von Schreiterfeld (suri 1711), Rootsi sõjaväelane (ooberst), kompanii- ja rügemendiülem, mõisavaldaja
- Heinrich Johann von Schreiterfeld (suri 1734), Rootsi sõjaväelane (kapten), kompaniiülem
- Gustav Leonhard Johann von Schreiterfeld (1758−1832), Venemaa keisririigi sõjaväelane (insener-kindralleitnant)
- Karl Fabian Wilhelm von Schreiterfeld (1761−1825), Venemaa keisririigi sõjaväelane (insener-kindralleitnant), Astrahani ja Riia inseneriringkonna ülem
Schreiterfeldi suguvõsa mõisavaldused
[muuda | muuda lähteteksti]- Eestimaa:
- Saksi (Saximois) (u 1720−1751)
- Liivimaa eesti distrikt:
- Karksi (Schloß Karkus) (1696−1725, pandi- ja rendivaldus), Leebiku (Abenkat) (XVIII sajandi algus, pandivaldus), Linnamäe (Linnamäggi) (kuni 1756), Pikajärve (Langensee, tollal Johannishof) (1749−1770), Suure-Kõpu (tollal Kõpu) (Groß-Köppo, tollal Köppo) (enne 1724−pärast 1738, rendivaldus), Vaabina (Uelzen) (kuni 1773), Ülenurme (Uellenorm) (1750ndad)
- Liivimaa läti distrikt:
- Berģumuiža (Bergshof) (oli 1738), Paipe (Paibs) (1738−1755), Pantene (Panten) (oli 1724), Vecate (tollal Ate) (Alt-Ottenhof, tollal Ottenhof) (oli 1724, pandivaldus)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 420−421.
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd XI. Hamburg: 2023. Lk 309−317.
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2002. Lk 95.
- Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 258−259 [1].