Mine sisu juurde

Otaņķi vald

Allikas: Vikipeedia
Otaņķi vald

läti Otaņķu pagasts

Pindala: 120,5 km²
Elanikke: 756 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,3 in/km²
Keskus: Rude
Valla maastik

Otaņķi vald (läti keeles Otaņķu pagasts) on vald Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Nīca, Dunika, Grobiņa ja Bārta vallaga.

Valla pindala on 120,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 865 inimest.[2] 2011. aastal elas vallas 804 lätlast, 18 venelast, 3 valgevenelast, 1 ukrainlane, 1 poolakas ja 18 leedulast.[3] Valla keskus on Rude, vallavanem on Andris Bišofs.[4]

1945. aastal moodustati Nīca vallas Otaņķi külanõukogu, 1949. aastal vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Otaņķi külanõukoguga likvideeritava Banaži külanõukogu kolhoosi Zelta zvaigzne alad, aastal 1954 aga likvideeritav Baltpurvi külanõukogu. Aastal 1968 liideti kolhoosi Nākotne maad Sikšņi külanõukoguga.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Nīca piirkonda.

Kaitstavad objektid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Otaņķi tuulik, Dirnēnu Piķeļi talu ait ja Šķilase talu ait.[6]

Vald asub Rannikumadalikul, suurim kõrgus on 20,8 m, madalaim koht ulatub aga 0,2 meetrit üle merepinna. Suurim jõgi on Bārta. Vallas asub osaliselt Liepāja järv, mis moodustab selle läänepiiri.

Vallas kasvab kolm nimetut looduskaitsealust põlispuud. Valla lääneossa jääb osaliselt Liepāja järve hoiuala.[7]

Vallas on kümme küla. Valla keskus Rude on staatusega vidējciems ja seal oli 2020. aastal 222 elanikku. Teised sama staatusega külad on Laurciems ligi 70 elanikuga aastal 2005 ja Otaņķi 76 elanikuga aastal 2020. Kaks valla küla on staatusega skrajciems – Dorupe ligi 60 elanikuga aastal 2005 ja Rumbasgals ligi 60 elanikuga aastal 2005. Teised valla külad on staatusega mazciems: Banažgals ligi 15 elanikuga aastal 2005, Laukgals ligi 40 elanikuga aastal 2005, Mežgals ligi 40 elanikuga aastal 2005, Šķuburi 39 elanikuga aastal 1998 ja Upmaļciems ligi 30 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Nīcas novads, vaadatud 4.10 2020]
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts[alaline kõdulink]
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]