Sahha (Jakuutia) Vabariigi Oiunski-nimeline riiklik preemia

Sahha (Jakuutia) Vabariigi Oiunski-nimeline riiklik preemia, varem Jakuudi ANSV Oiunski-nimeline preemia kirjanduse, kunsti ja arhitektuuri valdkonnas, on Sahha riiklik auhind silmapaistva panuse eest Sahha riigiehituse ja kultuuri arendamisel, samuti väljapaistva kirjandus- või kunstiteose eest.

Oiunski-nimelist riiklikku preemiat antakse välja 1966. aastast. Auhind on nimetatud Platon Oiunski auks. Auhind määratakse Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea korraldusega ning laureaadi nimi kuulutatakse välja vabariigi aastapäevaks – 27. aprilliks. Auhinnaga kaasneb rahaline preemia.

Laureaate

• 1966 – Afanassi Munhalov, graafikatööde eest
• 1967 – Sofron Danilov, romaani eest
• 1968 – Natalja Hristoforova, balletirollide eest
• 1968 – Aleksei Popov, balletirollide eest
• 1970 – Dmitri Sivtsev (Suorun Omolloon), draamanäidendi eest
• 1972 – Anegina Iljina-Dmitrijeva, kontserttegevuse eest
• 1972 – Gennadi Baišev, balletirollide eest
• 1974 – Varvara Jakovleva, ooperirolli eest
• 1974 – Gavriil Bojeskorov, kirjandusuurimuse eest
• 1976 – Vladimir Deržavin, jakuudi eepose tõlkija vene keelde (ta on ka Kalevipoja tõlkinud)
• 1978 – Semjon Kurilov, kahe romaani eest
• 1978 – Dmitri Savvinov, mitme arhitektuuriteose eest
• 1980 – Nikolai Berestov, mitme heliteose eest
• 1980 – Ivan Stepanov, mitme ooperirolli eest
• 1982 – Amma Atštšõgõia, Lev Tolstoi Sõja ja rahu tõlkimise eest jakuudi keelde
• 1982 – Innokenti Sleptsov ja Georgi Germogenov, Oiunski-nimelise kirjandusmuuseumi hoone arhitektuuri eest
• 1984 – Innokenti Potapov, kahe kunstiteadusliku raamatu eest
• 1986 – Vassili Solovjov, romaani eest
• 1988 – Stepanida Borissova, kahe rolli eest teatris
• 1988 – Junona Upholova, kontserttegevuse eest
• 1993 – Avksenti Mordinov, Platon Oiunski kirjanduspärandi uurimise eest
• 1993 – Vassili Jakovlev, ajaloolise romaani eest
• 1993 – Fjodor Jefimov, panuse eest Platon Oiunski kirjanduspärandi säilitamisel
• 1994 – Galina Krivošapko, tegevuse eest dirigendina
• 1995 – Ivan Spiridonov, kirjanduskriitika-alaste tööde eest
• 1995 – Mihhail Gabõšev, suure panuse eest Suures Isamaasõjas hukkunud jakuutide mälestuse jäädvustamisel
• 1995 – Gavriil Kolessov, panuse eest jakuudi kultuuripärandi säilitamisel – olongho "Djurulujar Njurgun Bootur" ("Дьурулуйар Ньургун Боотур", 'Tarmukas Njurgun Bootur') täisteksti ettekandmine 1968. aastal Leningradi heliplaadifirmas Meloodia
• 1998 – Marina Popova, kontserttegevuse eest
• 2000 – Aiaal Ammossov, teatrirolli eest
• 2000 – Vladimir Fjodorov
• 2001 – Eduard Pahhomov, kahe mälestussamba skulptuuritöö eest
• 2001 – Oksana Abramova, balletirolli eest Luikede järves
• 2002 – Savva Tarassov, Shakespeare'i teoste "Macbeth", "Hamlet" ja "Kuningas Lear" tõlkimise eest jakuudi keelde
• 2003 – Pjotr Zahharov, mitme skulptuuriteose loomise eest
• 2003 – Natalja Posselskaja, balletialase pedagoogikatöö eest
• 2004 – Sardana Oiunskaja, Platon Oiunski loomingupärandi uurimise eest
• 2005 – Zahhar Stepanov, heliloomingu eest
• 2005 – Jegor Neimohhov, Nikita Aržakov Innokenti Ammossov ja Stepan Sivtsev filmi "Žuravli nad Ilmenem" ("Журавли над Ильменем") loomise eest
• 2005 – Vassili Ivanov, Agafja Zahharova, Jevdokija Izbekova ja Jelena Protodjakonova, aitasid kaasa jakuudi kangelaseepose Olongho tunnistamisele UNESCO poolt inimkonna vaimse kultuuripärandi nimistusse kuuluvaks
• 2011 – Aleksandr Žirkov, Jefim Stepanov jt, autorite rühma koosseisus kolmeköitelise "Antologija Sahha teatra" ("Антология Саха театра") väljaandmise eest
• 2013 – Nikolai Luginov, ajaloolise triloogia loomise eest
• 2013 – Andrei Tšikatšjov, panuse eest Sahha kujutava kunsti arengusse
• 2014 – Jelena Sleptsova, ajaloolise romaani eest
• 2015 – Pjotr Sleptsov, keele- ja kirjandusteadusalase uurimistöö eest
• 2016 – Varvara Okorokova, filoloogiaalase uurimistöö eest

Välislingid

• Laureaadid. sakha.gov.ru