Mine sisu juurde

Saka vald (Läti)

Allikas: Vikipeedia
Saka vald

läti Sakas pagasts

Pindala: 318,3 km²
Elanikke: 398 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 1,3 in/km²
Keskus: Saka

Saka vald (läti keeles Sakas pagasts) on vald Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Pāvilosta linna ning Vērgale, Dunalka, Laža ja Cīrava vallaga, Kuldīga piirkonna Alsunga ja Gudenieki vallaga ning Ventspilsi piirkonna Jūrkalne vallaga.

Valla pindala on 318 km². 2016. aasta seisuga elas seal 530 inimest.[2] Valla keskus on Saka küla.

19. sajandi esimesel poolel olid praeguse valla alal Ulmale, Saliena, Ostbaka, Pilsmuiža, Mācītājmuiža, Stembre, Sarkanās muiža ja Minde mõisavallad, mis aastal 1866 ühendati ühiseks Upesmuiža vallaks. Saka valla nime kannab see aastast 1923.[3] Maareformi ajal moodustati sellest vallast veel Ulmale vald. Aastal 1935 oli valla pindala 141,1 km².[4] Aastal 1945 moodustati vallas Pāvilosta, Saka ja Saliena külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Saka külanõukoguga likvideeritav Saliena külanõukogu ja osa Pāvilosta külanõukogust, sellal kui Pāvilosta ise sai töölisasula staatuse. Aastal 1960 liideti külanõukoguga veel osa Cīrava külanõukogust, aastal 1962 aga Ulmale külanõukogu. Aastal 1987 liideti osa Saka külanõukogu maadest Jūrkalne külanõukoguga.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastal 2004 liideti Pāvilosta linn ja Saka vald ühiseks Saka piirkonnaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Pāvilosta piirkonda.

Saka luteri kirik

Mälestised

[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Akmeņragsi tuletorn (Akmeņraga bāka, Akmensraga bāka), Saka luteri kirik ja selle kantsel, hiiepaik Piņņi ohvrikivi, Saka vasallilinnus, Saka linnamägi, Nikāse talu elumaja, hiiepaik Dzeņi Ohvrikivi, Puuslikumäe nime kandev linnamägi, Laši muinaskalmed ja Ķuķi muinaskalmed.[6] Kohaliku kaitse all on Akmeņragsi majaka keskaegne kalmistu ja Maznodupji kivirajatis.[7]

Läänemere rand

Suurimad jõed on Rīva jõgi ja Saka jõgi ning viimase lisajõed Tebra ja Durbe. Looduskaitse all on Ulmale park, Rīva Balti jääpaisjärve kaldaluited, Ostbaha parunite matmispaiga puudetukk, Gulēni mänd ja Strante-Ulmale järsakrannik, lisaks kasvab seal arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid. Vallas asub 170 hektari suurune Saka erikanõmme hoiuala, selle lääneossa jääb ka osaliselt Pāvilosta hallide luidete hoiuala, edelaossa aga osaliselt Ziemupe hoiuala. Lisaks asub seal Grīnise looduskaitseala.[8]

Aastal 2011 elas vallas 504 lätlast, 12 venelast, 4 valgevenelast, 5 ukrainlast, 1 poolakas ja 14 leedulast.[9]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[10]
Ķoniņciems skrajciems 10 (2005)
Mežaine skrajciems 16 (2005)
Mežvidi vasarnīcu ciems 1 (2020)
Ostbaha skrajciems 54 (2005)
Rīva vidējciems 39 (2020)
Saļiena mazciems 56 (2006)
Saka mazciems 30 (2020)
Strante skrajciems 21 (2020)
Ulmale mazciems 67 (2020)
Upsēde skrajciems 27 (2005)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Pagasta pārdēvēšana Valdības Vēstnesis – 1923.a 24.jaanuar
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts[alaline kõdulink]
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts[alaline kõdulink]
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]